Teadustegevus Uurides metallide reaktsioone hapetega, avastas Cavendish 1766 "põleva õhu" ehk vesiniku. Avastust kirjeldas ta teoses "Katsed kunstliku õhuga" (1766). Seetõttu peetakse teda üldiselt vesiniku avastajaks, kuigi alles Antoine Lavoisier näitas, et "põlev õhk" annab hapnikuga ühinedes vee, ja andis vesinikule nime. Ka Cavendish sai 1781. aastal vesiniku ja hapniku reageerimisel vett, kuid avaldas tulemused alles pärast Lavoisier'd 1784. aastal. Cavendish tegi kindlaks õhu koosnemise 78,33% "flogistoneeritud õhust" ( mis on tänapäeval lämmastik) ja 20,83% "deflogistoneeritud õhust" (mis on tänapäeval hapnik). Lisaks leidis ta, et õhus on veel 0,83% tundmatut gaasi. Enam kui saja aasta pärast avastatigi õhus väärisgaas argoon. 1771. aastal tegi Cavendish katseliselt kindlaks keskkonna mõju kondensaatori mahtuvusele. Samal aastal ennustas ta rea ainete dielektrilisi konstante. Ta sai ka süsihapet ja lämmastiku oksiide, töötas soojusmahtuvuse alal. 1776
1609 aastal valmistas Galileo teleskoobi. Ta ei olnud küll esmaleiutaja, kuid tegi ilma jooniseid nägemata selle aja kõige parema teleskoobi. Tema teadmised selles vallas piirdusid ainult sellega, et ta teadis vaja on kahte läätse ja toru. Teistest teleskoopidest oli Galileo oma parem, sest see andis ümberpööratud kujutise asemel õiget pidi kujutise. Galileo oli teadaolevalt esimene kes hakkas tegema taeva vaatlusi. Tema avastas ka Jupiteri kaaslased, Linnutee koosnemise tähtedest, Veenuse faasid (analoogilised Kuu faasidega) ning Kuu pinna ebatasasused. Tema hindas kuumägesid peaaegu 4km kõrguseks. Oma avastused avaldas ta 1610.aasta raamatus "Täheteataja" ("Siderius nuncius"). See raamat tõi Galileole veelgi kuulsust juurde ning kinnitas tema varasemaid teooriaid. Kaasaarvatud Koperniku teooriat. 7 Kokkuvõte
ning teades vaid, et selles kasutatakse kahte läätse ja toru. Teleskoop, mille ta kiirustades tegi, oli parim, mis tolleks ajaks üldse tehtud; see andis ümberpööratud kujutise asemel õigetpidi kujutise. Galilei oli erakordselt osavate kätega, ta lihvis ise läätsesid ja tema teleskoobid olid oma aja parimad. Teadaolevalt oli Galilei esimene, kes pööras teleskoobi taevasse ja hakkas vaatlusi tegema. Muuhulgas avastas ta Jupiteri kaaslased, Linnutee koosnemise tähtedest, Veenuse faasid (analoogilised Kuu faasidega) ning Kuu pinna ebatasasused. Aja möödudes hakati ehitama aina suuremaid ja võimsamaid teleskoope, mis võimaldasid avastada ühe rohkem planeete. 1960. aastatest alates taotlesid astronoomid NASAlt umbes 3 meetrise kosmoseteleskoobi ehitamist ja kosmosesüstikuga orbiidile viimist. Projekt kinnitati 1977.aastal ning ehitustöid kavandati mõnele aastale. Ent seoses süstiklaeva
näinud ning teades vaid seda, et selles kasutatakse kahte läätse ja toru. Teleskoop, mille ta kiirustades tegi, oli parim, mis tolleks ajaks üldse tehtud; see andis ümberpööratud kujutise asemel õigetpidi kujutise. Galilei oli erakordselt osavate kätega, ta lihvis ise läätsesid ja tema teleskoobid olid oma aja parimad. Teadaolevalt oli Galilei esimene, kes pööras teleskoobi taevasse ja hakkas vaatlusi tegema, muuhulgas avastas ta Jupiteri kaaslased, Linnutee koosnemise tähtedest, Veenuse faasid (analoogilised Kuu faasidega) ning Kuu pinna ebatasasused. Kuu mägede kõrguseks hindas ta neli kilomeetrit. Need avastused avaldas ta raamatus "Täheteataja" ("Siderius nuncius", 1610). Raamat suurendas Galilei kuulsust veelgi kuid tekitas ka palju vaenlasi: Kuu ebatasasused ei sobinud ettekujutusega taevase aine täiuslikkusest; Jupiteri kaaslased tõestasid, et universumis on liikumisi, mille keskpunktis ei ole Maa, ja
