Leidsid 6 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kõrbed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kõrb, gobi, kõrbed, austraalia, nõgu, surmaorg, sahara, namibi, liivakõrb, hoovused, troopiline, kohastumine, aasia, kõrgrõhuala, kõrgrõhkkond, laskuv, kalahari, araabia, khali, hoovuste, idatuuled, atacama, varjus, mäestikud, kõrbekliima, õhutemperatuur, aurumine, õhuniiskus, puhub, kliimavöötmed, lähistroopiline, parasvööde, tungivadTallinna Inglise Kolledz Uurimustöö Kõrb ja kõrbestumine Koostaja: Alesja Doborovits 8a Juhendaja: õp.Kersti Lepasaar Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................1 Mis on kõrb?.....................................................................................................2 Kus kõrbed asuvad?.........................................................................................................................2 Miks on kürbed seal kus nad on?.....................................................................................................2 Kõrbete liigid......................................................................................................
kerakujuliseks. Koostas esimese maailmakaardi. · LEIF ERIKSON viiking, kes jõudis aastal 1000 Põhja-Ameerikasse · CHRISTOPH KOLUMBUS itaallane, kes sõitis merd hispaania lipu all. 1492. aastal taasavastas Ameerika. · AMERICO VESPUCI sai aru, et Kolumbus oli jõudnud uude maailmajakku. · FERNAO DE MAGALHAES esimene ümbermaailmareis aastatel 1519 - 1522 · JAMES COOK otsis lõunamandrit ja tõestas, et Austraalia ei ole lõunamanner. MAADEUURIJAD EESTIST: · ADAM VON KRUSENSTERN esimene Vene ümbermaailmareisi juht 1803 1806 Maetud Tartu toomkirikusse. · BELLINGSHAUSEN esimene Antarktika ekspeditsioon aastatel 1819 1821. Aastal 1820 jõudis esimesena Antarktise ranniku lähedale . Sündis Saaremaal Lahetaguse mõisas. Surnud ja maetud Kroonlinnas. · MIDDENDORFF uuris Sibeerit ja igikeltsa
Elurikkuse globaalsed mustrid. · Selgroogsete mitmekesisus kõige rohkem troopika ümbruses nii Ameerikas, Aafrikas kui ka Aasias. · Mageveekalade mitmekesisus kõige enam Amazonase vesikonnas. Mujal pole nii suuri jõgesid. · Korallide mitmekesisus korallid on väga temperatuuritundlikud. Leidub ainult tõelisest troopikast. Miskipärast on ka Atlandi ookean korallidevaesemaks jäänud. India ookeanis palju rohkem (eriti punases meres) eelkõige Austraalia ranniku lähedal Vaikses ookeanis (Suur Vallrahu). · Soontaimede liigirikkus kuivad piirkonnad on liigivaesemad (kõrbed), mäed on liigirikkamad (Andid, Himaalaja, Kaukasus, Lõuna-Aafrika, Vahemere piirkond jne) Laiuskraad vs biomitmekesisus · Nii maismaa- kui veeorganismid üldjuhul suureneb nende mitmekesisus troopika poole minnes. · Erandeid vähe (troopika poole minnes väheneb nende liikide mitmekesisus:
Päike käib alati väga kõrgelt ja on vägasoe. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud ja seepärast sajab palju. Päev jaöö on kogu aasta vältel enam-vähem ühepikkused. Aastaaeguekvatoriaalses kliimas eristada ei saa. Ilm on pidevalt palav ja niiske. Kuu jaaasta keskmised temperatuurid on 26-28 kraadi sooja. Aasta sademetehulk on1000-2000 mm ja kohati on isegi rohkem. esineb Amazonase madalikul Lõuna-Ameerikas, Kesk- ning Lääne-Aafrikas,Aasia ning Austraalia vahelistel saartel jne. TROOPILINEKLIIMAVÖÖDE: Troopiline kliima on pöörijoonte piirkonnas. Aasta läbi on seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvateõhuvoolude tagajärjel. Seal puhuvad passaadid. Sellised tingimused on sademetetekkeks ebasoodsad ja sellepärast on seal kuiv.Troopiliseskliimavöötmes asuvad maailma suuremad kõrbed: Sahara, Araabia, Mehhiko kõrbedjne. PARASKLIIMAVÖÖDE: Parasvööde asubumbes 40. ja 65. laiuskraadide vahel. See on ainuke kliimavööde, kus on
vajumine. Samuti tekitavad vee liikumist soolsuse ja sellest tulenevalt merevee tiheduse erinevus. Tuuled suudavad vett mõjutada vaid kuni 100 m sügavuseni. Maa pöörlemine ja sellest tulenev Coriolise efekt on põhjuseks hoovuste kõrvalekaldele nö. „otsesuunast“ – põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral aga vasakule. Hoovuste liikumise suunda mõjutavad rannajoone kuju ja põhja reljeef Temperatuuri järgi jagatakse hoovused soojadeks hoovusteks ja külmadeks hoovusteks: soe hoovus – hoovus, mille vee temperatuur on kõrgem kui ümbritseva vee temperatuur. Soojad hoovused voolavad ekvaatorist pooluste suunas külm hoovus – hoovus, mille vee temperatuur on madalam kui ümbritseva vee temperatuur. Külmad hoovused hoovavad poolustelt ekvaatori suunas El Niño – nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses
........................................................................................................ 91 Aasias: ........................................................................................................................................................... 92 Ameerikas: .................................................................................................................................................... 93 Aafrika + Austraalia ja Uus Meremaa:........................................................................................................... 94 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 95 NÕUANDEID EKSAMIKS ETTEVALMISTUMISEL ..................................................................................................... 96 LISA ÕPPEMATERJALID...................................
annaabi.ee 
