Siirdemetallid Siirdemetallid Teisisõnu d-elemendid Perioodilisustabeli B-rühma metallid Kõvad metallid Kõrge sulamistemperatuur Värvus hõbevalgest terashallini Nt raud, vask, tsink Raud Tähtsaim siirdemetall 4.perioodi VIII B-rühmas Põhilised oksüdatsiooniastmed II ja III Suhteliselt õhuke metall Korrodeerumisel vees või niiskes keskonnas tekib raua pinnale kohev, poorne, punakaspruun roostekoht Kõrgemal temperatuuril raud põleb Organismis vajalik hemoglobiini ja punaste vereliblede tootmiseks Sulamistemperatuur 1 538 °C Vask Kaks stabiilset isotoopi Normaaltingimustes tihedus 8,9g/cm³ 4.perioodi I B-rühmas Sulamistemperatuur on 1083 °C Värvus varieerub punasest kuldkollaseni Plastiline metall Hakati kasutama u 10 000 aastat tagasi
Niiskuskahjustused, hallitusseened, külmakahjustused. 16.Mis juhtub puidust ehituskonstruktsioonidega niiskumise korral? Paisumine mädanik, hallitusseened 17.Mis juhtub metallkonstruktsioonidega niiskuse mõjul? Roostetamine 18.Mis juhtub betoon- ja kivikonstruktsioonidega niikuse mõjul? Hallitus. Mureemine. 19.Mis võib juhtuda raudbetoonkonstruktsiooniga niiskuse mõjul? Roostetamine . Murunemie 20.Umbes mitu korda suurema ruumala võtab enda alla rooste, mis tekib metalldetaili korrodeerumisel? Mis juhtub raudbetoontootega, kui sarrus roostetab? 4x suurem. 21.Miks kasutatakse hoonesiseseid hüdroisolatsioonimaterjale (aurutõkkematerjale)? Et vältida niiskuse tungimist konstruktsiooni. 22.Mis on ruumi sisekliima? Sisruumi süsemaatilised tingimused 23.Milleks on vajalik ventilatsioon (hüdroisolatsiooni seisukohast)? Liigniiskuse hoonest välja viimiseks 24.Mida mõistetakse aurutõkkematerjalide puhul ,,õhupalliefekti" all?
Ioonid). 2. korrosioon on peamiselt metalli pinnal toimuv protsess 3. korrosiooni lõpptulemus sõltub sellest, milliste omadustega ühendikiht tekib protsessi käigus metalli pinnale 4. korrosioon on iseeneslik protsess. Korrosiooni liigid Keemiline korrosioon toimub kuivade gaaside (hapnik jne.) reageerimisel metalliga. Tegemist on tegelikult metalli ühinemisega keskkonnas olevate gaasidega. 4Al + 3O2 2Al2O3 5 Alumiiniumi korrodeerumisel õhuhapnikus tekib tema pinnale üliõhuke, kui väga tugev oksiidikihe, mis takistab metalli edasist korrodeerumist. Raua korrodeerumisel (roostetamisel) tekkiv oksiidikiht on aga väga poorne ning metall hävineb täielikult. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (vt. Elektrolüütide lahused). See korrosiooniliik toimub siis, kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega. Kahe metalli vahel tekib galvaanielement ning aktiivsem metall korrodeerub (hävineb).
Järjest aktuaalsemaks muutub vajadus kaitsta metallkonstruktsioone ja seadmeid korrosiooni eest, et ära hoida nende hävimist ümbritseva keskkonna keemilise või elektrokeemilise toim tagajärjel. Selles võitluses osutuvad väga tõhusaks inhibiitorid, mille kasutamisel massikaod vähenevad. Eriti oluline on aga see, et inhibiitorid võivad suurendada metallide tugevust. Roostevaba terased, mis sisaldavad legeeriva elemendina kroomi ja niklit, kaotavad korrodeerumisel vähe massi, kuid nende tugevus ning plastsus vähenevad kiiresti. Põhjuseks on kristallidevaheline korrosioon, mille tagajärjel metallis tekivad mikropraod. Roostekihi kaitsvad omadused Nii üllatav kui see ka ei tundu on rooste, kui see tekib suvekuudel kuival ajal, metalli kaitsekiht korrosiooni vastu. Vähese niiskuse puhul jäävad roosteproduktid tekkimiskohale, perioodilise niiskumise ja kuivamise tagajärjel tekivad roostekihi
Ekspluatatsioonil alluvad gaaskorrosioonile paljud konstruktsioonid või nende osad, nt kollete restid, aurukatelde küttepinnad, sisepõlemismootorite klapid, kolvid, gaasiturbiinid, reaktiivmootorid jms. Metallide vastupidavust kõrgetel temperatuuridel nimetatakse kuumapüsivuseks. Kuumapüsivuse kõrval tuleb arvestada ka metalli kuumatugevust ehk mehaanilist tugevust kõrge temperatuuri juures. Kaitsev oksiidikiht. Metalli kuumapüsivus sõltub korrodeerumisel tekkiva oksiidi omadustest. Kui metallipinnale ei teki kaitsvat oksiidikihti, siis metall oksüdeerub ühtlase kiirusega, mis massitoime seaduse kohaselt sõltub hapniku kontsentratsioonist metalli pinnal ning reaktsiooni kiiruskonstandist. Korrosiooniproduktid on mahult suuremad, kui algne materjal Näide: Magneesiumi oksüdeerumine hapnikus mitmesugustel temperatuuridel m (mg/cm²) o katsekeha massi juurdekasv ajas, mis on võrdeline oksiidikihi paksusega .
