Euroopasse jõudis ajaloo üleskirjutamine just VanaKreekast. Suure eeskuju andis VanaKreeka Euroopale teatri valdkonnas. Teater kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest, ning keskne osa selles oli kooril. Etendused toimusid päeval, vabas õhus ja spetsiaalselt selleks rajatud hobuseraua kujulises teatrisTheatronis. Teatri keskmes paiknes ringi või poolringikujuline näiteplats orkestra, kus esines koor. Näitlejad ja kooriliikmed olid ainult mehed, täites ka naiste osi. Trgöödiad olid tõsised ja tihti kurvad. Komöödiad olid lõbusa sisuga näidendid, mis ammutasid ainest igapäevasest poliitikaelust. Pilati ka kõige populaarsemaid poliitikuid, näiteks Periklest. Euroopa omandas suure osa VanaKreeka teatrist. Sport oli varastest aegadest peale üks meelisharrastusi VanaKreekas. Sportlasi hinnati väga ja aristokraadid kandsid suurt hoolt oma füüsiliste võimete eest
Asus ta Laia tänaval, praeguse Nukuteatri koha peal 1855. peagi tabas Saksa teatrit tulehäving ning pärast ülesehitamisel põles hoone maha veel kaks korda (Lõpp põleng 1902) ehk siis teiste sõnadega on Nukuteater kerkinud kolm korda põlenud Saksa teatri varemetel. Seal oli ligi 600 istekohta ja seda peeti Euroopa kaunimaks teatriehitiseks. Mängukavas oli ooper, operett ja sõnalavastus. Näiteseltskond koosnes Saksamaalt palgatud jõududest, ainult üksikud kooriliikmed olid kohalikud. Nagu võib mõelda, oli teater tolleagse kohaliku saksa seltskonna keskpunktiks. Kavas võis näha terve rea klassikuid: Schiller, Goethe, Shakespeare, Lessing ja teised, kes peaks siis olema iga noore teatrimõistmise aluseks. Klassikuid mängiti kindla vinkli ja traditsiooni järgi, igal näitlejal oli oma kindel stiil ja neist raamidest ta välja ei läinud. Tallinna Saksa teater oli nii-öelda vilja õitsengu alguspaigaks
mida ei ole näha. Nii omandab see nähtamatu vaatemäng privilegeeritud seisundi. Tragöödia linnriigi vaatemäng Kuigi tragöödia süzeed käsitlesid rohkem või vähem marginaalset, teistsugust, oli teatrietendustel linnriigi demokraatlikus korralduses oma kindel koht. Üks polise kõrgematest ametnikest volitati valima kolm tragöödiakirjanikku, kelle teoseid pidi esitatama linnriigi pidustustel. Kreekas olid näitlejad ja kooriliikmed linnriigi kodanikud ning poeedid mängisid ise oma draamades. Zürii liikmed valiti loosiga. Paralleelselt draamade esitamisega võeti dionüüsiatel vastu kingitusi liitlastelt, kuulutati välja linnriigi heategijad jne. Dionüüsiad pakkusid polisele võimalust näidata ennast oma liitlastele ning sellest tehti vaatemäng. Kuid tragöödia oli midagi enamat kui vaid osa linnriigi korraldatud eneseesitlusest. Tragöödia
· Esialgu oli üks näitleja, hiljem kolm · Etendused toimusid päeval, vabas õhus spetsiaalselt selleks rajatud teatris · Theatron vaatamise koht, hobuserauakujuline põhiplaan · Teatri keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats orkestra, kus esines koor · Orkestra taga asus skenee ehitis, mis täitis taustdekoratsiooni ja kulissi ülesannet, oli ka näitlejate riietusruum; koht, kust ilmusid näitlejad · Näitlejad ja kooriliikmed olid ainult mehed, täites ka naiste osi · Kasutati maske, mis võimaldas täita mitut rolli · Kasutati ka tehnilisi võtteid, näiteks tõsteseadeldisi, millega sai näitleja õhus lava kohale tuua · Kas naised pealtvaatajatena osalesid või mitte, pole teada · Trgöödiad olid tõsised ja ülevad, enamasti olid need tuntud müüdisüzeede uudsed õpetlikud tõlgendused, need kasvatasid kodanikke, panid neid mõtlema üksikisiku ja riigi seisukohalt sobiva
kandsid karikatuursed tegelastüübid: kiitlev sõdur, muiduleivasööja, armunud noormees, hetäär - haritud ja sotsiaalselt tunnustatud prostituut-, veiderdaja, purjus vanaeit jne. Komöödia süzee võis olla fantastiline - tegelikkuse seisukohalt võimatu sündmuste areng andis erilise koomilise efekti. Vana- attika komöödia struktuur kujuneb seega üdiselt järgmiseks: 1) proloog ; 2) parodos ; 3) agoon ehk peategelaste sõnasõda 4) parabaas, ürgselt komöödia lõpposa, milles kooriliikmed heidavad oma seljast koomilise kostüümi ja korüfaios pöördub poeedi nimel publiku poole, esitades autori vaateid mitmesuguste küsimuste kohta, kriipsutades alla tema teeneid ja kaitstes teda kallaletungide eest. Pärast parabaasi algab komöödia teine peaosa, milles kajastub tema kujunemine komöödia teisest peajuurest - koomilisest jandist. See teine peaosa sisaldab seega 5) rea episoode, üpris elavaid ning naljakaid, sageli üsna lühikesi ja üksteisega sümmeetrilisi stseene,
noormees, hetäär - haritud ja sotsiaalselt tunnustatud prostituut-, veiderdaja, purjus vanaeit jne. Komöödia süžee võis olla fantastiline - tegelikkuse seisukohalt võimatu sündmuste areng andis erilise koomilise efekti. Vana- attika komöödia struktuur kujuneb seega üldiselt järgmiseks: 1. proloog; 2. parodos; 3. agoon ehk peategelaste sõnasõda; 4. parabaas, ürgselt komöödia lõpposa, milles kooriliikmed heidavad oma seljast koomilise kostüümi ja korüfaios pöördub poeedi nimel publiku poole, esitades autori vaateid mitmesuguste küsimuste kohta, kriipsutades alla tema teeneid ja kaitstes teda kallaletungide eest. Pärast parabaasi algab komöödia teine peaosa, milles kajastub tema kujunemine komöödia teisest peajuurest - koomilisest jandist. See teine peaosa sisaldab seega 5
annaabi.ee 
