Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

Kopsuvähk - sarnased materjalid

Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kopsuvähk". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.

kasvaja, vähk, kopsuvähk, suitsetamine, suitsetaja, tekkepõhjused, mehhanismid, viibimine, suitsetada, paki, langema, riskifaktoriteks, kantserogeenid, asbest, radoon, arseeni, kroomi, näidatud, tekkes, vormidele, andes, rindkeres, põhjusel, siirded, maksas, luudes, dementsust, luuvalu, kaebused, uuringuid, edasiste, esmaseks, asukohta, kahtluse
Kopsuvähk
8
doc

Kopsuvähk

Kopsuvähk Referaat Tallinn 2007 Sissejuhatus Kopsuvähk on üks sagedasemaid pahaloomulisi kasvajaid kogu maailmas. Igal aastal haigestub maailmas kopsuvähki ligi 1 miljon inimest- ¾ neist mehed ning ¼ neist naised. Kopsuvähk on kasvajarakkude kontrollimatu kasvamine ühes või mõlemas kopsus, mis on pahaloomuline. Vähk tekib mitme aasta või isegi aastakümnete jooksul rakkudes toimuvate paljude muutuste tõttu. 2 Riskifaktorid Üks suurimaid ja põhilisi tegureid on suitsetamine. 90% juhtudest on tekkepõhjuseks suitsetamine. Tubakasuitsus on tuhandeid kemikaale, on leitud üle 200 otsese või kaudse toimega kantserogeense ehk vähki tekitava aine. Tuntuimad tubakas leiduvad kahjulikud

Bioloogia
25 allalaadimist
Vähkkasvajad
25
docx

Vähkkasvajad

Kuna minu lähitutvusringkonnas on üks lõppstaadiumis vähihaige, on see teema praegu minu jaoks väga aktuaalne ja raske. VÄHIPAIKMED Levinuimad vähktõve liigid on pea ja kaela pahaloomulised kasvajad, seedetrakti pahaloomulised kasvajad, uroloogilised ja meessuguorganite pahaloomulised kasvajad ja günekoloogilised pahaloomulised kasvajad. Väga haruldased on näiteks südamevähk ja merkelirakk-kartsinoom jt. 1. EESNÄÄRMEVÄHK Eesnäärme pahaloomuline kasvaja (eesnäärmevähk) on eesti meestel kopsuvähi järel teiseks kõige sagedasemaks kasvajaks ja sellesse kasvaja vormi haigestumine kasvab kiires tempos. Paljudes arenenud maades on eesnäärmevähk kujunenud juba kõige sagedasemaks diagnoositud vähi vormiks. Eesnäärmevähi risk suureneb mehe vananedes küllaltki kiiresti. Asjaolu, et haiguse kulg võib olla vägagi erinev, põhjustab vastuolulist suhtumist eesnäärmevähi käsitlustes.

Bioloogia
19 allalaadimist
Kasvajad
23
doc

Kasvajad

......................................lk 12 Vähihaigestumustrendid Eestis 1970­2004............................................................lk 21 Kasutatud kirjandus.......................................................................................lk 22 2 RINNANÄÄRMEVÄHK Epidemioloogia Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas on rinnanäärmevähk levinuim pahaloomuline kasvaja, mille esinemine aastatega suureneb. Maad, kus haigestumus on väiksem on Lõuna-Ameerika ja Aasia. Kõige vähem on piimanäärmevähki esinenud Jaapanis. Rinnanäärmevähki võib esineda ka meestel, aga see on harvaesinev. (Vals 1996.) Eestis haigestub vähem kui 10 meest aastas. Umbes 20% meeste rinnavähist on pärilik (Tigane). Eestis on rinnanäärmevähk naistel kõige sagedasem vähitüüp ­ 18,3% kõikidest naistel esinevatest vähitüüpidest

Sisehaigused
95 allalaadimist
Melanoom
15
doc

Melanoom

Mida tuleb sünnimärkide juures pidevalt jälgida ? 8 Kuidas melanoomi kindlaks teha ? 9 Prognoos 10 Levik ja staadiumid 11 Ravi 13 Kuidas vältida melanoomi ? 15 2 Mis on melanoom ? Melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis tekib melanotsüütidest, naha pigmendirakkudest. Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis annab nahale pigmendi ehk tema värvuse. Melaniini ülesanne on kaitsta nahka ultraviolettkiirguse eest. Melanoom võib organismis kiiresti levida ja seetõttu on väga oluline avastada ja ravida seda haigust juba varases staadiumis. Kuidas melanoom tekib? Melanoomi tekkepõhjus ei ole lõplikult teada. Ultraviolettkiirgus UVA ja UVB, mis tuleb

Bioloogia
22 allalaadimist
Rinnavähk
41
odt

Rinnavähk

2.4. Sümptomid 14 3. RINNAVÄHI DIAGNOOSIMINE 16 3.1. Enesekontroll 16 3.2. Diagnostilised uuringud 17 3.2.1. Mammograafia 18 3.2.2. Ultraheliuuring 19 3.2.3. Biopsia 19 3.2.4. Valvur-lümfisõlme biopsia 21 3.2.5. Kasvaja hormoonretseptorite määramine 22 3.2.6. HER2 määramine 23 3.2.7. Lisauuringud 24 3.3. Prognoos 24 4. RAVIMOODUSED 26 4.1. Kirurgiline ravi 27 4.2. Kiiritusravi 30 4.3. Hormoonravi 31 4.4. Keemiaravi 33 4.5

Bioloogia
36 allalaadimist
BIOMEDITSIIN
36
docx

BIOMEDITSIIN

seljaaju song). Tegemist ei ole diagnostilise testiga, vaid hinnatakse loote kromosoomihaiguse tõenäosust. Vastsündinutele - Eestis testitakse lapsi kahe haiguse suhtes: kaasasündinud hüpotüreoos ja fenüülketonuuria Rinnavähk: uuringuid 50-65 aastastele naistele. Emakakaelavähk: emakakaelarakkude muutuste avastamiseks varases staadiumis, ennetamaks emakakelavähi teket. (30-59 aastaseid naised). Eesnäärme kasvaja sõeluuringu, (vajalik teha kõigile > 50 a.meestele. ) Haiguse patogenees- õpetus haiguse arengust -oluline ravi määramisel -ka tundmatu etioloogiaga haiguse korral võib haiget aidata patogeneetilise raviga Patogeneesi mehhanismid Patogenees- haiguste ja nende puhul esinevate morfoloogiliste muutuste kujunemise mehhanismid 1.Miks haigus kujuneb ­ põhjuslik ehk kausaalne patogenees Hõlmab välis (ekso) ja sise (endo) faktoreid, mis tingivad haiguse tekke ja tema edasise kulu iseärasused

Biomeditsiin
105 allalaadimist
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

................................................................... 444 31.3. Kaitsemeetmed kiirabitöötajatetele ................................................................................... 445 31.4. Saastumine nakkusohtlike ainetega ................................................................................... 447 32. Kannatanu päästmise põhiprintsiibid ....................................................................................... 450 33. Vigastuste tekkimise mehhanismid .......................................................................................... 462 33.1. Vigastuste põhjused........................................................................................................... 463 34. Peataumad ................................................................................................................................ 479 35. Rindkerevigastused ...........................................................................................

Esmaabi
362 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun