Jah, seda küsisin ma ka enda käest kui olin jõudnud selle raamatuga umbes poole peale. See kuidas käituti antud raamatus peategelase Väljaotsa Jaaniga ning tema perega, oli väga kohutav. Kui võrrelda raamatu sisu tänapäevaga siis tegelikult on kõik need samad asjad tänapäevalgi olemas, kohati isegi hullemad. Inimesed, kes on vaesed, elavad üpris halvas seisukorras olevas majas(antud raamatus siis saunas), söövad kõige kehvemaid asju, neil pole hingetaga peaaegu, et kopikatki võivad siiski olla südames kõige toredamad, vastutulelikumad, siiramad ning abivalmis inimesed. Täpselt nagu seda oli Jaan. Ta oli mees kes elas saunas, pidi toitma oma õdesid-vendi ja haiget ema sedasi, et tal ei olnud mitte pennigi raha ja peavari taheti ka ära võtta kuid siiski suutis ta säilitada oma väärikuse ning eneseuhukuse, ta ei võtnud kunagi kellegilt toitu ega midagi vastu, ta ei varastanud, isegi ei olnud nõus varjama varastatud asju enda kodus
kusagilt niisugust, kes lubaks kiriku ehitada linnale auks ja iluks ja laevadele nagu tuletorniks. Juba Tallinna elanikkude lootus langemas, kui ühel päeval võnnuvõõras kole suur vägimees ilmub ennast kirikuehitajaks kauplema. Elanikud võtsid pakkumise muidu rõõmuga vastu, kui ehituse hind neid ei hirmutaks kümme (sada) tündrit kulda. Ometi lisab võõras ehitaja iseäralise tingimuse juurde: kui elanikud ta nime teada saavad, ei nõua ta linnalt kopikatki. Lootuses, et kuidagiviisi õnnestub meistri nime teada saada ja nii maksust vabaks pääseda, tõotavad elanikud vägimehele nõutud summa maksta, see aga selle eest nii suure ja kõrge torniga kiriku ehitada, kui mujal pole olemas. Tekib küsimus, kuhu ehitada. Ühed tahavd Toompeale, teised alla linna. Alla linna soovijad vaidlevad Toompes vastu sel põhjusel, et seal torn pilvedesse ulataks ja välgud kiriku pea põletaksid. Võit jääb altlinna meestele.
vastast kirjandust seda on talle saadetud apelsinikastides. Koolist väljaheitmine oli Vilmsile teatud mõttes ''õnneks'', iseseisvalt õppides lõpetas ta eksternina gümnaasiumikursuse 1907. a. kevadel, seega aasta varem kui ta oleks suutnud seda teha koolipingis. Sama aasta sügisel astus Vilms Tartu ülikooli õigusteaduskonda õppima ala, millest ta juba poisikesena oli unistanud. Ülikooli astumisel polnud tal kopikatki raha ja ka vanematelt polnud loota toetust, kuid küllalt oli Vilmsi kindlast tahtest. Ülikooli astunult liitub ta otsekohe demokraatlikult mõtlevate üliõpilastega, organiseerudes radikaalse ilmega EÜS ''Ühendusse''. See organisatsioon oli ametlikult asutatud alles eelmisel aastal, kuid tegelikult oli see möödunud sajandi lõpul algatatud demokraatliku illegaalse J. Jaaksoni, K. Pätsi, M. Martna ja teiste ümber koondatud ''jaakonlaste'' rühmituse legaliseerimine
iseloomuga. Ta jagab inimesed kaheks: harilikeks, kes pole võimelised elu muutma ja geeniusteks, kes maailma ümber kujundavad (nt. Napoleon). Viimastele on rohkem lubatud, ühiskonna normid neid ei seo. Raskolnikov liigitab ennast geeniuste hulka, otsustab rikkuda ühiskonna seadusi ja tappa liigkasuvõtjast vanaeide ning temalt saadud rahaga lõpetada ülikool ja teha tuhandeid heategusid. Kuritööst saab talle kohutav karistus. Ta piinleb valatud vere pärast, rahast ei kasuta ta kopikatki, tema süü tuleb ilmsiks, ta saadetakse sunnitööle, kust ta läbi pika piina ja kannatuste jõuab usuni, headusesse ja armastusse. Anton Tsehhov (1860-1904) Ta oli elukutselt arst. Tema vanaisa oli olnud pärisori, kuid oli suutnud koguda 3500 rubla ja osta oma perekond vabaks. Ta ise oli lapsena näinud üsna karmi põlve. Ta alustas üliõpilasena lühijuttude kirjutamisega, et perele elatist teenida. Tema jutukesed
