tal ei olnud erilist toetust nõukogudes, samuti ei kuulunud ühtegi tema esindajat Ajutise Valitsuse koosseisu. Bolsevike väljapaistvamad juhid olid V. Lenin, L. Trotski, G. Zinovjev. Augusti lõpus püüdis kindral A. Kornilov kehtestada riigis sõjaväelise diktatuuri, mis oli aga enamikule poliitilistest jõududest vastuvõetamatu. Seda ei soosinud ka juulist alates Ajutise Valitsuse etteotsa asunud A. Kerenski. Nii ei õnnestunud Kornilovil temale ustavaid vägesid pealinna viia. Otsustavad sündmused arenesid 24.-26. oktoobrini. Kasutades soodsat poliitilist momenti, s.o. Ajutise Valitsuse jõuetust ja vähest otsustavust kriitilises olukorras, arreteeriti ööl vastu 26. oktoobrit Ajutine Valitsus ja kuulutati võim üleläinuks nõukogudele. Ametlikel andmetel sai surma 6 ja haavata 50 inimest. Moskvas olid aga ägedad tänavalahingud ja ohvrite hulk palju suurem. Võimu üleminek vormistati 26
autonoomia 1917.a. märtsis) 5. jätkati liitlaste survel sõda · AV suutmatuse tõttu olukorda riigis stabiliseerida oli rahvas rahulolematu ja suvel 1917.a. toimus Petrogradis mitu rahvarahutuste lainet. Enamlased, kelle populaarsus oli TSSN-ides kiiresti kasvanud, võtsid kursi relvastatud ülestõusule. Suuresti tänu enamlastele õnnetus takistada kindral Kornilovil sõjaväelist riigipööret augustis 1917.a. See suurendas veelgi enamlaste populaarsust. Oktoobrirevolutsioon (ka oktoobripööre): · Enamlaste riigipööre toimus kiiresti ja väheste ohvritega 8.novembril 1917.a. (oktoobris, arreteeriti Ajutine Valitsus (selle juhil A.Kerenskil õnnestus põgeneda) ja kuulutati välja nõukogude võim. Riigipöörde teostamiseks loodi relvastatud salku e. Punakaart.
o ei antud kõikidele vähemusrahvustele autonoomiat (Eesti näites sai autonoomia) o jätkati sõda · AV suutmatuse tõttu olukorda riigis stabiliseerida oli rahvas rahulolematu ja suvel 1917 toimus Petrogradis mitu rahvarahutuste lainet. · Bolsevikud, kelle populaarsus oli TSN-ides kiiresti kasvanud, võtsid kursi relvastatud ülestõusule. Suuresti tänu enamlastele õnnetus takistada kindral Kornilovil sõjaväelist riigipööret augustis 1917. See suurendas veelgi enamlaste populaarsust. IV Nõukogude võimu esimesed kuud 1. natsionaliseeriti suurettevõtted, pangad ja suurmaavaldused, hiljem ka väikeettevõtted 2. maa jagamine vastavalt maadekreedile: o sööjate arvu järgi või o hobuste arvu järgi 1. tühistati sise- ja välisvõlad 2. ühtlustati pensionid, töötasud 3
ei antud kõikidele vähemusrahvustele autonoomiat (Eesti näiteks sai autonoomia 1917.a. märtsis) jätkati liitlaste survel sõda · AV suutmatuse tõttu olukorda riigis stabiliseerida oli rahvas rahulolematu ja suvel 1917.a. toimus Petrogradis mitu rahvarahutuste lainet. Enamlased, kelle populaarsus oli TSSN-ides kiiresti kasvanud, võtsid kursi relvastatud ülestõusule. Suuresti tänu enamlastele õnnetus takistada kindral Kornilovil sõjaväelist riigipööret augustis 1917.a. See suurendas veelgi enamlaste populaarsust. 2.1.4. Oktoobrirevolutsioon (ka oktoobripööre) (Vt. ka õpik lk.70-72) · Enamlaste riigipööre toimus kiiresti ja väheste ohvritega 8.novembril 1917.a. (oktoobris v.k.j.), arreteeriti Ajutine Valitsus (selle juhil A.Kerenskil õnnestus põgeneda) ja kuulutati välja nõukogude võim. Riigipöörde teostamiseks loodi relvastatud salku e. Punakaart.
47* ei antud kõikidele vähemusrahvustele autonoomiat (Eesti näiteks sai autonoomia 1917.a. märtsis) 48* jätkati liitlaste survel sõda 26* AV suutmatuse tõttu olukorda riigis stabiliseerida oli rahvas rahulolematu ja suvel 1917.a. toimus Petrogradis mitu rahvarahutuste lainet. Enamlased, kelle populaarsus oli TSSN-ides kiiresti kasvanud, võtsid kursi relvastatud ülestõusule. Suuresti tänu enamlastele õnnetus takistada kindral Kornilovil sõjaväelist riigipööret augustis 1917.a. See suurendas veelgi enamlaste populaarsust. 2.1.4. Oktoobrirevolutsioon (ka oktoobripööre) (Vt. ka õpik lk.70-72) 26* Enamlaste riigipööre toimus kiiresti ja väheste ohvritega 8.novembril 1917.a. (oktoobris v.k.j.), arreteeriti Ajutine Valitsus (selle juhil A.Kerenskil õnnestus põgeneda) ja kuulutati välja nõukogude võim. Riigipöörde teostamiseks loodi relvastatud salku e. Punakaart.
relvad ära võtta, surmanuhtlust laiendada ka tagalasse ja transpordisüsteemi, võimu paremaks koondamiseks luua valitsuse sees eraldi sõjakabinet, 4-5 liikmeline pisike otsustav kogu. Ametlikku kinnitust ei saanud ükski plaan, kuni sekkusid välissündmused. 19.aug alustasid saksa väed Riia all pealetungi. Vene väed osutusid võitlusvõimetuks, sakslased hõivasid Riia linna, pealetungi Petr suunas õnnestus peatada tänu sellele, et sakslased olid sunnitud viima vägesid läänerindele. Kornilovil sai karikas täis ja hakkas üle ajama. Riia sündmuste vahetul mõjul saatis eriesindaja Kerenski juurde, nõudis, et kohe rakendataks väljatöötatud meetmed, kehtestataks piiramisseisukord Petr-s, keelust enamlaste tegevus ja luuaks sõjakabinet. Selleks, et mitte aega viita, saatis Kornilov Riia rindelt Petr suunas teele kindral Aleksei Krõmovi kasakakorpuse. Just sellises olukorras näitas Kerenski taas oma iseloomutust. Kuna Kornilovi otsustav sammude
annaabi.ee 
