Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"korrektsemaks" - 10 õppematerjali

Gooti skulptuur
2
docx

Gooti skulptuur

Gooti skulptuur 11:33 Nt. Chatrtres'i katedraali läänefassaadi portaali pühakute kujud.(13.saj) Skupltuurikunsti eesmärgiks oli ka kirikute kaunistamine. Pildid andisid edasi kirjaoskamatutele piiblitõdesid. Skulptuurid läksid anatoomiliselt veidi korrektsemaks. Skulptuurid tungivad seinast välja. Inimfiguurid on sageli pikemaks venitatud. Inimesed on rüütatud pikkadesse voldilistesse rüüdesse, et inimese füüsilist keha peita. Tekivad ehitusmeistrid, toimub spetsaliseerumine. Pöörati suurt tähelepanu käte ja silmade modelleerimisele. Kunsti tulid pessimistlikud ja masendavad jooned. Vitraazid Kristlikus kujundavas kunstis on väga levinud tuvi sümbol, nad tähistasid pühakuid.

Kultuur-Kunst → Kultuuriajalugu
3 allalaadimist
Johannes Voldemar Veski keeleliste seisukohtade kujunemine
8
docx

Johannes Voldemar Veski keeleliste seisukohtade kujunemine

Sooviga keelt ühtlustada hakati Johannes Voldemar Veski, Johannes Aaviku, Villem Reimani, Mihkel Kampmaa, Jaan Jõgeva jt poolt korraldama keelekonverentse, kus üheskoos kehtestati reeglid näiteks võõrsõnadele, sihitise kasutamisele, mitmuse omastavale vormile ja üksiksõnade koostamisele. Veski töötas mitmetes ajalehtedes: Eesti Kirjandus, Rahva Lõbuleht, Teataja ja Päevaleht. Toimetaja ja toimetuse liikmena oli tal võimalik eestlaste jaoks eesti keelt rohkem ühtlustada ja korrektsemaks muuta. Professor Veski on kokku loonud kuni 150 000 sõna, suurem osa Veski loodud sõnadest on kasutatavad erinevates teadusvaldkondades ja kirjakeeles ning üldkeelde on jõudnud umbes 200 sõna. (Trikkel 1960). Veski püüdis vältida tuletiste mitmetähenduslikkust, kuid tõi keelde mitmeid sarnandsõnu, milledeks olid näiteks käsitlema, käsitama, käsitsema. Johannes Voldemar Veski taaselustas vähekasutatud liiteid: -mu (elamu, valamu), -ur (haldur, võnkur), -el (tundel,

Eesti keel → Eesti keel
16 allalaadimist
Üldine meteoroloogia ja klimatoloogia
10
doc

Üldine meteoroloogia ja klimatoloogia

hüpe õhuniiskuses) TORRO-skaala. Teisenduse protsessis kasutatakse mõnda eelnevat ennustust, mida vastavalt Lainetsükloni areng. värsketele vaatlusandmetele korrektsemaks “venitatakse” (nn assimileerimine). HIRLAM (High Resolution Limited Area Model) ECMWF (Euroopa Keskpika Ilmaennust. Keskus), Reading (arvuti 21. kohal) EUMETSAT (Euroopa meteorol.

Geograafia → Geoloogia
17 allalaadimist
Eesti Vabariik Aastal 1991-1994
26
docx

Eesti Vabariik Aastal 1991-1994

22. augustil tunnustas Island Eesti iseseisvust. 24. augustil tunnustas Venemaa Föderatsioon Eesti iseseisvust. 6. septembril tunnustas Balti riikide iseseisvust Nõukogude Liidu Riiginõukogu. 17. septembril võeti Eesti vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni. Taastamine või iseseisvumine ? Kuna 1991. aasta "Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest" põhineb Eesti riiklikul järjepidevusel, on selles tähenduses peetud korrektsemaks sõnastust "Eesti iseseisvuse taastamine". "Taasiseseisvumine" ei ole nii täpne, sest nimetatud otsuse sõnastuse kohaselt otsustas Ülemnõukogu "kinnitada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust", mis eeldab, et riiklikul järjekestvusel rajanev iseseisvus ei olnud vahepeal lakanud. Samal põhjusel ei peeta korrektseks kõnelda Eesti kontekstis "Esimesest vabariigist" ja "Teisest vabariigist", mida Prantsuse analoogia põhjal on mõnikord tehtud.

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
Õiguspsühholoogia konspekt
26
pdf

Õiguspsühholoogia konspekt

Ühest küljest oli Lombroso oma aja mõttes väga nutikas, eesrindlik ning tema teened õiguspsühholoogias suured. Ta jõudis oma sünnipärase kurjategija teooriaga avalikkuse ette ning see tekitas palju vaidlusi. Nimetatud teooria oli tugevaks tõukeks antropoloogiale ja õiguspsühholoogiale. Psühholoogiline kriminoloogia on Lombroso poolt loodut täiendanud, antropomeetilised mõõtmised on muutunud süstemaatilisemaks, korrektsemaks. Lombroso alustatud sound ­ keskenduda kurjategija uurimisele, kasutades uuemaid uurimismeetodeid ja rakendades nüüdisaegseid inimarengut selgitavaid teooriaid, on jäänud põhimõtteliselt samaks. 9. Õiguspsühholoogia-alase tegevuse elavnemine 19. sajandi lõpul. Uus elavnemine ehk nn kriminaalpsühholoogia taassünd leidis aset 19. sajandi teisel poolel, mil loodusteadlased ja meedikud hakkasid julgemalt käsitlema juura valdkonda kuuluvaid probleeme

Õigus → Psühholoogia juristidele
38 allalaadimist
Tarkvaratehnika 2016 2017 eksami materjal
138
docx