kolvid, reaktiivmootorid jms. Metallide vastupidavust gaaskorrosioonile nimetatakse kuumuspüsivuseks. Samuti tuleb arvestada ka metalli kuumustugevust ehk kui tugev on metall suure kuumuse juures. Metallid võivad olla väga suure kuumustugevusega, kuid ei pruugi olla kuumuspüsivad ning vastupidi. Näiteks säilitab kiirlõiketeras oma kõvaduse ja tugevuse 600-700 oC juures, kuid ei pea säärasel temperatuuril kaua vastu. Seega pole omadustelt kuumuspüsiv. Metalli kuumuspüsivus sõltub korrodeerumisel kaitsva oksiidi omadustest. Kui kaitsvat oksiidikihti ei teki, siis oksüdeerub metall ühtlase kiirusega. Kui kaitsev kiht tekib, siis pidurdub korrosioon. Kaitsev oksiidikiht võib ka praguneda sisepingete tõttu. Seega on metallide gaaskorrosioonikindluse määramiseks vaja arvestada ka oksiidikihi kaitsvate omaduste säilivust erinevates keskkondades. Joonis 1: enam esinevaid oksiidikihi purunemise näiteid:
· Organismid lagundavad aineid (rauabakterid, seened), · Soodustavad enamasti elektrokeemilist korrosiooni, · Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrun- ja oblikhapet, bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed kahjustavad ka roostevabu teraseid, · Anaeroobsed bakterid metaani valmistavad bakterid redutseerivad süsiniku metaaniks ja kasutavad ära raua korrodeerumisel vabaneva vesiniku. · Aeroobsed bakterid väävlibakterid elavad niiskes pinnases, kus leidub HS või muld S- sisaldavaid ühendeid, kiirendavad raua korrosiooni pinnavetes kuni 13 korda. 4. Erosioonkorrosioon ka mehaaniline korrosioon · Toimub materjali hävimine pinnaosakeste eraldumise kaudu liikuvate vedelike ja gaaside toimel.
Väävlibakterid toodavad väävelhapet,lämmastiku bakterid toodavad lämmastikhapet Organismid lagundavad aineid näit. rauabakterid, seened. Näiteks sulfaatredutseerivad bakterid taandavad sulfaatioonid sulfiidioonideks, viimased aga reageerivad rauaga, moodustades raudsulfiidi. Soodustavad enamasti elektrokeemiliset korrosiooni Metaani valmistavad bakterid redutseerivad süsiniku CO2 -st metaaniks ja kasutavad ära raua korrodeerumisel vabaneva vesiniku. Kiirendavad oluliselt raua korrosiooni. 1. Metallide ja nende sulamite reageerimine korrosioonile (rida) 2. Konstruktsioonielementide õige paigutus korrosiooni vältimiseks 3. Korrosioonitõrje üldised meetodid Metalli katmine vähem oksüdeeruva metalli kihiga; Metalli ühendamine (anoodiga) välise vana metalliga Kaitsekile (metallioksiidi kiht)
korrosioon tsingi ja terase vahele, tekib korrosioonikiht ja galvaanipaar enam ei tööta. Teraspunnseina kaitstakse vees korrosiooni eest anoodide abil. Anoodideks on tsingist kehad, mis kinnitatakse iga kindla vahemaa tagant. Peab vastu u 3 aastat. Teraspunnseina kaitstakse ka välisvooluallika abil, anoodina kasutatakse grafiiti. Maas olevate torude kaitseks kasutatakse enamasti katoodkaitset välise vooluallika abil. Peamiseks põhjuseks kuumaveetorude korrodeerumisel on mittesobiv temperatuur (vahemikus 50 100 oC). Kuumtsingitud terastorude kasutamisel tuleks olla ettevaatlik, kuna viimasel ajal on tsingikihi kvaliteet halvenenud poorsus liiga suur! 30. Milline on kõige levinum pinnases asuvate gaasi magistraaltorude kaitsmisviis korrosiooni vastu ? Millised on kasutatud kaitsmisviisi ohud ? Milliseid materjale kasutatakse Nord Streami gaasitrassi rajamisel ? Millised on seal korrosioonitõrje meetmed ? Millised on
annaabi.ee 
