*otsuse vastuvõtmiseks kontrollitakse võrratusi. Kui võrratused kehtivad, võib aegrea mediaankriteeriumite järgi lugeda juhuslikuks. Käänupunktide kriteeriumi kasutamisel (oluliuse nivool 0.05) leitakse aegrea käänupunktide arv p. Käänupunktideks on reas esinevad lokaalmaksimumid ning lokaalmiinimumid. Kui kehtib võrratus, võib aegrea käänupunktide kriteeriumi järgi lugeda juhuslikuks. Autokorrelatsioonid iseloomustavad aegrea liikmete omavahelist korreleeritust/sõltuvust. Aegrea silumise mõte on saada aegreast teisendatud variant, kus juhuslikkuse mõju on vähendatud sel teel, et aegrea element asendatakse tema lähendväärtusega. Lihtsaim silumisviis on kasutada libisevat keskmist, mille puhul lähendväärtus rea elemendile x leitakse kui lähiselementide keskväärtus. Silutud rea eelis on see, et sealt on kergem välja lugeda üldisi trende.
On oluline, et need andmed vastaksid ka tõele, mispärast tuleb läbi teha mitmeid katseid enne, kui toode saab poeletile jõuda. Korrelatsioon iseloomustab kahe sõltuva juhusliku suuruse vahelist seost. Seda saab kasutada näiteks Balbiino jäätisevabrik. Nende toode, milleks on jäätised, on enamasti tarbitavad pigem rohkem suvel, kui talvel. Kolleratsiooni abil saab välja uurida, kuidas seondub jäätisemüük temperatuurist. Jäätise tarbimist ja temperatuuri korreleeritust kirjeldavad nii t- kui ka z-statistik. Turuuringute jaoks saab kasutada aegrea analüüsi, näiteks poes on toidukaupade juures märgata, et kõiki tooteid ei ole saadaval kõikide poekettides. Võtame aluseks Pagaripoiste poolt toodetud tordid. Aegrea analüüsi alusel saab jälgida, kui palju ostetakse fikseeritud aja jooksul erinevaid Pagaripoiste torte erinevates poodide jaekettides. Tarbimise erinevus võib sõltuda näiteks sellest, et mõned kaubandusketid asuvad ainult suurtes
Selleks saab kasutada järgmiseid arvkarakteristikuid: keskväärtus, standardhälve, haare, mediaan jne. Korrelatsioon iseloomustab kahe sõltuva juhusliku suuruse vahelist seost. Seda saavad kasutada erinevad jäätisevabrikud (Balbiino, Premia jne). Nende toodeteks on jäätised, mida tarbitakse tavalisetl suvel rohkem, kui talvel. Kolleratsiooni abil saab välja selgitada, kuidas on omavahel seotud jäätisemüük ja temperatuurist. Jäätise tarbimist ja temperatuuri korreleeritust kirjeldavad nii t- kui ka z-statistik. Turuuringute jaoks saab kasutada aegrea analüüsi, näiteks poes on toidukaupade juures märgata, et kõiki tooteid ei ole saadaval kõikide poekettides. Aegrea analüüsi abil saab teatud aja jooksul kindlakse teha, palju mingit tooded antud aja jooksul ostetakse ning selle alusel otsustada, millistes poodides on kauba müük mõistlik. Statistilised meetodid ja mudelid on kasulikud igas valdkonnas. Toidutehnikas on nad abiks
otsuse vastuvõtmiseks kontrollitakse võrratusi. Kui võrratused kehtivad, võib aegrea mediaankriteeriumite järgi lugeda juhuslikuks. Käänupunktide kriteeriumi kasutamisel (oluliuse nivool 0.05) leitakse aegrea käänupunktide arv p. Käänupunktideks on reas esinevad lokaalmaksimumid ning lokaalmiinimumid. Kui kehtib võrratus, võib aegrea käänupunktide kriteeriumi järgi lugeda juhuslikuks. Autokorrelatsioonid iseloomustavad aegrea liikmete omavahelist korreleeritust/sõltuvust Aegrea silumise mõte on saada aegreast teisendatud variant, kus juhuslikkuse mõju on vähendatud sel teel, et aegrea element asendatakse tema lähendväärtusega. Lihtsaim silumisviis on kasutada libisevat keskmist, mille puhul lähendväärtus rea elemendile x leitakse kui lähiselementide keskväärtus. Silutud rea eelis on see, et sealt on kergem välja lugeda üldisi trende.
