Kontod, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod. Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel. Igal kontol on kaks poolt - deebet ja 10 kreedit, mille tähendus on aktiva ja passivakontodel erinev. Aktivakontodel tähistab deebet konto suurenemist ja kreedit vähenemist, passivakontodel vastupidi. Kontode omavahelist seost nimetatakse kontode korrespondeerivuseks. Konto lihtsustatud skeem (nn kontorist, T-konto) näeb välja järgmiselt: ( vt Tabel 4) Tabel 4 D Aktivakonto nimetus K D Passivakonto nimetus K AS AS + + DK KK DK KK
4) viide kirjendi aluseks olevale alg- või koonddokumendile Kahekordne kirjendamine on majandustehingute kontodel registreerimise võte, mille abil iga majandustehingu poolt esilekutsutud muutused varade koosseisus ja nende moodustamise allikates kajastatakse ühesuguses summas kahel kontol - ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. 6 Seos, mis tekib kontode vahel kahekordse kirjendamise tagajärjel nimetatakse korrespondeerivuseks, ja kontosid, mille vahel seos tekkis nimetatakse korrespondeeruvateks kontodeks. Majandustehingute kirjendamiseks on vaja teada korrespondeeruvaid kontosid, mis vastaksid majandustehingu sisule. Eelpool nimetatud tegevust nimetatakse raamatupidamises lausendi moodustamiseks ja saadud tulemust lausendiks. Lausendi moodustamist kergendab kindlaksmääratud kaalutluste kasutamine. Näide 1: Konto Kassa algsaldo on 100.-, konto Arvelduskonto algsaldo 3500.-.
Kontoplaan on raamatupidamise sise-eeskirja koostisosa. Kinnitatud kontoplaani tuleb kasutada õigesti ja järjepidevalt. Kahekordne kirjendamine Igal majandustehingul on vähemalt kaks poolt. Toimunud majandustehingu summa kajastatakse kontodel kahekordse kirjendamise teel s.t iga tehing näidatakse kahes vastastikku seotud kontos kaks korda: ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. Tehingu tulemusena kontode vahel tekkivat seost nimetatakse kontode korrespondeerivuseks. Majandustehingu kohta, kus omavahel on seoses kaks kontot, koostatakse lihtlausend. Esineda võib ka tehinguid, kus omavahel on seoses kolm ja enam kontot. Sellisel juhul koostatakse tehingu kajastamiseks liitlausend. Liitlausendis ühte kontot debiteeritakse ja kahte või enamat kontot krediteeritakse, või vastupidi. Kõigis lausendites peab konto(de) deebetisse kirjendatud summa võrduma konto(de) kreeditisse kirjendatud summaga.
Kontoplaan on raamatupidamise sise-eeskirja koostisosa. Kinnitatud kontoplaani tuleb kasutada õigesti ja järjepidevalt. Kahekordne kirjendamine Igal majandustehingul on vähemalt kaks poolt. Toimunud majandustehingu summa kajastatakse kontodel kahekordse kirjendamise teel s.t iga tehing näidatakse kahes vastastikku seotud kontos kaks korda: ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. Tehingu tulemusena kontode vahel tekkivat seost nimetatakse kontode korrespondeerivuseks. Majandustehingu kohta, kus omavahel on seoses kaks kontot, koostatakse lihtlausend. Esineda võib ka tehinguid, kus omavahel on seoses kolm ja enam kontot. Sellisel juhul koostatakse tehingu kajastamiseks liitlausend. Liitlausendis ühte kontot debiteeritakse ja kahte või enamat kontot krediteeritakse, või vastupidi. Kõigis lausendites peab konto(de) deebetisse kirjendatud summa võrduma konto(de) kreeditisse kirjendatud summaga.
Tulemuskonto suletakse perioodi lõpul kasumi (kahjumi) kandmisega bilansikontole "Kasum". Kui tulusid on rohkem, on perioodi tulemuseks kasum. Kui kulusid on rohkem, on perioodi tulemuseks kahjum. 3.2.3 Lausendite moodustamine kahekordse kirjendamise põhimõttel Majandustehingud kantakse kontodele kahekordse kirjendamise põhimõttel. Kannet (lausendit), mis näitab kontode deebetit ja kreeditit nimetatakse raamatupidamislausendiks. Kontode omavahelist seost nimetatakse kontode korrespondeerivuseks. Lausendit, kui ühe konto deebet korrespondeerub teise konto kreeditiga nimetatakse lihtlausendiks. Lihtlausend koostatakse majandustehingu kohta, mida kajastatakse kahel kontol. Näiteks: Tuuakse raha arvelduskontolt kassasse: D: Kassa K: Arvelduskonto Lausendit, kui ühe konto deebet korrespondeerub mitme konto kreeditiga või vastupidi, nimetatakse liitlausendiks. Liitlausend koostatakse majandustehingu kohta, mida kajastatakse mitmetel kontodel.
Näiteks materjalide ostuoperatsioonid kahekordne kirjendamine näitab ühelt poolt materjalide saabumist ettevõttesse, teiselt poolt aga tarnijatele selle eest makstud raha väljaminekut ettevõttest. Valmistoodangu realiseerimine jne. Majandustehingute kirjendamine Kirjend e. lausend e. konteering e. kanne nimetatakse debiteeritava(te) konto(de) ja krediteeritava(te) konto(de) nimetus(t)e ja summa(de) kindlaksmääramist. Kontode omavahelist seost, mida tingib majandustehing, nimetatakse korrespondeerivuseks. Majandustehingute kirjendamise võimalustest: 1. Ühe konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse (lihtlausend ingl. simple entry) 2. Ühe konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse (liitlausend ingl. compound entry). 3. Mitme konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse (liitlausend ingl. compound entry). 4. Mitme konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse. Seda varianti kasutatakse komplekstehingute puhul, mida ei ole otstarbekas liigendada elementaartehinguiks. NB
annaabi.ee 
