1. Milles seisnes valgustuse murrangulisus? Mida uut tõi see Euroopa vaimuellu? Valgustus innustas inimesi mõtlema iseseisvalt mitte toetuma selles autoriteetidele ehk kirikule. Juhtmõtteks oli usk mõistusesse, mis oli maailma tunnetamise peamine allikas. Läheneti Jumalale teistmoodi, teda vaadeldi nüüd kui maailma loojat, kes selle edasisse korraldamisesse enam ei sekku. Prantsusmaal tõi see kaasa ratsionalismi, mis rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust, Inglismaal oli empirism mis vaatles teadmiste allikana kogemust. Inglismaale sõideti tutvuma vabama ühiskonnakorralduse ja uute ideedega, et need kogu Euroopale tuttavaks teha. 2. Millistele ideedele ja õpetustele tugines valgustusliikumine? Iseloomulikud jooned: usk mõistusesse, ratsionalism, ideede jõud, ideid on vaja
Maailm esimese maailmasõja järel Pinged säilivad Ainsaks selgeks võitjaks osutusid Ameerika Ühendriigid. Kõige suurem pettumus oli sõja järel Saksamaal. Samuti pidasid kaotajateks end Ungari ja ka Venemaa. Venemaa seadis eesmärgiks uuesti maailm ümber jagada.1922.aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles` süsteemi vastase koostöölepingu. Antandi pool võidelnud riikidest oli sõjatulemusega kõige vähem rahul Itaalia ja Jaapan, mis jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. Kaotused olid suured ja sõjast ei saadud mingit kasu. Kõik need asjaolud tõukasid maailma uue maailmasõja poole. Sõjajärgne majanduskriis Rahanduses oli olukord ebakindel. Tööpuudus kasvas. Kõige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemid Saksamaal, mille olukorda raskendasid Antandi riikidele makstavad reparatsioonid. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtuse kiiremini, kui jõuti seda trükkida. Eri...
18.sajandit nimetatakse valgustussajandiks. · Valgustuse juhtmõtteks oli usk mõistusesse. · Valgutajad väljendasid optimismi, et inimõiguste piiramatud võimalused tagavad inimkonnale järjekindla progressi · Mõistus, kritiseerimisjulgus, vaimne vabadus ja religioosne tolerants asendas traditsiooni, kirikliku ja ilmaliku autoriteedi kummardamise · Usuti maailma mõistuspärasesse korrastatusesse, ehk Jumalat vaadeldi kui maailma loojat, kes selle korraldamisesse enam ei sekku · Valgustusliikumise tegelik kodumaa on Inglismaa Valgustuse mõju ühiskonnale Arvatavasti: Inimesed hakkasid omandama järjest rohkem ja kõrgemat haridust, sest valgustuse juhtmõte on usk mõistusesse. Samuti hakkas tänu valgustusele ühiskonnas tekkima inimeste vaimne vabadus, mõistuslik suhtumine ja kritiseerimisjulgus. Mõnevõrra muutub inimeste suhtumine jumalasse Levima hakkab liberalism, mis nägi valgustatud valitseja asemel riigi eesotsas ette
kehtestati kõrged tollimaksud kaupadele, mida sisse taheti vedada. See põhjustas majanduskriisi ka Euroopas ning mujal. See tekitas väga suurt tööpuudust, nälga ja rahuolematust. Kõige hullem oli olukord USA-s, kus inimesed kaotasid oma kodud ning varanduse. Tööd ei olnud, mistõttu järgnes vaesumine. Vähenes nõudlus kaupade järele ning see omakorda vähendas tööjõu vajalikkust. Kriisist väljumisest loodeti riigile ja valitsusele. Riik sekkus ka majanduse korraldamisesse. Tagajärjeks oli tihtipeale diktatuuri teke. Ehk vajati `kindlakäelist juhti', kes kriisist välja aitaks. 8. Demokraatia levik pärast I MS I MS-is võitnud demokraatlikud riigid-USA, Prantsusmaa ja Inglismaa(suured ja mõjuvõimsad riigid) Selle tõttu algas demokraatia suur levik(Soome Vabariik, Eesti Vabariik, Saksa Vabariik) Vabadused laienesid-naised said paljudes riikides valimisõiguse. Levis uus demokraatia suund-sotsiaaldemokraatia, mis pooldas riigi suuremat sekkumist
vaateõpetus ehk kodulugu, mille teemad valitakse kodukoha elust ja loodusest, kooskõlas aastaaegade vahetusega. (Eisen, 1989) Oluline oli arvestada lapse individuaalsusega ning lasta teha tal individuaalset tööd, kus ta sai töötada lähtudes oma huvidest ning töötada oma võimete kohaselt omas tempos. Iseseisvat tööd toetasid rühmatöö ja ühisarutlused. Tänapäeval peame oluliseks lapsest lähtuvat kasvatust, kus laps on kaasatud tegevuste planeerimisse, korraldamisesse ja läbiviimisesse. Selline suhe toetub usaldusele ning teineteisega arvestamisele – mõlemad on võrdväärsed partnerid. Samas toetub see kasvatus ühiskonnas kehtivatele reeglitele ja korrale ning eeldab, et laps austab ja kuulab täiskasvanut. Nii õpib laps oma kogemuste, tähelepanekute ja huvide kaudu. Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008) on nimetatud üldõpetust kui ühte õppe- ja
4. 5. Tagajärjed: a) suur tööpuudus (töö oli kaotanud ca 30 miljonit inimest), uut tööd oli raske leida, kasvas vaesus b) sissetuleku puudumise tõttu (punkt a)) tekkis nälg ja rahulolematus, kaotati kodusid ning varandus c) rikastunud keskklass vaesus d) kaupade nõudlus vähenes, mis põhjustas tootmise languse 6. e) riik hakkas sekkuma majanduse korraldamisesse, kuna inimesed muutusid passiivseks ning kaotasid usu oma võimesse ise majandamiseks 7. f) demokraatia traditsiooniga maades suutis riik majandust korraldada jäädes demokraatlikuks, uutes kogenematutes maades uskusid inimesed, et tugev juht suudab kindla käeliselt probleemid lahendada, mis viis diktatuurideni 8. 9. USA suudeti kriisist välja tuua tänu Franklin D
Locke), loodusteaduste arengust ning jälgimis- ja mõõtetehnika täiustumisest (mikroskoop, teleskoop, elavhõbedatermomeeter, pendelkell). Mõistus, kriitikajulgus, vaimne vabadus ja religioosne tolerants asendas traditsiooni, dogmaatilisuse, kirikliku ja riikliku autoriteedi kummardamise. Usk maailma mõistuspärasesse korrastatusesse väljendus ka uues, deistlikus lähenemine Jumalasse, keda vaadeldi nüüd kui maailma loojat, kes selle edasisse korraldamisesse enam ei sekku. Kuigi valgustust on enamasti seostatud prantslastega, on valgustusliikumise tegelik kodumaa siiski Inglismaa, mis oli nii oma poliitilises kui majanduslikus arengus kõige kaugemale jõudnud. Ka Prantsuse valgustajatele andis tõuke vahetu kokkupuude Inglismaaga, kuhu sõideti tutvuma vabama poliitilise korralduse ja uute ideedega. Pea kõik tuntumad prantsuse valgustajad tegid rännaku
annaabi.ee 
