Kokku kulutused. 11 025 .- Finantsid. Tulevad noorpaari enda teenitud ja korjatud rahast. Reaalne oleks iga kuu kõrvale panna 500.- siis tuleb korjama hakata 22 kuud varem. Vanemate poolset toetust kahjuks ei ole, pruudi poolsel isal pole see võimalik, sest invaliidsuspensionär, kelle sissetulek on väga väike. Peigmehe vanemad on aga arvamusel , et pulmadele pole vaja raisata elagu niisama koos, ja pealegi on nad arvamusel, et täiskasvanud inimene peab endaga ise hakkama saama. Ise korraldaksin pruutbaarile sellise üllatuse, et kui nad lähevad mere randa pildistama siis tuleksid sinna hobused kellega nad saavad ratsutama minna ja kui ei soovi siis saab muidugi väga originaaalseid pilte nendega koos teha. Hobused oleksid muidugi kaunistatud põllulilledest tehtud vanikutega. Peale tseremooniat õhupallid lendu lasta kus noorpaari nimed ja pulma aeg peal. Õhtul teeks lõkkeõhtu nn. tulesüütamise tseremoonia, kus noorpaar saab koos lõkke süüdata.
Need asjad korraldaksin ma teisiti Inimene teeb elus palju vigu, olgu need siis väikesed või hoopistükkis suured vead mida parandada ei saa. Me kõik mõtleme igapäev, et kui ma oleksin teinud midagi teistmoodi oleks mul praegu parem elu. Kuid miks me ei korralda oma elu täpselt niimoodi, et meie tulevik oleks parem, kui me juba teame, mida me tulevikus loodame saavutada. Mida teeksime meie selle nimel, et me elu oleks juba homme natuke parem, kui ta on täna? Kas me üldse teeksidki midagi või on me elu juba täiuslik? Me peame ise korraldama oma elu nii, et see oleks just meile suurepäraselt täiuslik või vähemalt püüelda hea elu poole. Oma elu jooksul olen teinud kindlasti palju halbu otsuseid ja tahaksin neid muuta, aga ei ole selleks võimalust, kuna aeg on juba muutusteks möödas ja ma olengi see inimene, kes muutis ühe otsuse tõttu oma maailma halvemaks. Alati on mõttekam teha oma otsused just sellest mõttest läh...
koos arutada. Ma ei lubaks tunnis süüa ja mulle ei meeldiks kui minu tundi hilinetakse. Kui jäätakse kodutööd tegemata siis ma paneksin märkuse. Ma ei hakkaks karjuma õpilaste peale, nendega tuleks ilusti rääkida. Mulle ei meeldiks kui minu jutule vahele segatakse, õpilased peaksid mind ära kuulama. Nad peaksid ka teiste õpilaste mõtteid ja aramusi kuulama. Hindeid paneksin ma õiglaselt, ma ei eelistaks kedagi. Õpetajana ei tahaks ma olla. Ma korraldaksin tunniga seotud ekskursioone, siis õpilased näeksid kuidas seda elus kasutatakse. Kindlasti käiksin piimakombinaadis ja mõnes laboris. Tundi ettevalmistades püüaksin ma arvestada ka nõrgemate õpilastega. Nõrgematele õpilastele ma teeksin järelaitamise tunde. Ma kasutaksin palju lisamaterjale. Ma korraldaksin Bioloogi või Keemi ringe neile keda see aine tõeliselt huvitab. Ma paneksin kokku võistkonna, et osaleda viktoriinidel ja olümpiaadidel.
lahendamiseks peaks tegema. Järgmine osa oleks tund, kuidas ma tundi läbi viiksin. Tund peaks olema piisavalt mahukas, samas ka kergesti arusaadav ja õpilase jõudmist arvestav. Vajadusel aitaksin teda teatud asjadel järgi või teeksin asja lihtsamaks. Samas ei tohiks kaasõpilasi tähelepanuta jätte ja ka nendega arvestada. Nii et oluline on, et ma tagaks kõigile heaolu nii puudega lapsele kui ka tervele klassile. Korraldaksin ka ühiseid väljasõite ja matku, sest oluline on puudega lapse puhul see, et ta saaks ise näha, tajuda ja puudutada asju. Olenevalt teemast ma korraldaksin rühmatöid. Rühmatöös on oluline, et vähemalt korra oleks puudega laps erinevas grupis, sest kuna erivajadusega laps nõuab rohkem kannatust ja aega, siis oleks see ka teiste õpilaste suhtes aus ja samas ka hea proovikivi. Oluline oleks ju see, et kõik õpilased oleks võrdsed.
