13-aastaselt Kas elus- või surmatudvaktsiin? • Elusvaktsiin - ehk sisaldab elusaid nõrgestatud mikroorganisme, mis ei ole võimelised põhjustama haigust, kuid kujundavad nakkushaiguse eest kaitsva immuunsuse Manustamise viis ja kogus • s/c ehk naha alla • Koguseks 2 doosi ehk esimene doos 1-aastaselt ja teine 13-aastaselt Vastunäidustused • Anafülaktiline reaktsioon eelmisele doosile • Anafülaktilist tüüpi ülitundlikkus mõnele vaktsiini koostisosale • Raske üldreaktsioon eelmisele doosile • Keskmine või äge haigusseisund koos või ilma palavikuta • Progresseeruva iseloomuga närvisüsteemi kahjustus Vastunäidustused • Raske primaarne immuunpuudulikkus • Pahaloomuliste kasvajatega patsiendid, kes saavad kemoteraapiat või kiiritusravi – ravi ajal ja kuni 6 kuud peale ravi • Süsteemne glükokortikoid hormoonravi rohkem kui 2 nädalat annuses vähemalt 20mg päevas või lastel
hormoonide jne). Hoiab miljööd  vere koostist hoitakse stabiilsena ning seetõttu saab omakorda koevedelikke stabiilsena hoida. Kaitse-funktsioon: vere hüübimine, immunoloogiline kaitse, 3. Vere plasma, koostis, ülesanded Vereplasma on vere vedel osa, kollaka värvusega ning koosneb veest, erinevatest valkudest (antikehad, hormoonid, transpordimolekulid), toitainetest (suhkrud, rasvad, aminohapped). Transpordi ülesanne ning tänu peamisele koostisosale veele on suure soojusmahtuvusega ning hoiab keha tem-i. 4. Vere füüsikalis-keemilised omadused (osmootne rõhk, onkootne rõhk, reaktsioon, puhveromadused) Osmootne rõhk (vereplasmas lahustunud ainete konts. Näitaja)  7,4  7,6 atm Onkootne rõhk (Kolloidosmootne rõhk, sõltub plasmavalkude hulgast)  0,002 atm Konstantne reaktsioon (sõltub H ja OH ioonide kont-st)  pH 7,4 Külmumistemperatuur - -0,55oC
Hoiab miljööd  vere koostist hoitakse stabiilsena ning seetõttu saab omakorda koevedelikke stabiilsena hoida. Kaitse-funktsioon: vere hüübimine, immunoloogiline kaitse, 3. Vere plasma, koostis, ülesanded Vereplasma on vere vedel osa, kollaka värvusega ning koosneb veest, erinevatest valkudest (antikehad, hormoonid, transpordimolekulid), toitainetest (suhkrud, rasvad, aminohapped). Transpordi ülesanne ning tänu peamisele koostisosale veele on suure soojusmahtuvusega ning hoiab keha tem-i. 4. Vere füüsikalis-keemilised omadused (osmootne rõhk, onkootne rõhk, reaktsioon, puhveromadused) Osmootne rõhk (vereplasmas lahustunud ainete konts. Näitaja)  7,4  7,6 atm Onkootne rõhk (Kolloidosmootne rõhk, sõltub plasmavalkude hulgast)  0,002 atm Konstantne reaktsioon (sõltub H ja OH ioonide kont-st)  pH 7,4 Külmumistemperatuur - -0,55oC
aastasele lastele? Alates 2 aasta vanusest? Kuni kahe aastane välimise reielihase esiülaosa, vanematele võib teha õlavarde, kuid peab arvestama lapse suurust. Kui nt on väga väike 2,5 a, siis teha reielihasesse. 36. Millised on püsivad ja millised on ajutised immuniseerimise vastunäidustused? A. Püsivad vastunäidustused: 1. anafülaktiline reaktsioon vaktsiini eelmisele doosile. 2. anafülaktilist tüüpi ülitundlikkus vaktsiini mõnele koostisosale. 3. Raske üldreaktsioon pärast eelmist vaktsiinidoosi. B. Ajutised vastunäidustused: äge haigusseisund, progresseeruva iseloomuga närvisüsteemi kahjustus. C. Immuunpuudulikkuse korral on immuniseerimine elusvaktsiinidega (BCG, MMR) kas püsivalt või ajutiselt vastunäidustatud. Erijuhud: - enneaegne laps, hüübimishäiretega patsient, immuunglobuliine sisaldavate preparaatide manustamine, krambisündroom anamneesis, rasedus. 37
Hüdraulilised sideained: võivad peale tardumist kivineda nii õhus kui vees, sageli moodustub vees tugevam (tsemendid, portlandtsemendid, hüdrauliline lubi). Jagatakse selle järgi kas kasut. portland tsemendi klinkrit või mitte (portlandtsement  95% portlandtsemendi klinkrist ja 5% loodusliku kipsikivi / mitmekomponentsed portlandtsemendid  65% portlandtsementi / <65% pl.tsementi sisaldavad tsemendid  nimet. vastavalt teisele koostisosale nt. põlevkivitsemendid / komposiittsemendid  sisaldavad kahte või elamat komponenti peale pl.tsemendi / tsemendid  ei sisalda üldse pl.tsementi: happekindlad, aluminaattsemendid). Kivistamise tingimused jagunevad: normtingimustel (niiskus ja 20 oC) kivinevad sideained, termiliselt (aurutamisega) kivistatavad sideained, autoklaavselt. Toorained: looduslikud kivimid, tööstusjäägid (pl.tsemendil: 75-78% lubjakivi, 22-25% savi)
Organisatsioonilise suhtlemise põhivaldkndadeks on: suhtlemiskanalitest moodustuvad mustrid ehk suhtlemisvõrgud; ametlikud ja mitteametlikud suhtlemiskanalid; suhtlemise suund, st kas alla, üles või kõrvale. Suhtlemisvõrgud: põhinevad inimestevahelistel seostel ja suhetel; Järjestikuses võrgus antakse teave järgemööda üle ühelt organisatsiooni koostisosalt teisele. Kiirjas võrgus antakse teave üle ühelt organisatsiooni koostisosalt mitmele teisele koostisosale. 80 Astmelise ja ringja võrgu puhul antakse teave edasi nii järjestikku kui ka kiirjalt. Järjestikulisel ka kiirjal suhtlemise alg- ehk esmavõrgul on väkseim suhtlemiskanalite arv - ühe võrra väiksem kui inimeste või allüksuste üldarv selles võrgus. Astmelises ja eriti ringjas kui tuletatud ehk segasuhtlemisvõrgus on suhtlemiskanalite arv märksa suurem - seda suurem, mida rohkem on võrgus üksikisikuid ja allüksusi
aega. Kui jahiretk on edukas, siis kindlasti võidab iga üksik osavõtja. Kuigi vähesel määral, kuid siiski positiivses suunas mõjutab see ka liigi võimet ellu jääda / anda järglasi. Kui aga võtta imetajaid tervikuna (lõvid ründavad ju valdavalt teisi imetajaid), siis kogusummas tuleb null - edukas jaht tähendab omakorda näiteks sebrade arvukuse vähenemist. Ja teisalt - kui edukas jaht parandab ühe üksiku lõvi elu, tõuseb sellest kasu igale selle lõvi "koostisosale" geeni tasemeni välja. Kuid mitte ka enam - aatomite tasemel ja enamalt jaolt ka lihtsate molekulide puhul seda enam pole - neile ei lähe korda, kas nad on elusas ehk surnud lõvis. Siit joonistub valdavalt õige mulje, et geenist alates genereerub mingi taseme kasu liigi tasemele välja. Muidugi ei ole see alati nii lineaarne - kasvõi juba arutlus sellest, kas ja kuidas mõjutab liiki see, kui jahil saadakse küll suur saakloom, kuid mõni isalõvi saab surma. Isalõvisid
Juhtimisteaduses jaotatakse organisatsioonid selle järgi, kas neil on olemas ametlik staatus või mitte, formaalseteks ja informaalseteks organisatsioonideks. Formaalsed organisatsioonid on ametlikult vormistatud (registreeritud) inimkooslused, mis on loodud kindlate eesmärkide saavutamise nimel. Meie kursuses on juttu peamiselt formaalsetest organisatsioonidest, kuid mõningatel juhtudel juhitakse tähelepanu ka informaalsetele allorganisatsioonidele kui formaalsete organisatsioonide koostisosale. Tuleb tõdeda, et igasugustes formaalsetes organisatsioonides leidub nii- või teistsuguseid informaalseid allorganisatsioone, kuid enesestmõistetavalt võidakse neid luua ka väljaspool formaalseid organisatsioone. Informaalsed organisatsioonid on ilma mingi ettekirjutuseta loodud mitteametlikud inimkooslused (huvigrupid, sõpruskonnad jne). Formaalse organisatsiooni sees asuvad informaalsed grupid on juhtimises väga tähtis teema, sest nendega tuleb tihti arvestada.
annaabi.ee 
