Autor räägib rahva tahtest, kui tahetakse väita, et kodanike tahe on iseenesest austust vääriv poliitiline faktor, peab viimane kõigepealt olemas olema. Tulemused, mis pikas perspektiivis osutuvad rahvale üldiselt rahuldavaks, mõõdetaks rahva heaks valitsemist,siis ei annaks rahva poolt valitsemine, nagu klassikaline demokraatiadoktriin seda ette kujutab, tihtipeale mõõtu välja. Räägitakse ka inimloomusest poliitikas. Sageli korratavate otsuste kulgemises on indiviidid allutatud soodsa ja ebasoodsa kogemuse tervistavale ja ratsionaliseerivale toimele. Mõjutavateks faktoriteks on lihtsad ja ebaproblemaatilised motiivid ja huvid, millesse erutus sekkub ainult juhuslikult. Schumpeter kirjeldab ka klassikalise dontriini püsimajäämise põhjuseid. Ta ütleb, et doktriini teoreetiliseks aluseks olev utilitaristlik ratsionalism on surnud, keegi ei pea seda enam poliitilise korralduse tõepäraseks teooriaks.
ainult meloodiat tunnevad või ümisevad vaid väikesi sekventsijuppe kaasa. KÕNE SÜNNIB LAULMISEST. Kõige esmane, mis kõnest ära õpitakse ja millest arusaadakse on kõnemeloodia, prosoodia (kõnelõikude vältus, hääle valjus ja kõrgus), kõnerütm- rääkimise tempo, aksendid ja rõhud alles seejärel sõnatähendused ja lauseehitus. Õigesti ehitatud lausetest õpib laps kõnereegleid. See tähendab lastelaulude ja -salmide lihtsad tekstid annavad tihti korratavate musterlausetena tänapäeval nii palju arendatud keeleoskusele põhjapaneva aluse. Lapsed laulavad mõnikord innukalt ja suure vaimstusega kõlaliselt sarnaseid häälikuid või sõnu, ,, und oben singt Josef den Engelein vor" selle asemel, et laulda ,,und oben singt jubelnd der Engelein Chor", või ,,Halloo Julia", selle asemel, et laulda ,,Halleluja". Läbi järjepideva harjutamise tulevad lapsed nii meloodiale kui
lahendada(ehk probleem leidub tegelikult väikeses osas, aga kogu probleemis on seda lihtsalt raskem leida). Sama on mingi objekti pindala leidmisel. Selleasemel et otsida kogu objekti valemitest ja pindalast viga, tuleks objekt jaotada väikesteks osadeks ja otsida viga sealt. Tegu on deduktiivse meetodiga, kuna deduktiivse meetodi tuumaks on vaatluse või mõõtmise põhjal hüpoteeside püstitamine, nende põhjal ennustuste tegemine ja ennustuste paikapidavuse kontrollimine korratavate katsete teel. Inimaru on loodud(tõsi, seda küll teatud treenimise abil ehk õppimise tagajärjel) püstitama hüpoteese ja neid siis järgi katsetama. Kõigepealt kasutatakse enda teadmisi ja nö kujuldeldavalt töötatakse see midagi läbi. Seejärel katsetatakse (kui vaja mitmeid kordi), et veenduda kas see midagi ja selle toimimine/mitte toimimine on reegel või on see juhuslik.
