kanti. See väga suur number. Tänapäevani ei ole nõus tänapäeva Venemaa tunnistama, et nad nii palju mõrvasid. Peale Nõukogude Liidu lagunemist ja Putini võimule tulekul hakati jälle välismaalasi vihkama. Kõiki, kes ei oska rääkida vene keelt on prügi ja neid peab ära viskama. Näidati ka üks valimisreklaam, kus mingid välismaalased viskasid prügi maha ning siis tuli mingi Venemaa poliitik ja ütles, et ta prügi üles korjaks, aga välismaalane ei saanud aru ja siis poliitik küsis, et kas ta üldse vene keelt osakab? Peale seda tuli kiri, et vabastame Venemaa prügist, mis tähendas, et hävitaks või viiks minema kõik välismaalased, kes ei oska vene keelt Venemaal. Aga Euroopa ei taha Venemaad väga süüdistada tänapäeval massimõrvades ja sellises suhtumises, kuna Euroopa sõltub Venemaa gaasist ja naftast, nad kardavad, et kui nad tülli lähevad Venemaaga, siis Venemaa tõstab hinda, nagu tegi ta seda
käitumine oma koera jalutamisel. Iseenesest koeraga jalutamisest ei kerki esile vastandamine. Põhiline vastasseis tekib sellest, et tädike lubab oma koeral just minu väravas oma loomulikke vajadusi rahuldada. Koertel juba on selline komme, et nemad valivad oma vajaduste rahuldamiseks just vale koha. Kui selline asi juhtub korra või kaks, siis tavaliselt ei teki ka sellest probleemi. Ka siis ei järgneks vastandumist, kui tädi näitaks üles tähelepanelikkust ja korjaks ,,miinid,, pärast jalutuskäiku. Ärevaks muutub asi siis, kui selline tegevus on regulaarne. Vastandumine tekib tänu sellele, et tädi näitab üles ükskõiksust oma koera jääkide suhtes ja mina ei lepi sellega, et selline ladustamine toimub just minu territooriumil ja veel enam kõnniteel Tajumine 4 Konflikti etapid Selles etapis me personaliseerime oma konflikti teise osapoole
kirbuks ja elab tema püksi taskus ja vajadusel annab talle tarka nõu. Järgmisel hommikul tulid mehele vastu kolm teekäijat, tark andis mehele nõu et ta kutsuks nad puhkama ja küsiks nende tee kohata. Seda mees tegi. Teekäijad rääkisid et kuningalinnas oli paar päeva tagasi suur õnnetus nimelt oli kuninga ainus tütar jõkke uppunud ja surnukeha pole leitud. Putukas ütles et too nendega kaasa läheb. Tee peal ütles putukas et mees märsiräbala üles korjaks, seda mees tegi . Seltsilised naersid aga pärast oligi seda vaja. Hiljem läks neil kõht tühjaks ja putukas ütles mehele et ta märsi pealt süüa annaks. Mees arvas algul et see on nali aga hiljem ilmus sinna suur piduroog ja mehed läksid hiljem kaklema kes märsi endale saab aga lõpuks sai see mees kuna tema korjas selle tee pealt ülesse. Öösel vaadati et keegi märssi ära ei varastaks. Lõpuks jõuti kuninga linna ja mees läks kuninga juurde et ta võib ta tütre üles