Ei olnud näha külastuskonflikte, kus keegi teineteist segaks. Oli küll prügi mahaviskajaid, aga probleem lahenes kiiresti. Üks külastaja siiski mainis, et kui seal lapsega viimati käis, jooksis talle vastu inimene koeraga ja koer ei olnud rihma otsas. Koer oli õnneks sõbralik ja omanik pani ta kohe kinni, kuid ehmatus oli siiski. Promenaadi nautides tuleks meeles pidada, et seal käivad ka teised inimesed. 6. Milliseid muutusi teie esimeses järjekorras puhkealal ette võtaksite? Korraldaksin seal sagedamini talguid, eriti koolinoortega. Lisaksin mõned üksikud sildid, et näidata, mis kuhu suunda jääb ja kui kaugele.
oleks töö tingimused head ja sobiv kollektiiv, et oleks hea teha koostööd ning et organisatsioonil oleks kindel missioon ja visioon. Peaksin teadma ka meeskonnatöö dünaamikat ja taipama, millal ja kuidas ülesandeid delegeerida. Väga oluliseks peaksin ka organisatsiooni sisest infovahetust. Annaksin endast kõik et sõnum edastatakse õigetele inimestele õigel moel ja õigel ajal.Olgu siis sõnumi edastamiseks kas suuline kõne või kirja teel suhtlemine. Juhina korraldaksin ka organisatsiooni siseseid koosolekuid tihti, et saaks ülevaate nädala/nädalate kaupa organisatsioonis toimuvast ning läbi rääkida küsimused, mis on töötajatel tekkinud. Mina peaksin oluliseks ka teadmist, mis inimesi tegelikult motiveerib. Kuna motiveeritud meeskonnaliige on entusiastlikum ja energilisem, ning saavutab pidevalt häid tulemusi ja püüab aktiivselt endale suuremat vastutust saada. Ning hästi motiveeritud töötaja võib
informatsiooni oma töökeskkonna ning kolleegide kohta. (B. P. Kumari; V. N. Giri, 2009) Informatsiooni omamine võimaldab töötajatel õppida, kuidas töökeskkonnas toimida ning vähendab seeläbi stressi ja ärevust. (Mignerey, 1991) Ainuüksi informatsiooni tagatusest töökeskkonna kohta ei piisa selleks, et inimesed saaksid edukalt töötada rühmades. Selleks, et minu töötajad omaksid piisavat usaldust üksteise vastu ja koostöövalmidus oleks kõrge, korraldaksin perioodiliselt mitmeid tööväliseid üritusi, kus inimesed saaksid üksteist paremini tundma õppida ja loodetavasti sellised üritused suurendaksid ka meeskkonnavaimu. Kokkuvõtteks võib öelda, et on väga lihtne igapäevategevuste ja eesmärkide varjus unustada kommunikatsiooni olulisust ning sugugi mitte lihtne kordineerida ja luua efektiivset ja toimivat kommunikatsiooni organisatsioonis, kuid vaatamata selle tuleb organisatsiooni efektiivse toimimise nimel sinna suunas püüelda.
punktile, kus on kirjas, et on ühine arusaam huvihariduse ja -tegevuse olemusest, terminoloogiast, toetuse kasutamisest jne. Siin kohal tahan öelda, et ühiskonna õigusteadvus ja õiguskuulekus on seotud sellega, kuidas inimesed seadustest aru saavad. Olen arvamusel, et need, kes ei saa seadusepunktidest õigesti aru, loobuvad ka seaduste edasi lugemisest ja see viib ka neid rikkumisteni. Seega leian, et seaduse tekst peaks olema ühtselt mõistetav kõigile. Kohaliku omavalitsuse tasandil korraldaksin samalaadseid veebinare nagu seda on teinud ENTK. Taaskord saan omast kogemusest tuua näite, kus MTÜ sai huvihariduse toetuse ning soetas noorte jaoks rajatise, kuid antud toetust ei ole lubatud statsionaarsete rajatiste loomiseks. Paber kannatab kõike, toetus on kasutatud, kuid mitte sihtotstarbeliselt. Seega sarnaselt kultuuripoliitika põhialustele, peaks kohalik omavalitsus jälgima, et toetuse kasutamine oleks läbipaistev ja lähtudes ennekõike noorte vajadustest
Ka ei ole minuga kohapeal tehtud kokkuvõtet ning plaane edaspidiseks. Oleme koos õpetajaga käinud vestluses läbi lasteaia poolsed tähelepanekud, arutanud, mis me saaksime teha, et olukorda paremaks muuta. Kuna mul puudub töökogemus lasteaiaõpetajana, siis arusaadavalt olen ise arenguvestlust planeerides pisut ärevil ja ettevaatlik. Panustan palju eeltööle ja vajalike dokumentide ettevalmistamisele. Olen hetkel seda meelt, et meelsamini korraldaksin tagasiside andmise meeskonnaga koos. Mina näen ilmselt mingeid detaile oma seisukohast, aga teise õpetaja, õpetaja abi või spetsialisti (logopeed, liikumisõpetaja, muusikaõpetaja) arvamus võib olla sellest erinev. Olen kindel, et praktikas saaksin arenguvestlusega vajadusel ka üksi hakkama, sest saan alati toetuda saadud koolitusele ning vajadusel leida abimaterjale internetist. Põhiline on - hindame ju mitte last, vaid tema arengut
annaabi.ee 