häda, hingepiin, masendus, ängistus, ahastus. Neil kõikidel sõnadel on väga sarnane tähendus. Inimese erinevad emotsioonid on tegelikult omavahel ka seotud. Näiteks kui inimene on viimasel ajal ennast kurvana tundnud, siis selle järgi on võimalik ennustada seda, et millisel määral on inimene ennast tundnud õnnetuna, mahajäetuna või ahastuses. Peaaegu kõiki emotsioone on võimalik liigitada kas positiivseteks või negatiivseteks emotsioonideks. Kindlaks on tehtud nõrka korreleeritust positiivsete ja negatiivsete tähenduste sõnade vahel. See tähendab seda, et positiivsed ja negatiivsed emotsioonid ei ole üksteisele nagu vastandid. Näiteks ei saa ennustada positiivsete emotsioonide rohkust selle peal, et milliseid negatiivseid emotsioone on inimene läbi elanud. Näiteks kui inimene kogeb õnne või rõõmu, siis ei saa öelda midagi kurbuse või meeleheite kohta ja vastupidi. Kui inimene on kogenud keskmisest vähem negatiivseid emotsioone, siis selle alusel ei
häda, hingepiin, masendus, ängistus, ahastus. Neil kõikidel sõnadel on väga sarnane tähendus. Inimese erinevad emotsioonid on tegelikult omavahel ka seotud. Näiteks kui inimene on viimasel ajal ennast kurvana tundnud, siis selle järgi on võimalik ennustada seda, et millisel määral on inimene ennast tundnud õnnetuna, mahajäetuna või ahastuses. Peaaegu kõiki emotsioone on võimalik liigitada kas positiivseteks või negatiivseteks emotsioonideks. Kindlaks on tehtud nõrka korreleeritust positiivsete ja negatiivsete tähenduste sõnade vahel. See tähendab seda, et positiivsed ja negatiivsed emotsioonid ei ole üksteisele nagu vastandid. Näiteks ei saa ennustada positiivsete emotsioonide rohkust selle peal, et milliseid negatiivseid emotsioone on inimene läbi elanud. Näiteks kui inimene kogeb õnne või rõõmu, siis ei saa öelda midagi kurbuse või meeleheite kohta ja vastupidi. Kui inimene on kogenud keskmisest vähem negatiivseid emotsioone, siis selle alusel ei
häda, hingepiin, masendus, ängistus, ahastus. Neil kõikidel sõnadel on väga sarnane tähendus. Inimese erinevad emotsioonid on tegelikult omavahel ka seotud. Näiteks kui inimene on viimasel ajal ennast kurvana tundnud, siis selle järgi on võimalik ennustada seda, et millisel määral on inimene ennast tundnud õnnetuna, mahajäetuna või ahastuses. Peaaegu kõiki emotsioone on võimalik liigitada kas positiivseteks või negatiivseteks emotsioonideks. Kindlaks on tehtud nõrka korreleeritust positiivsete ja negatiivsete tähenduste sõnade vahel. See tähendab seda, et positiivsed ja negatiivsed emotsioonid ei ole üksteisele nagu vastandid. Näiteks ei saa ennustada positiivsete emotsioonide rohkust selle peal, et milliseid negatiivseid emotsioone on inimene läbi elanud. Näiteks kui inimene kogeb õnne või rõõmu, siis ei saa öelda midagi kurbuse või meeleheite kohta ja vastupidi. Kui inimene on kogenud keskmisest vähem negatiivseid emotsioone, siis selle alusel ei