Tarkvaratehnika 2016/2017 eksami materjal

o Kasutajalood (user stories)  Üldkuju: Kui kasutaja mängib üht teatud rolli, siis mina pean olema võimeline tegema mingeid tegevusi, et tellimus saavutaks eesmärgi.  Nt. ÕIS-i puhul, võttes õppejõu siis tema peab sisestama mingi hinde õpilasele.   Kasutajalood jagatakse omakorda taskideks, et asja veidi detailsemaks teha ja korrektsemaks, ehk tehnilised ülesanded.  Kasutajalood täidavad kasutaja nõudeid  Taskid täidavad aga süsteemi nõudeid o Kasutajajuhud (user cases)  Kirjeldab süsteemi kasutaja iteratsioone süsteemiga.  On kaks notatsiooni:  Graafiline  Tabeli kujuline  Hea näide kasutajajuhtude kohta on meditsiiniline tarkvarasüsteem, kus patsient saab panna arsti juurde aega,

Informaatika → Tarkvaratehnika
56 allalaadimist
Asjaajamise alused
80
pdf

Asjaajamise alused

4 Äraütlemiskiri Kui kandidaat ei sobi antud ametikohale, tuleb võimalikult saata äraütlemiskiri, et jätta firmast soliidne mulje ja vältida liigseid telefonikõnesid. Kirjas tuleks tänada kandidaati osalemise eest konkursil; formuleerida äraütlemine konkreetselt ja korrektselt; põhjendada, miks kandidaat ei läbinud konkursi esimest etappi; soovida edu edaspidiseks. Äraütlemiskirja saatmist posti teel peetakse kõige korrektsemaks. Lubamatu on mittereageerimine ja kandidaadi teadmatusse järgmine. Kui kandidaati saaks organisatsioonis rakendada mõnel muul tööl, tuleb teha ettepanek kohtumiseks. 74 Lidia Feklistova Äraütlemiskirja näidis Pr Kadi Tamm AS Nipp 15.10.2008 nr 5-3/3 Rüütli 15 17876 TALLINN Personalikonkurss

Infoteadus → Asjaajamise alused
331 allalaadimist
Kriminaalse käitumise vallandaja-keskkond või geneetika
190
pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

Tegelikult jõudis Lombroso välja ettekujutuseni kuritegevusest, mida põhjustavad erinevad faktorid, millest mõned on bioloogilised, teised pärit keskkonnast. Ja niisugune arusaam on kriminoloogias ja kriminaalpsühholoogias ka tänapäeval täiesti aktsepteeritav. Summeeritavalt võib õelda, et kriminoloogia on tänaseks Lombroso poolt loodut täiendanud, antropomeetrilised mõõtmised on muutunud süstemaatilisemaks ja korrektsemaks, uuringud paremini läbimõelduks, andmeid analüüsitakse efektsiivsemalt uuemate statistiliste meetoditega ja kontseptsioonid põhinevad parematel bioloogilistel ja psühholoogilistel teooriatel. Kuid Lombroso alustatud suund, s.o keskenduda kurjategija uurimisele, kasutades uuemaid uurimismeetoteid ja rakendades nüüdaegseid inimarengut selgitavaid teooriaid, on jäänud põhimõtteliselt samaks. ( Saar, 2007, 42-46) 14 1

Psühholoogia → Käitumine ja etikett
30 allalaadimist
Juhtimine ja õigus I
108
pdf

Juhtimine ja õigus I

siis juhtimis- ja õigusteaduse piirimail. Nii sündiski pealkiri ,,Juhtimine ja õigus", mis oma sisult on organisatsiooni valitsemise ja juhtimise õiguslik käsitlus ja mida võib nimetada ka äriõiguse õpikuks. Äriõiguse kursuse eesmärk on anda tulevastele ja ka juba tegutsevatele ettevõtjatele, omanikele ja juhtidele põhiteadmised organisatsiooni valitsemise ja juhtimise õiguslikust korraldusest. Eesti ettevõtlusmaastik peaks muutuma õiguslikult korrektsemaks, kus ei tehta liigpalju elementaarseid juriidilisi vigu juhtimisel, lepingute sõlmimisel või töösuhete korraldamisel ning vaidluste korral ei joosta esimese asjana kohtusse. Autor soovib, et Eestil läheks paremini ­ selle eelduseks on hästi korraldatud ja toimiv vaba ettevõtlus. Käesolev loengumaterjal on koostatud EBSi ettevõtluse ja juhtimise eriala magistritaseme (MA, MBA ja EMBA) üliõpilastele õigusainete (koondnimega äriõigus) õppimiseks

Õigus → Tsiviilõiguse üldosa
30 allalaadimist
Konspekt 2
125
pdf

Konspekt 2

põhjustanud muu vägivallateo eest..."). Blanketsed - sisuliselt on tegemist viitavaga, kuid sättes endas ei sisaldu otsene viide sama või mõne teise õigusakti vastavale õigusnormile (paragrahvile; lõikele; punktile), vaid nt viide kas: a) teisele normatiivaktile, milles see viidatav säte sisaldub või b) isegi ainult õigusakti liigile, milles seonduvad õigusnormid võivad esineda. Normitehnika aspektist peetakse korrektsemaks esimest juhtu; õiguse realiseerija aspektist teeb blanketsete viidete rohkus õigete normide leidmise tülikaks, ehkki selline viitamise viis on Eesti õigussüsteemi arengu praegusel etapil laialdaselt praktiseerimist leidnud. 1 Blanketse viite näiteks on KrK § 158 lg 1: "Kalavarude hävitamise eest kalavarude kaitseks kehtestatud eeskirjade rikkumise tagajärjel, kui sellega põhjustati oluline kahju kalamajandusele,- ....".

Õigus → Õiguse entsüklopeedia
631 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun