8. Põllumajandus,kalandus ja toiduainetööstus. Mõisted: Vegetatsiooniperiood- ehk taimekasvuperiood on ajavahemik, mille vältel taimed intensiivsselt kasvavad ja arenevad. Parasvöötmes kestab kevadiste öökülmade lõpust esimeste öökülmadeni sügisel Põllumajanduses taime kasvu algusest saagi koristuseni. Ekstensiivne põllumajandus- toodangu kasv tagatakse põllumajandusmaa laiendamise või kariloomade arvu suurendamisega; kasutatakse hõredalt asustatud piirkonnas, kus maad on palju ,kuid tööjõud on piiratud. Nt teraviljakasvatus,ransod,loomakasvatusmajandid parasvöötme rohtlates usa, Kanada,Argentina Intensiivne põllumajandus- toodangu juurdekasv saavutatakse väikeselt maaalalt suurte kapitalimahutustega,tööjõu või rohke väetiste abil. Kasutatakse tavaliselt kõrge
Sellised lehed kasutamiseks ei sobi. Seemned tuleb külvata esimesel võimalusel alates märtsist. Iga paari nädala järel tuleb teha järelkülvid, see tagab värskete taimede pideva olemasolu (külvata vähemalt 34 korda suve jooksul). Viimane külv võiks olla septembris, et juba järgmise aasta märtsis saaks teda taas koristada. Seemned vajavad idanemiseks valgust ning seetõttu tuleks nad vaid kergelt mullaga katta. Aed-harakputk on lühikese kasvueaga külvist koristuseni kulub kõigest 11,5 kuud. Harakputke lehtedes laidub rohkesti C-vitamiini, karotiini, rauda ja magneesiumi. Loodusravis kasutatakse harakputke tänu tema suurele C-vitamiini-sisaldusele kevadise vitamiinivaeguse korvamiseks. Organismi puhastava ja ainevahetust kiirendava toime tõttu on aed-harakputk leidnud traditsiooniliselt kasutamist ka pärast paastu. Taimeteena parandab aed-harakputk seedimist, tõstab söögiisu ning leevendab vere vedeldajana vereringehäireid. Kasutatud allikad:
kiire kasvu perioodist kuni õitsemiseni. (õitseb hommikul vara alates kella 5-st kuni kella 10-ni) , sellel ajal omastatakse 70 84% lämmastikust: 67 80% fosforist ja 71 96% kaaliumist. Õitsemine kestab tavaliselt 10 12 päeva ja kauem. Sellel perioodil lõpetab linavars kasvamise pikkusesse. Soodsalt mõjutab õhutemperatuuri tõusmine 16 18 oC-ni ja mõõdukas mullaniiskus. Üldiselt kulub Lõuna Eestis kiulinal külvist koristuseni 90 ± 10 päeva, sõltuvalt sordist ja kasvutingimustest. Lina kasvutingimused Külviks sobivad nõrgalt happelised (pH 5 6), kerge kuni keskmise raskusega liivsavi- ja saviliivmullad. Põllud peaksid olema tasased, hea mullaviljakusega ja umbrohupuhtad. Linale ei sobi kerged liivamullad, sest need ei taga mullas vajalikku niiskusekogust. Samuti ei sobi linale rasked savimullad, mis on liigniisked ja kergesti paakuvad
N- väetiste liigid : NH3NO3 kiiretoimeline, kõikidele kultuuridele sobiv Amooniumsulfaat happeline, kartulile Amooniumkloriid happeline . Cl rikas, kõrrelistele taimedele Na salpeter (NO3) aiakultuuridele Ca salpeter leeliseline, kiiretoimeline Karbamiid universaalne, aeglase toimega Lämmastik väetisi tuleb kasutada igal aastal. Ühekordne lämmastikväetise normi tegevaine kogus ei tohiks olla suurem kui 100 kg/ ha. Vaheaeg väetamisest saagi koristuseni ei tohi olla lühem kui 20 päeva. N- puudujäägi tunnused taimedel : kidur kasv, kollakas-roheline värvus. N-üleküllus e. NO3 oht: taimed on sinakasrohelised. 2) P taimetoitelemendina ja P- väetiste liigid Fosfor kuulub taimedes liitvalkude, vitamiinide, hormoonide ja ensüümide koostisesse. Osaleb N-ainevahetuse ja süsivesikute moodustamise protsessis. P suurendab taimede vastupanu põuale ja külmale ning kiirendab juurte arengut. P- vähesuse korral on ühe-
