Udmurtide ja maride hulgas on veel elav vana loodususund (animism). Siberi ugrilaste ja samojeedide seas on alles veel samaane. Kultuuritüübid: Eestlased, soomlased ja ungarlased on tüüpilised Euroopa rahvad. Volga, permi ja väiksemate läänemeresoome rahvaste kultuur on agraarkultuur, sest mitmetel põhjustel pole neil õnnestunud välja kujundada oma linnakultuuri. Obiugrilaste ja samojeedide küttimisel- kalastamisel, korilusel ja põhjapõdrakasvatusel põhinev kultuur on sajandite jooksul kohanenud eluga Siberi äärmuslikes tingimustes. Poliitiliselt on uurali rahvad väga erineva saatuse ja staatusega. Ungari on tuhandeaastase riiklusega rahvas. Soome oli juba Vene tsaaririigi koosseisus autonoomne, tal oli oma parlament ja vääring. Eestlased saavutasid iseseisvuse alles 1918. aastal. Uurali rahvaste ühtsus on läbi aegade oluliselt mõjutanud eri rahvaste rahvuskultuurilist
naabritega, kuni nende eest tuli taanduda, säilitamaks enese iseolemist. Kultuuritüübilt on eestlased, soomlased ja ungarlased tüüpilised Euroopa rahvad. Volga, permi ja väiksemate läänemeresoome rahvaste kultuur on agraarkultuur, sest mitmetel ajaloolistel, poliitiilistel ja kultuurilistel põhjustel pole neil õnnestunud välja kujundada oma linnakultuuri. Obiugrilaste ja samojeedide küttimisel-kalastamisel, korilusel ja põhjapõdrakasvatusel põhinev kultuur on sajandite jooksul kohanenud eluga Siberi äärmuslikes tingimustes, kuid on kõige kergemini haavatav euroopaliku industriaalkultuuri poolt. Ülejäänud uurali rahvad elavad Venemaal. Suurematel neist on oma vabariigid või autonoomsed ringkonnad, milles nad on paraku vähemuses (v.a. Permikomi Autonoomne Ringkond). Vepslastel on küll rahvusvald Karjalas, kuid nt Ingeri soomlastel, isuritel ja sölkuppidel pole mingit territoriaalautonoomiat
klassisüsteem Tööjaotus Lihtne, vähespetsialiseeritud ja Keeruline, spetsialiseeritud ja ühetaoline väga mitmekesine Majandussüsteem Feodaalne, orjanduslik, küttimisel Kapitalistlik (või sotsialistlik) korilusel põhinev Majandusliku rikkuse alus ja Põllumajanduslik tootmine – Tööstuslik tootmine – vastav ühiskonnatüüp põllumajandusühiskond tööstusühiskond Linnastumine Vähene Ulatuslik Üksikisiku ja kogukonna suhe Kollektiivsed väärtused – esiplaanil Individualistlikud väärtused –
Mõisted: eKr aeg enne Kristuse sündi pKr aeg pärast Kristuse sündi sajand aeg, mille kestus on sada aastat aastatuhat aeg, mille kestus on tuhat aastat e.m.a enne meie ajaarvamist m.a.j meie ajaarvamise järgi 3. KUIDAS ELASID MUISTSED KÜTID Vanim teadaolev asula Eestis leiti Pärnu jõe äärest Sindi lähedalt Pullist. Selle vanus on umbes üheksa ja pool tuhat aastat. Muistsed inimese elasid külades. Nad elasid püstkodades ning said toitu kas jahti pidades või korilusel käies. Inimesed elasid mitmekesi, sest siis nad said hakkama. Muistsed inimesed kaunistasid oma savinõusid kammidega ning seda stiili nimetati kammkeraamikaks. Mõisted: kammkeraamika savist nõud, mis on kaunistatud kammitaolise esemega vajutades sugukond inimrühm, millesse kuuluvad inimesed on omavahel sugulased korilus marjade, seente, juurikate, pisielukate jms korjamine toiduks 4. PÕLLUHARIMISE ALGUS Põllud olid vanasti kahte sorti: põlispõllud ja alepõllud
bodhisatvana). Vt .pdf faili 9.religioon ja eetika, igasugused diagrammid ja tabelid! Mõisteid · Maagia vs religioon · Loits vs palve · Teism · Deism · Polüteism · Monoteism · Ateism · Agnostitsism Loodususundid · Loodust nähakse vaimsena o ANIMISM o ANIMATISM · Ühtekuuluvustunne loodusega o TOTEMISM · Suhtlemine vaimsega maagia ja riituste läbi · Läbiv põhimõte võta nii palju kui sa vajad (jahtimisel, korilusel, maaharimisel jm) "Katsed põhjendada moraali usust lahus on nagu laste katsed istutada ümber neile meeldivat lille, kiskudes ära juured, mis tunduvad ebameeldivad ja ülearused, ning pistes need mulda. Ilma usuta ei saa olla tõelist siirast moraali, nii nagu ilma juurteta ei saa olla tõelist lille." Lev Tolstoi · Aastatuhandeid on religioon ja moraal olnud lahutamatult seotud. · Valgustusaeg tõi kaasa inimese tähtsustamise ja loobumise Jumala autoriteedist.
Osa Austraalia kunstist on sama vana kui Euroopa ülempaleoliitiline kunst. Tasmaania vanim asustus on dateeritud u 20 000 eKr. Leiukohaks on koobas Hunteri saarel Koopa lahe (Cave Bay) ääres. Seda koobast kasutati ajuti pikema aja jooksul. Muistsed austraallased said saada hakkama minimaalse tehnoloogiaga ja kõige lihtsamate tööriistadega. Nt tasmaanlased kasutasid ainult u kahtekümmet tööriista küttimisel ja korilusel. Samas oli neil ja põlisaustraalastel keeruline ja hästiarenenud sotsiaalne ja rituaalne elu. Ka Ameerika asustamine algas u 40 000 a tagasi. Inimasustus Siberis ja Kirde-Aasias mitmekordistus Weichseli jäätumise ajal (varastemast küttidest-korilastest on Siberist vaid üksikuid jälgi inimesed asustasid Siberi külma arktilise tundra alles siis, kui oskasid piisavalt sooje riideid ja elamuid teha). Merepind oli siis u 100 m madalamal kui
annaabi.ee 