kes süütasid Muroma kütiste tuld, kes teavad, kus peidus on Kungla kuld; kes ilmus kui võitja maleva, et Eesti kodu siin rajada; kes langes Eesti viimses väes, kes rauges raske orjuse käes. Nende varjud ja vaimud täitvad mu toa, mu tare, mu kambri, mu koduse toa. Võtke mu värsket, mu uudseviljast, kestke mu kappades vahtavast kaljast; saatke mu künnile, külvile kasu, mu töödele tasu, mu rahvale asu; läitke leeki mu poegade rinda, et kodumaa pinda nad koguks ja korjaks, et maad, mis joonud te verd ja higi, ei vääraks, ei võidaks võõras vägi. ja viimaks - kui ähvardab kustuda Eesti päike, siis tulge kui äike, kui kevade torm ja pühkige ära kõik painajad, lööjad ja surujad, sööjad. Küll piduehtes siis kodumaa kõik tuled teil süütab põlema. 13 Kokkuvõte Kokkuvõtlikult saab öelda , et hingedepäeva tähistatakse siia maani . Nii traditsioonid on muutunud kui ka tavad
Tüdruk jälle lehma juurde ja ühest kõrvast sisse ja teisest välja ja vajalik olemas. Perenaine hakkas kahtlustama ja saatis Ükssilma kaasa. Havrosa uinutas tüdruku ja sai oma kraami kätte. Järgmine päev saatis Kakssilma, tüdruk uinutas ning perenaine ei saanud midagi teada. Kolmas päev saatis Kolmsilma, kuid tüdruk uinutas ainult kaks silma, ja kolmas nägi kõike. Perenaine käskis lehma tappa. Tüdruk läks lehmale rääkima. Lehm ütles, et ta tema liha ei sööks, korjaks kondid kokku ja mataks maha. Igapäev peab kastma. Nii tegigi. Kasvas ilus õunapuu, mahlaste õuntega. Kord tuli üks mees ja soovis õuna. Kes õuna annab saab talle naiseks. Kolm tütart püüdsid saada õuna kätte kuid ei saanud. Hovrasale langesid oksad kohe kätte. Sai mehele ja oli õnnelik. ,,PÖIALPOISS"- elasid kord eit ja taat. Ükskord raius eit kapsaid ja kogemata raius sõrme ära. Pani sõrme lapi sisse ja pingile. Äkki kuuleb, et nutab keegi pingil
Ann jääb seisma. ANN Kas sa piitsutad kõiki keda armastad? KAREEN Armastus saab tulla vaid tervest kehast. ANN Anna andeks, aga mulle mõjub see juba vastupidiselt. KAREEN Ann kallis, ma hoolin sinust. ANN Mina sinust ka, aga sa pead aru saama, et see koormus käib mulle üle jõu. Kareen jääb seisma. Joob vett. KAREEN Sa hoiad tempot seni, kuni oled Felixile mõista andnud, et see oma tunded kokku korjaks ning järgmise rongi peale astuks. Kareen alustab taas sörkimist. ANN Ma kardan, et mul on endiselt tunded Felixi vastu. KAREEN Sul on temast lihtsalt kahju. Kareen hakkab jooksma. ANN Kui ma nüüd vale otsuse teen, siis kahetsen seda kogu ülejäänud elu. Kareen jääb seisma. KAREEN Sa ei jäta mind ometi maha? Ann? ANN Sina saaksid sellest kergemini üle.
tema eest kõige rohkem hoolt kandma. On kasvanud põllu ja heinasaak, siis peab ka loomi juurde muretsema, muretseb ta aga neid juurde, siis tekib ka vajadus suurema saagi järele. 19. Andrese ja Pearu kemplemine kõrtsis (XXV ptk.) Andres ja Pearu proovisid, kummal on rohkem raha. Andresel aga ei olnud raha nii palju kaasa ja ta sosistas Hundipalu Tiidule, et see vaikselt kõrtsiliste käest raha kokku korjaks, et ta pärast annab tagasi. Kui Pearu pani kõrtsiletile järjest sajalisi, siis Andres pani sinna juurde ka järjest sajalisi (ainult võõrast raha). Lõpuks olid Pearul sajalised otsas ja ta hakkas 25-lisi panama. Andresel aga jätkus sajalisi veel küll. Lõpuks ei olnud Pearul enam raha ja ta tõmbus tagasi. Andres aga andis kõigi naeru saatel raha Hundipalu Tiidu kätte ja käskis omanikele laiali jagada. See ajas Pearu marru, et Andres oli talle ära teinud. 20