hõõrdejõudu. Laetud kehade vahelise vastasmõju uurimise kõrval uuris Coulomb ka pikkade magnetite pooluste vastasmõju. Tema järgi on nimetatud elektrilaengu ühik kulon. Coulombi(kulooni) seadus ehk elektrostaatilise vastasmõju kvantitatiivne seadus Cavendish (10. oktoober 1731 Nizza 24. veebruar 1810 London) oli inglise füüsik ja keemik, vesiniku avastaja. Uurides metallide reaktsioone hapetega, avastas Cavendish 1766 "põleva õhu" (vesiniku). Cavendish tegi kindlaks õhu koosnemise 78,33% "flogistoneeritud õhust" (tänapäeval lämmastik) ja 20,83% "deflogistoneeritud õhust" (tänapäeval hapnik). Lisaks leidis ta, et õhus on veel 0,83% tundmatut gaasi. Enam kui saja aasta pärast avastatigi õhus väärisgaas argoon 1771 tegi Cavendish katseliselt kindlaks keskkonna mõju kondensaatori mahtuvusele. Samal aastal ennustas ta rea ainete dielektrilisi konstante. Ta sai ka süsihapet ja lämmastiku oksiide, töötas soojusmahtuvuse alal.
informatsiooni väärtuse probleemiga. 5) Mälu roll- Mälu on semioosi obligatoorne komponent. Ses seoses on huvitav üks unustusse jäänud suurem uurimus sajandi alguse teoreetilisest bioloogiast -- R. Semon'i (1911) meemi mõistele rajatud bioloogiliste süsteemide käsitlus. Sellele lähenemisviisile rajanes suuresti Bertrand Russell'i raamat "The Analysis of Mind", miskaudu see on mõjustanud ka analüütilist filosoofiat. 6) Süntaks ja sümbioos- Keelte üks põhiomadusi, peale koosnemise märkidest, on süntaksi olemasolu. Sellega seoses on bioloogiliste keeletaoliste nähtuste puhul süntaksi leidumine väga tähtsaks probleemiks. Ühe lähenemisviisi kohaselt on algseks süntaksi viisiks, selle bioloogiliseks analoogiks, sümbioos. 7) Kirjeldava funktsiooni areng- Üks inimteadvuse primaarseid funktsioone on kirjeldamisvõime, sel aga võib leida kaugeleulatuvaid analooge lihtsamate biosüsteemide juures. Ka semiootiline protsess
5) Mälu roll Mälu on semioosi obligatoorne komponent. Ses seoses on huvitav üks unustusse jäänud suurem uurimus sajandi alguse teoreetilisest bioloogiast -- R. Semon'i (1911) meemi mõistele rajatud bioloogiliste süsteemide käsitlus. Sellele lähenemisviisile rajanes suuresti Bertrand Russell'i raamat "The Analysis of Mind", miskaudu see on mõjustanud ka analüütilist filosoofiat. 6) Süntaks ja sümbioos Keelte üks põhiomadusi, peale koosnemise märkidest, on süntaksi olemasolu. Sellega seoses on bioloogiliste keeletaoliste nähtuste puhul süntaksi leidumine väga tähtsaks probleemiks. Ühe lähenemisviisi kohaselt on algseks süntaksi viisiks, selle bioloogiliseks analoogiks, sümbioos. 7) Kirjeldava funktsiooni areng Üks inimteadvuse primaarseid funktsioone on kirjeldamisvõime, sel aga võib leida kaugeleulatuvaid analooge lihtsamate biosüsteemide juures
annaabi.ee 
