Lõimetusaeg on 1-6 päeva. Esineb mitme vormina: Muhkkatk katkuvorm, millele on iseloomulik eriti kubeme lümfisõlmede põletik ja mädaeritus. Kopsukatk katkuvorm, millele on iseloomulik palavikuga kulgev kopsupõletik. Septilinekatk katkuvorm, millele on iseloomulik veremürgitus, roiskumine ja bakterite põhjustatud ainete lõhustumine. Kõige sagedasem on muhkkatk (nahaaluste lümfisõlmede mädane põletik) ja kopsukatk (raske kopsupõletik), kopsukatku põdejate suremus on kõige suurem. Kaasnevad mürgistusnähud, palavik, südamenõrkus, raske üldseisund, kopsukatku korral vereköha. Ravi: antibiootikumid, katkuseerum. Väga olulised on: Desinfektsioon ehk väliskeskonnas leiduvate tõvestavate mikroorganismide (ka viiruste) hävitamine peamiselt füüsikaliste ja keemiliste vahenditega. Eristatakse profülaktilist, jooksvat ja lõppdesinfektsiooni. Füüsikalistest
registreeritakse igal aastal 2000 katku haigestumise juhtu, peamiselt Aasias ja Aafrikas. Muhkkatku nakatumisel tursuvad tugevalt lümfisõlmed ning need muutuvad valulikuks. Muhud tekivad tavaliselt kubemes, kaenla all ja kaelal. Tekivad palavikulised külmavärinad, peavalu ja väsimustunne. Kopsukatkuga kaasnevad kõrge palavik, hingamisraskused ja vere köhimine. Ravi puudumisel sureb 60% ja ravi korral 15% muhkkatku nakatunutest. Kopsukatku nakatunud surevad ravi puudumisel esimese 24 tunni jooksul. Katku kahtlusega inimene isoleeritakse ning hoitakse isolatsioonis diagnoosi kinnitamiseni. Raviks kasutatakse antibiootikume.
Gonorröa · levib suguliselt · valulik urineerimine, halvalõhnaline voolus, kõhuvalu · ennetab kondoom Süüfilis · levib suguliselt · haigusnähtudeks on haavandid suguelunditel ja suus jms · ennetab kondom katk: peiteaeg 2-6 päeva kõrge palavik peavalu, külmavärinad, liigese valu, väsimus, nõrkus, valusad paistes lümfisõlmed teadaolevalt viimane suurem katkupuhang oli kongos, kus 2005 veebruaris suri kopsukatku 61 inimest. Malaaria Malaaria plasmoodium ei ole bakter, vaid põhjustatud algloomast.
· Esimene suur katkuepideemia oli egiptuses, süürias, väike-aasias ja euroopas 6. sajandil. · 1347-50 euroopas must surm, mis tappis umbes kolmandiku euroopa elanikest. · Üks suurematest taudidest algas hongkongist ja levis üle hiina, india ja jaapani 1894 - 1900. aastatel. · Teadaolevalt viimane suurem katkupuhang oli Kongo DV-s, kus 2005. aastal suri kopsukatku 61 inimest. · Eestis vähemalt 6 lainet kuni 18. sajandini. 1710-1712 oli suurim, mis nõudis ¾ mandri- eesti rahvast. · Tänapäeval on katku levik kontrolli all ning Euroopa närilised katkubaktereid ei levita, kuid mujal maailmas registreeritakse igal aastal 1000-3000 katku haigestumise juhtu. USAs on aastas 10-20 haigestunut. 4. Must surm 1347. aastal