Taolisi lauseid võib olla mitu ning nad võivad olla üldisema kujuga, kui on kirjeldatud. Do ... Loop-lause üldjuhtu läheb vaja võrdlemisi harva. Enamasti leiavad käsutamist lause erijuhud, mis on orienteeritud kindla iseloomuga korduste juhtimiseks. Eriti sageli esinevad eelkontrolliga ja järelkontrolliga kordused. Nende kirjeldamiseks käsutatakse Do ... Loop- lause järgmisi variante: Eelkontrolliga korduse puhul kontrollitakse korduse lõpetamise tingimust enne korratavate tegevuste täitmist ning neid täidetakse seni, kuni tingimuse väärtus on tõene. Kui kõhe esimesel korral on tingimuse väärtus väär, jääb kogu Do ... Loop-lause vahele ja programmi täitmisjärg läheb järgmisele lausele. Järelkontrolliga korduse puhul kontrollitakse korduse lõpetamise tingimust pärast tegevuste täitmist ning neid täidetakse seni, kuni tingimuse väärtus on väär. Do ... Loop-lausesse kuuluvaid lauseid täidetakse alati vähemalt üks kord. FOR lause For ..
ümbritseva keskkonnaga. Koolkonna lõpp. /biheivorism Järgmine koolkond: Kognitiivne. Piaget pakkus välja kognitiivse arengu kontseptsiooni. On tuginenud Baldwini teooriale. Kirjutab kolm mõjukat raamatut, mis tuginevad tema kolme lapse vaatlusele. Vaatleb mõtlemist ja kõne. Esimene raamat "Intelligentsuse lätted lastel". Avaldati 1936, täiendatud trükk 1951. Kirjeldab intelligentsuse progresseeruvat arengut imiku poolt korratavate tegevuste kaudu. Teine raamat "Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt" (1937 ja 1951). Räägib sellest kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. Kolmas raamat "Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" (1945 ja 1951). Fantaasia ja sümbolismi teke väikelapse eas. Rääkis palju intellektist. Intellektil on tema arvates olemas: *) sisu *) skeem - teatud tüüpi mõiste, kategooria või strateegia mis seostab erinevaid kuid sarnaseid
Vaatles ka enda lapsi. Vaatles lapsi sünnist alates. Kolm kõigemõjukamat tööd: 1. 1936 ,,Intelligentsuse lätted lastel"- intelligentsuse progresseeruv areng imiku poolt korratavate tegevuste järgi 2. 1937 ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- Kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune
Kognitiivne Beage on välja pakkunud kognitiivse arengu kompositsiooni. Beage isa oli ajaloo professor aga ema vaimne tervis oli kehv. Beage huvitus loodusest. Ta on tuginenud Baldwini teooriale ja kirjutab tema 3 kõige mõjukamat raamatut oma kirjaniku karjääri jooksul, mis tuginevad tema 3 lapse vaatlusele. Ta vaatleb mõtlemist ja kõnelemist. 1. ,,Intelligentsuse lätted lastele"- 1936- kirjeldab inteligentsuse progresseeruvat arengut imiku poolt korratavate tegevuste kaudu. 2. ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- 1937- kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas"- fantaasia ja sümbolismi teke väikelapse eas. Ta rääkis intellektist. Intellektil on tema arvates olemas sisu ja skeem. Skeem- teatud tüüpi mõiste, kategooria või strateegia, mis seostab erinevaid kuid sarnaseid üksteisele järgnevaid tegevusi.
mõju ja opereerib teda ümbritseva keskkonnaga. Kognitiivne areng Jean Piaget (18961980) on välja pakkunud kognitiivse arengu kompositsiooni. Ta on tuginenud Baldwini teooriale ja kirjutab tema 3 kõige mõjukamat raamatut oma kirjanikukarjääri jooksul, mis tuginevad tema 3 lapse vaatlusele. Ta vaatleb mõtlemist ja kõnelemist. 1. ,,Intelligentsuse lätted lastele"- 1936- kirjeldab inteligentsuse progresseeruvat arengut imiku poolt korratavate tegevuste kaudu. 2. ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- 1937- kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas"- fantaasia ja sümbolismi teke väikelapse eas. Ta rääkis intellektist. Intellektil on tema arvates olemas sisu ja skeem. Skeem- teatud tüüpi mõiste, kategooria või strateegia, mis seostab erinevaid kuid sarnaseid üksteisele järgnevaid tegevusi.
annaabi.ee 