Raskolnikov õigustab ennast Napoleoni julmusega, kes saavutamaks oma eesmärki poleks tagasi põrkunud ükskõik kui suure rahvahulga tapmisest, ja oma teooriaga, mille kohaselt temal, kui kõrgemal inimesel, on õigus ellu jäämise nimel üle astuda seadusest. Kuid kuriteost enesest sai kohe noormehe lootuste täielik krahh ning kohutav karistus. Unistus elu silmapilksest muutumisest pärast ,,kogu kapitali" kättesaamist osutus illusiooniks: röövitud rahast ei kasuta Raskolnikov kopikatki! Veelgi enam, talle pole pärast mõrva enam oluline ei inimkonna heaolu ega omaendagi ,,uus elu". Oma ,,loogiliselt" läbi mõeldud teo teeb ta haiglases, pooljampsilikus, palavikulises seisundis, mis läheneb hullumeelsusele. Kangelane varjub iseendasse ja lakkab elamast harilikku elu, tema hinge valdab õudus ja isegi armastatud õe ja ema vastu sigineb vaenutunne. Raskolnikov leiab, et ta ei ole Napoleon ega ,,üks inimkonna heategijaist", kes idee nimel rahulikult valavad meredena verd
Lk 18 Eestis, kuna mind kutsuti aga rektoriks tolle aja kohta ebaharilikul viisil - õppejõudude üldkoosoleku üksmeelse otsuse põhjal, siis nõustusin. EPA hoonetes oli üle 10 000 ruutmeetri põrandapinda, enamik ehitisi oli aga kehvas seisus. Kahe aasta jooksul õnnestus valdavosa hoonetest korda teha, ja seda peamiselt üliõpilaste tööga. Imestan siiani, kui entusiastlikult olid tollased tudengid oma õppehoonete ja ühiselamute remontimisel abiks, saamata selle eest kopikatki! Neidude tööga sai paika elektriseadmestik Ülenurme peahoones, noormehed ehitasid Järvselja katsemajandi tootmishooned ja jahilassi. Tasuks andis katsemajand üliõpilassööklale tasuta kartuleid ja juurvilja. EPA ehitas tornühiselamu ja esimese kõrgkoolina üliõpilasperede elamu. Selle kõrvale kerkis üliõpilaste järelkasvu jaoks lasteaed taas suuresti tudengite endi kätetööga. EPA juhtkond toetas igati I noori peresid
suunas, kust nad praegu olid tulnud. Minnes tegid nad veel paar väikest võnku ja nõnda jõudsid nad uuesti jõe äärde, kust veeti parvega üle. ,,Oled sa niisukest riistapuud enne näind?" küsis Tigapuu nagu võidurõõmsalt. ,,Seda ma tahtsingi sulle näidata. Üle silla oled sa küllalt käind, tee nüüd korraks ka parvega proovi. Maksa pole vaja, mina maksan. Mina tõin su siia, mina pean su ka üle viima, sest muidu arvad sa: miks me ei läind mööda silda, kus ei võeta kopikatki. Sellepärast siis sõidad minu kulul. Aga ühte pead sa teadma: see venelane siin -- sest parvemees on venelane -- see venelane nimelt teenib roppu raha, sest inimesed tahavad parvega sõita. Sild siinsamas juures, aga üle silla ei lähe, ikka parvega. Ja venelane muud kui kühveldab raha. Kui mina oleks parvevenelaseks, siis vähemalt ühe päeva kuus veaksin ma inimesi jumalamuidu, sest mis see siis mulle teeks, kui ma teised päevad niikuinii roppu raha teenin
annaabi.ee 
