5. Koplite arv 8-10 6. Pullvasikad 30-50 looma 7. Rohukamar väheviljakas ei tooda piima,seedeorganid kujuneksid mahukaks VASIKAD 1. Karjamaa vajadus 0,08-0,1ha 2. Rajada lauda lähedale 3. Koplisuurus 0,4-0,5ha 4. rühmas kuni 30-50 vasikat 5. rohukamar rajada aasnurmika ja valgeristiku rohkena 6. karjatada 6-8korda suve jooksul 7. 3-5 päeva ühes koplis 8. Kopleid 8-12 9. Kevadel tuleks harjutada väljas käima Lambad, kitsed 1. Kuival kasvukohal 2. Valida heintaime liigid, mis taluvad põuda ja madalat kärpimist 3. Karajatamisperiood 190 päeva 4. Pinda vaja 0,11-0.12 ha lamba kohta 5. Koplis 3-5 päeva 6. Grupi suurus piiramata 7. Rohi madal -13cm 8. Liigirikas rohi 9. 3-5t hektarile
kärbitakse neid liike 10-12 korda suve jooksul. Mõne aasta pärast väärtuslikud liigid kaovad taimikust. Vähemväärtuslikud liigid jäävad puutumata, neid tallatakse ja roojatakse. Haigused võivad levida. Osa neist liikidest oleks noorelt söödavad, aga võetakse ikka paremaid liike, vananedes muutuvad kõlbmatuks. Kopliviisiline karjamaa kasutamine Karjamaa jaotatakse kopliteks(osadeks) - neid kopleid karjatatakse vastavalt rohu kasvule. Mõnepäevasele karjatamisele järgneb pikem vaheaeg(20-30 päeva taimedele kasvamiseks). Karjatatav ala on piiratud ja loomi sunnitakse sööma ka vähemsöödavaid liike ja seetõttu nad ei levi nii ulatuslikult. Järgmisel karjatamisringil on nad noored ja jälle söödavad. Võrreldes kopliviisilist ja vabakarjatamist on rohusaak 30-50% suurem ja loomakasvatuslik produktiivsus 25-35% suurem. Portsjonviisiline karjatamine
Rohu kasutamise efektiivsus väiksem kui rotatsioonilisel karjatamisel (ülekasvanud, vana rohi, kõrge karjatamiskoormuse puhul sügisel karjamaa paljas) 2. Rotatsiooniline või kopliviisiline karjatamine, kus karjamaa on jaotatud üksikuteks kopliteks (3...8) ja lambaid karjatatakse neis rotatsioonis nii, et iga koppel saaks puhata vähemalt 4 nädalat Eelised:· Väiksem ala-või ülekarjatamise oht- parem rohu kasutus · Rohumaa kasutamise efektiivsus hektaril kõrgem, sest teatud kopleid saab kasutada talvise sööda varumiseks · Võimaldab tallede karjatamist eespool uttedest .Talled pääsevad läbi spets. Värava värskele karjamaale ja seal antakse talledele jõusööta spetsiaalsest katusega jõusöödakünast, uted sinna ei pääse- seega talledele võimaldatakse värske parasiitidevabam rohi . Tänu sellele saadakse ca 13% rohkem talleliha (raskemad talled) ja rahalised sissetulekud on 19 % võrra suuremad kui 1. viisil. · Parasiitide levik talledele on paremini
Selle süsteemi olulisim aspekt on leida õige karjatamiskoormus (lammast/ha-l) antud rohumaatükile, mis nõuab mitmeaastaseid kogemusi 2. Rotatsiooniline või kopliviisiline karjatamine, kus karjamaa on jaotatud üksikuteks kopliteks (3...8) ja lambaid karjatatakse neis rotatsioonis nii, et iga koppel saaks puhata vähemalt 4 nädalat Eelised: · Väiksem ala-või ülekarjatamise oht- parem rohu kasutus · Rohumaa kasutamise efektiivsus hektaril kõrgem, sest teatud kopleid saab kasutada talvise sööda varumiseks · Võimaldab tallede karjatamist eespool uttedest. Talled pääsevad läbi spets. värava värskele karjamaale ja seal antakse talledele jõusööta spetsiaalsest katusega jõusöödakünast, uted sinna ei pääse- seega talledele võimaldatakse värske parasiitidevabam rohi . Tänu sellele saadakse ca 13% rohkem talleliha (raskemad talled) ja rahalised sissetulekud on 19 % võrra suuremad kui 1. viisil.