(haljastus, metsandus, rohumaaviljelus, aiandus). 2. Kaunviljade ja tehniliste kultuuride kasvupind Eestis (ha) Kaunviljad umbes 8500 ha, tehnilised kultuurid 86000 ha 3. Mis on külvikord? Külvikord on põllumajanduse tugisammas, mis aitab tagada kultuuride saagikust ning säilitada ja parandada mullaviljakust. 4. Lina külvisenorm Külvata tuleks võimalikult vara. Eesti tingimustes võib külvist koristuseni kuluda 4-5 kuud ja võib juhtuda, et õlilina saab koristusküpseks alles oktoobri alguses 5. Talinisu bioloogilised iseärasused Talinisu on mullastiku, toitaonete ja eelviljade suhtes nõudlikum ning külma ja taimehaiguste suhtes vähem vastupidav kui talirukis. Seemned idanevad väga aeglaselt kuni 2 C juures, kuid idanemine toimub kiiresti kuni 17 C juures. Hästi karastunud taimed taluvad kuni 25 C külma. Talinisu eelistab viljakaid parasniiskeid muldi
Looduslike vahenditega peab pritsima iga 35 päeva tagant (kokku 45 korda). Tulemused on paremad, kui alustate ennetavat pritsimist kohe sooja perioodi saabudes. Kui kahjureid on palju, pritsige taimi nädalase vahega kaks korda, kasutades Mavrik 2F (57 ml), Alphaguard 100 EC, Fastacit või Kestacit (1015 ml/10 l). Neid vahendeid võib kasutada hiljemalt kolm päeva enne saagikoristust. Kasutades Pegasus 250 SC-d, võib pritsida kolm korda, kuid ooteaeg koristuseni olgu siis 7 päeva. Hästi pihustatud pritsimislahus suunake alati lehtede alaküljele. Öölased- Tegemist on suurima liblikasugukonnaga, praeguseks on teada juba üle 30 000 liigi. Eestist on leitud üle 350 liigi öölasi. Suuruselt on selle sugukonna liigid äärmiselt varieeruvad, väikseimate siruulatus on vaevalt 1 cm, kuid samal ajal kuulub öölaste hulka ka maailma suurim liblikas, Lõuna-Ameerikas elav Thysania agrippina, kelle siruulatus on kuni 30 cm
sõelutakse 5-10 cm kihtide kaupa. Sõelale jäänud putukad, vastsed, munad loetakse. Kahjurite arvukus esitatakse tk ruutmeetri vastava kihi kohta ( Kollased liimpüünised: lehetäid, porgandikärbes, kasvuhoone karilane... ( Sinine liimpüünis: kalifornia ripslane ( Liigispetsiifilised feromoonpüünised ( 5. Taimekahjustajate seire Pidev jälgimine tärkamisest saagi koristuseni liikudes mööda diagonaali, Z või X kujuliselt hinda: Taliviljadel kohe peale lume sulamist, hindad talvitumist, külvi haigestumist lumiseende ja tüfuloosi. Vähese haigestumise korral aitab orase äestamine. Rohke esinemise korral põllu madalamates kohtades vaja võibolla nende kohtade ümberkündi · Umbrohtude hindamine: Kasvava kultuuri seisukorda 4-palli skaalal
N- väetiste liigid : NH3NO3 kiiretoimeline, kõikidele kultuuridele sobiv Amooniumsulfaat happeline, kartulile Amooniumkloriid happeline . Cl rikas, kõrrelistele taimedele Na salpeter (NO3) aiakultuuridele Ca salpeter leeliseline, kiiretoimeline Karbamiid universaalne, aeglase toimega Lämmastik väetisi tuleb kasutada igal aastal. Ühekordne lämmastikväetise normi tegevaine kogus ei tohiks olla suurem kui 100 kg/ ha. Vaheaeg väetamisest saagi koristuseni ei tohi olla lühem kui 20 päeva. N- puudujäägi tunnused taimedel : kidur kasv, kollakas-roheline värvus. N-üleküllus e. NO3 oht: taimed on sinakasrohelised. 20) P taimetoitelemendina ja P- väetiste liigid Fosfor kuulub taimedes liitvalkude, vitamiinide, hormoonide ja ensüümide koostisesse. Osaleb N-ainevahetuse ja süsivesikute moodustamise protsessis. P suurendab taimede vastupanu põuale ja külmale ning kiirendab juurte arengut. P- vähesuse korral on ühe-
annaabi.ee 
