Elati püstkodades, asulad paiknesid enamasti veekogude ääres ning teadmiste ja oskuste areng oli väga aeglane. Samas teadsid aga loodusrahvad hämmastavalt palju oma elukeskonnast, loomadest ja nende meelelaadist, taimedest ja nende omadustest. Pikapeale võeti kalapüügi ahingute ja harpuunide kõrval kasutusse ka õnged ja võrgud. Hakati harvendama metsi, et lagendikele kasvav võsa jahiloomi ligi meelitaks. Niisiis lähemalt kõigemalt korilusest ja korilastest. Korilus on maailma vanim tootmisviis ühiskonnad. Vanimaks võib teda nimetada juba seetõttu, et on võimalik abivahenditeta, põhimõtteliselt samal viisil koguvad toitu loomadki. Eks just taoline loomade kombel mõtlemine oligi muinaseestlastele ja nende nn. loodusrahva päritolu eeskujuks. Korluse alla mõistame me aga marjade, puuviljade, seemnete, juurte, mugulate ka pisiloomade, putukate ja muu sarnase loodussaaduse korjamist toiduks.
Vanimad osavinimese jäänused on umbes 2,6 miljonit aastat vanad, nende tuntuim leiukoht on Olduvai kuristik Tansaanias. Erinevalt ahvinimesest oli osavinimene juba maismaaloom, kes elatas end mitmesuguste loodusandide korjamisega. Puuviljad, marjad, seened, tõugud, putukete vastsed, teod, söödavad juured ning mugulad, linnumunad jne. moodustasid tema põhitoiduse. Loodusandide korjamist toiduks nimetatakse koriluseks. Mõnikord sattusid korilastest osavinimesed kiskjaist mahajäätud, vanadusse või haigustesse surnud loomade korjustele, mis andsid teretulnud toidulisa. Lisaks kütiti väiksemaid ja ohutumaid loomakesi - närilisi, kilpkonni, linde jt. Esialgu oli küttimise osatähtsus väike, kuid tasapisi hakkas see kasvama. Toore liha söömine oli tähtsal kohal inimese arengus, sest lihast saadavad toitained mõjutavad soodsalt aju talitlust.
egalitaarsemad, kui viljelusmajanduslikud. Kuigi sotsiaalne hierarhia eksisteerib, pole sotsiaalsed erinevused väga silmatorkavad. Samuti pole sellistes ühiskondades soorollid kuigi täpselt paigas. Mehed teevad vajaduse korral ka naiste töid ja vastupidi. Spetsialiseerunud tööjaotust ei eksisteeri, kõik teevad kõiki töid olenemata ühiskonnasisesest hierarhiast. Lihtsustatud ettekujutus meestest kui küttidest ja naistest kui korilastest on praeguseks vananenud: kuigi väga laialt üldistades võis see nii olla, olid tegevusvaldkonnad tegelikkuses ilmselt tugevasti kattuvad. Tegevusala määras eelkõige praktilisus ning alles teises järjekorras kultuurilised normid. Perekonnad on paljudes püügimajanduslikes ühiskondades organiseeritud suuremate üksustena, kus laste ja majapidamise eest hoolitsemine on teatud määral tsentraliseeritud ning sellega mitte hõivatud naised tegelevad küttimise, koriluse jm töödega
endale erineval hulgal võimu, prestiizi ja varandust. Teisiti öeldult muutub staatustel põhinev hierarhia sotsiaalseid ressursse kontrollivaks hierarhiaks. Kõrge staatus = rikkus, prestiiz, võim; Madal staatus = vaesus, allasurutus, mitte tunnustamine. Stratifikatsioonisüsteemid on ühelt poolt ebavõrdsuse põhjuseks, ent teisalt ka selle tagajärjeks. Ajalugu on näidanud, et niipea kui ühiskond on muutunud korilastest keerukamaks ja on tekkinud tööjaotus, on hakatud ühtesid töid ja tegevusi hindama kõrgemalt kui teisi. Ja neid inimesi, kes täidavad kõrgemini hinnatuid funktsioone, hinnatakse ja tasustatakse kõrgemalt. 19.1.3. Inimajaloost teatakse nelja peamist stratifikatsioonisüsteemi: 1. orjandus eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses; 2. kastisüsteem Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud
Seda koobast kasutati ajuti pikema aja jooksul. Muistsed austraallased said saada hakkama minimaalse tehnoloogiaga ja kõige lihtsamate tööriistadega. Nt tasmaanlased kasutasid ainult u kahtekümmet tööriista küttimisel ja korilusel. Samas oli neil ja põlisaustraalastel keeruline ja hästiarenenud sotsiaalne ja rituaalne elu. Ka Ameerika asustamine algas u 40 000 a tagasi. Inimasustus Siberis ja Kirde-Aasias mitmekordistus Weichseli jäätumise ajal (varastemast küttidest-korilastest on Siberist vaid üksikuid jälgi inimesed asustasid Siberi külma arktilise tundra alles siis, kui oskasid piisavalt sooje riideid ja elamuid teha). Merepind oli siis u 100 m madalamal kui praegu, see oli nii madal, et Beringi väina kohal, mis praegu eraldab Aasiat ja Alaskat, oli ajuti maismaa (merevesi langeb madalamale siis, kui suured hulgad vett ookeanis on jäätunud mandrijää liustikeks). Seda maismaasilda mööda liikusid Ameerikasse Aasias
7. Luba oma menüüsse varieeruvust, kuid ära loobu oma lemmiktoitudest täielikult, vaid piira nende kogust 8. Ära püüa kaalu liiga kiiresti kaotada 9. Koosta endale tasakaalustatud menüü saavutatud kaalukaotuse säilitamiseks 10. Kombineeri oma dieeti kehaliste harjutustega Ühised söömingud kui sotsiaalsed sündmused · Kokkusaamistel jagatakse väga sageli teistega toitu & jooki, mis on tundmatu nähtus kõigil teistel loomaliikidel · Meie küttidest & korilastest esivanemad tegelesid nende kahe tegevusega erinevate toiduainete vajaduse tõttu · Mehed olid kütid & naised olid korilased, seetõttu pidid nad omahangitud toitaineid vahetama (Tooby & DeVore, 1987) · Stanfordi (1999) arvates oli patriarhaalse inimühiskonna tekke aluseks lihasööjateks saamine. Mehed said oma kütitud liha eest toidu, seksuaalse rahulduse & tööde valimise võimaluse
Nakkushaigusi hakkasid levitama inimestele kohandunud mikroobid. Metsloomi kodustama hakanud inimesed olid esimesed, kes langesid uute pisikute ohvriks, kuid seejärel omandasid elujäänud ka küllaldase immuunsuse. Üleminek põllundusele (ja karjakasvatusele) polnud muidugi kerge valik. Põllumehed ja karjakasvatajad kulutasid päevas töötegemisele rohkem aega kui kütid ja korilased. Esimesed maaviljelejad olid tihti küttidest-korilastest väiksemat kasvu ja halvema toitumusega, kannatasid rohkem raskete haiguste käes ja surid keskmiselt nooremana. Majandusajaloolased vaidlevad siiani: kas rahvaarvu suurenemine sundis inimesi toiduainete tootmist alustama või võimaldas toiduainete tootmine rahvaarvul suureneda? Nn viljaka poolkuu – hõlmas Mesopotaamia ehk Tigrise ja Eufati piirkonna: tänapäeva Iraagi ja väikese osa Iraani, Kuveiti, Türgit – esimesed põllukultuurid (näiteks umbes 10
annaabi.ee 