Söövad päevas 25-40kg heina. Noorkarja ja lüpsilehmade vahele peaks jääma 1-2 tühja koplit. Karjamaa vajadus 0,3-0,4ha. Koplite arv 8-10. Pullvasikad 30-50 looma. Rohukamar väheviljakas ei tooda piima,seedeorganid kujuneksid mahukaks Vasikad Karjamaa vajadus 0,08-0,1ha. Rajada lauda lähedale. Koplisuurus 0,4-0,5ha. Rühmas kuni 30-50 vasikat. Rohukamar rajada aasnurmika ja valgeristiku rohkena. Karjatada 6-8 korda suve jooksul. 3-5 päeva ühes koplis. Kopleid 8-12. Kevadel tuleks harjutada väljas käima Lambad, kitsed Kuival kasvukohal. Valida heintaime liigid, mis taluvad põuda ja madalat kärpimist. Karajatamisperiood 190 päeva. Pinda vaja 0,11-0.12 ha lamba kohta. Koplis 3-5 päeva. Grupi suurus piiramata. Rohi madal -13cm. Liigirikas rohi. 3-5t hektarile Hobused Võivad olla veistega ühes koplis. Eraldi koplites 4-6 päeva ühes koplis. 1ha kohta 2-3 hobust. Karjatatakse vanemat rohtu. Sobivad kõrreliste rohked karjamaad Sead
6. Pullvasikaid karjas 30-50 looma 7. Rohukamar väheviljakas- eitooda piima, ei tohiks anda jõusööta, et kujuneks välja vastav floora ja fauna seedeorganis, võimelised kasutama suurtes kogustes rohusööta. Vasikad 1. Karjamaa vajadus 0,08-0,1 ha 2. Rajada lauda lähedale 3. Kopli suurus 0,4-0,5 ha 4. Rühma suurus kuni 30-50 vasikat 5. Rohukamar rajada aasnurmika ja valgeristiku rohkena 6. Karjatada 6-8 korda suve jooksul 7. Koplis 3-5 päeva 8. Kopleid 8-12 koplit 9. Kevadel tuleks harjutada väljas käima Lambad ja kitsed 1. Karjamaa peaks olema kuiv 2. Valida heintaime liigid, mis taluvad põuda ja madalat kärpimist 3. Karjatamisperiood 180-190 päeva 4. Pinda vaja 0,11-0,12 ha lamba kohta 5. Koplis 3-5 päeva 6. Koplite arv 7...8 7. Grupi suurus piiramata 8. Rohi madal 10-13 päeva liigirikas teeleht, kortsleht, 9. Rohutagavara 3-5 tonni hektarit Hobused 1. Võivad olla ühes koplis veistega 2
(lammast/ha-l) antud rohumaatükile, mis nõuab mitmeaastaseid kogemusi 2. Rotatsiooniline või kopliviisiline karjatamine, kus karjamaa on jaotatud üksikuteks kopliteks (3...8) ja lambaid karjatatakse neis rotatsioonis nii, et iga koppel saaks puhata vähemalt 4 nädalat Eelised: · Väiksem ala-või ülekarjatamise oht- parem rohu kasutus · Rohumaa kasutamise efektiivsus hektaril kõrgem, sest teatud kopleid saab kasutada talvise sööda varumiseks · Võimaldab tallede karjatamist eespool uttedest .Talled pääsevad läbi spets. värava värskele karjamaale ja seal antakse talledele jõusööta spetsiaalsest katusega jõusöödakünast, uted sinna ei pääse- seega talledele võimaldatakse värske parasiitidevabam rohi . Tänu sellele saadakse ca 13% rohkem talleliha (raskemad
annaabi.ee 