sajandil tappis katk umbes kolmandiku Euroopa elanikest. Katk jõudis Euroopasse 1347. aastal Krimmi ja Itaalia kaudu Aasiast. 1348 jõudis katk Londoni ja Pariisi ning 1349 Skandinaaviasse ja Venemaale. Tänapäeval on katku levik kontrolli all ning Euroopa närilised katkubaktereid ei levita, kuid mujal maailmas registreeritakse igal aastal 2000 katku haigestumise juhtu, peamiselt Aasias ja Aafrikas. Teadaolevalt viimased suuremad katkupuhangud olid Kongo DV-s, kus 2005. aasta veebruaris suri kopsukatku 61 inimest ja juunis 2006 üle 100 inimese. Eestis oli viimane katkuepideemia 17101712 (1710. aasta katkuepideemia). Pärast 1713. aastat pole Eestis katku olnud. Ravi puudumisel sureb 60% ja ravi korral 15% muhkkatku nakatunutest.Kopsukatku nakatunud surevad ravi puudumisel esimese 24 tunni jooksul. Katku kahtlusega inimene isoleeritakse ning hoitakse isolatsioonis diagnoosi kinnitamiseni. Raviks kasutatakse antibiootikume. HIV-epideemia on HIV-nakkuse laiaulatuslik puhang
mis on lähedal Vaikse ookeani suudmele Mochica Valleys. See oli ala suur eelajalooline Moche ja Chimu kultuur enne Inkade vallutamist. 6. REISITINGIMUSED Eesti kodanikud võivad Peruus viibida viisavabalt kuni 90 päeva poole aasta jooksul. Peruus asub Eesti aukonsul.( Estudio Francisco Espinosa Bellido) Lima 27 aadressil. 6.1 Ohud reisimisel Eesti Terviseamet soovitab muhk- ja kopsukatku ohu tõttu vältida Ascope provintsi külastamist. Peruu tervishoiuministeeriumi andmetel on katku riskipiirkondadeks ja Chicama, Chocope ja Santiago de Cao provintsid. Vihmaperioodil Peruusse reisides tuleb arvesse võtta loodusest tulenevaid riske. Novembrist kuni aprillini võib esineda suurtest vihmadest põhjustatud mudalaviine, maalihkeid ja teede läbimatust, mille tõttu võib katkeda ligipääs Aguas Calientesse ja
pestisel. • Y. pestis. Proteaasid lõhuvad komplemendi C3b ja C5a, aktiveerivad plasminogeei, soodustades levikut maksa, põrna, kopsu. • On adherentsi-, tsütotoksilise aktiivsuse, fagotsüütilise migratsiooni ja haaramise, trombotsüütide agregatsiooni inhibeerimise geenid. • Yop proteiinid annavad Y. enterocoliticale fagotsütoosiresistentsuse. Haigused. Y. pestis põhjustab muhk-katku (kõige tavalisem), kopsukatku. Mõlemad on kõrge suremusega. Tal on plasmiidis spetsiifilised virulentsusgeenid. Raviks streptomütsiin, tetratsükliinid, klooramfenikool. Jersinioosi põhjustavad teised liigid, eriti Y. enterocolitica. Sage Skandinaavias, Euroopas üldse, Põhja-Ameerika külmemates piirkondades. Suudab ellu jääda madalatel temperatuuridel, mäletad? Infektsioonid on külmadel kuudel sagedasemad. Inkubatsiooniaeg 3-18 päeva. Soolehaigus võib lastel ilmneda suurenenud mesenteriaalsete
sünteesivad botuliini. Sagedamini võib see juhtuda kodus tehtud konservide riknemisel. Lisa Tõvestavaid baktereid on inimesed kasutanud ka sõjalistel eesmärkidel. Juba sajandeid tagasi heideti ümberpiiratud kindlustesse nakkuse levitamiseks katkuhaigete laipu. Nüüdisajal on küll biorelva kasutamine rahvusvaheliste kokkulepetega keelatud, kuid sellel otstarbel on ikkagi kasutatud nii Siberi katku (antraksi) kui ka kopsukatku tekitajaid. Mis kaitseb inimest tõvestavate bakterite eest? Organismi loomulikud kaitsesüsteemid takistavad kahjulike bakterite sissetungimist ja hävitavad neid. Vigastamata nahk ja limaskestad on bakteritele läbimatud. Normaalse naha pind on nõrgalt happeline ja selle mõjul hävib enamik tõvestavaid baktereid kiiresti. Suur osa toidus ja joogis leiduvatest bakteritest hukkub seedeelundites: sülje kaitseensüümide, mao tugevalt happelise keskkonna ning maksast erituva sapi mõjul
annaabi.ee 
