- Draama – kreeka k ‘tegevus’, iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. 7. Mida tähendas algul 'tragöödia' ja millel tragöödiad põhinesid? - sai alguse veinijumalale mõeldud pidulikest kiidulauludest ehk sokulauludest 8. Kuidas kujunes komöödia ja mida see sõna tähendas? – sai alguse pilkelauludest, mida kandsid ette talumeeste salgad veinijumala pidustustel 9. Kuidas sai antiikteater alguse? – pidustustel koorilaulust, tantsudest. Esialgu aninult veinijumala Dionysose pidustuste aegu 10.Missugused jumalad olid? Iseloomusta. - Neid kujutleti ühe suure perekonnana, ülikaunis relvastuses ja võimu tunnustega. Jumalikud olendid olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased. Jumalad sekkusid inimeste tegevusse, soosisid ühtesid ja kiusasid teisi inimesi, tülitsesid omavahel. 11.Mitu tähtsamat jumalat on kreeka mütoloogias? -12 tk (zeus, poseidon,
4. Olümpiamängude ajal lõpetati sõjad 5. Viie võitlus, maadlus, jooks, rusikavõitlus, pankraation (maadlus+ rusikavõitlus), kaariku võidusõit ja ratsa võistlused. 6. Olümpia võitja- maadleja Milon 7. 776 ekr -393 pkr Teater Komöödia- Õnneliku sisuga rõõmsameelne teemaks poliitika ja igapäeva elu Tragöödia- õnnetu lõpp, käsitlesid õpetlike teemasi ,,Kuningas Oidipus" Draamakunst sai alguse veini jumal Dionysose pühendatud koorilaulust. Teatrisse mindi terveks päevaks, tükid olid pikad. Elati aktiivselt kaasa, kommenteerisid, kiitsid ja laitsid nii tegelasi kui autorit. Filosoofia- tähendab tarkust ja armastust. 1. Sokrates- tegeles eelkõige kõlblus küsimustega, hiilgav vaidleja 2. Platon- eksisteerib täiuslik ideede maailm, materiaalne maailm on vaid selle ebatäiuslik kajastus 3. Aristoteles- ei nõustunud oma õpetajaga selles, et on kaks maailma
Tegelasteks surematud jumalad ja heerosed. Mälestusmärgid säilinud eeposed Arhailine luule 7-6saj lüürika zanrid: Eleegia, meelika, tragöödia, komöödia, retoorika, uuskomöödia, pisieepos (idüll,epüllion,bukoolika) 7. teater ja muusika kõide tähtsam Kreekas muusikat õppisid kõik vabad kodanikud kuni 30-eluaastani. Muusika kuulus kokku tantsu ja luulega. 1 häälne. Heliloojad : Anakreon ja Alkaios. *Vana-Kreeka Draama on välja kasvanud Dionysosele pühendatud koorilaulust. Dionüüsiad, lenaiad. Orkestra-keskmes paiknev ringi kujuline näiteplats. Skenee-puust lavakonstruktsioon. Thearon-vaatajate koht. Näitlejad kantsid maski. Riided pikad, voogavad, värvilised. Komöödia tegelised kantsid lühikesi riideid. *Vana-Rooma Kreeka eeskujul esitati pidustustel näitemänge. Teater oli tasuta, kuhu pääsesid ka lapsed. Poolringi kujuline orkestra 8. Armee ja sõjapidamine Peeti sõdu teiste maade alistamiseks, orjade saamiseks.
Hiiumaalt, enamjaolt Reigi kihelkonnast, kuid ka mujalt. 1.PEATÜKK Eesti rahvalaulud Eesti rahvalaule liigitatakse vanemateks - peamiselt regivärsilisteks ja uuemateks - lõppriimilisteks lauludeks. Erinevus seisneb laulustiili tekke- ja kasutusajas ning ühtlasi vormitunnustes. Eesti arhailine poeetiline ja muusikaline pärimus on regilaul. Selle algupärase ja vana laulu muusikaline keel erineb oma rütmi, meloodia ja valdava ühehäälsuse poolest tunduvalt uuemast muusikast, näiteks koorilaulust. Regilaul on omapärane ja tal on märkimisväärne tähtsus eesti kultuuripärandis. 19.sajandist alates on rõhutatud regilaulu ja luulekunsti omavahelist seotust ka kirjanduskäsitlustes, milles rahvaluule, eriti regilaul hakkas esindama eesti ilukirjanduse varasemat etappi. Nii jäi see peaaegu 20.sajandi lõpuni. Vanemate rahvalaulude hulka kuulub regilaulude kõrval muid arhailisi kitsa otstarbega laululiike nagu itkud, loitsud, lastelugemised, hüüded ja karjaste helletused. Nende
See tõi kaasa varasemast erineva laulutava. Koos vaimuliku äratustegevusega kaasnes vennastekoguduste liikumisega põlgus ja vaen vanade regivärsiliste rahvalaulude ning tavapäraste kommete vastu. Samal ajal õpetasid ametlik luteri kirik ja külakoolid omakorda põhiliselt saksa eeskuju järgivat mitmehäälset koorilaulu. Juba 17. sajandi lõpuks oli ilmunud vähemalt viis eestikeelset koraaliraamatut, mida kasutati köstrikoolides.Esimene teade neljahäälsest koorilaulust eestlaste hulgas pärineb 1818. aastast Kanepi kihelkonnakoolist. 1822. aastal asutati Laiusel omaaegselt väga edumeelne kihelkonnakool, kuhu võeti ka tütarlapsi. Selles koolis peeti laulutunde iga päev ja 1828. aastast pärineb teade seal tegutsenud suuremast meeskoorist. Koorilaulu laiemale levikule talurahva seas pandi alus koolis ja kirikus. 8. Nimeta tegelasi, kes olid seotud laulupidude korraldamise ja ettevalmistamisega. (nimi, amet, tegevusala seoses laulupeoga)
Koolidelt koguti omavalmistatud õppevahendeid, õpilaste töid, õpetajate kasutatud pedagoogilist kirjandust. Alanud maailmasõda viis koolidest meesõpetajad, suurenes naiste osakaal. 1915. Aastal kehtestati koolikroonikate kirjutamise nõue. Kodulapsed (8-9 a.), koolilapsed (10-13 a.) ja vahekoolilapsed (14-16 a.). Kodulapsed õppisid emade juhtimisel lugemist, vahekoolilapsed käisid ühe päeva kord või kaks kuus usuõpetust või kirikulaule kordamas, mõnel pool ka kooli koorilaulust osa võtmas. Kord aastas, kevadel, toimus igas vallakoolis nn. koolikatsumise päev. Kindlaksmääratud ajal pidid kõik kolm vanusegruppi koolimajja kokku tulema ja pastorile näitama, kuidas nende usulised teadmised on täienenud. Mõned pastorid kontrollisid ka lugemisoskust. Kihelkonnakoolid 1885. aastal Liivimaa Ülem-maakooliamet sulges kihelkonnakoolid, muutis endised õpetajad köstriteks või nende abideks. Kihelkonnakoolid avati taas kuna tehti
sajandi koorimuusikat peamiselt iseloomustab: tundeline, meeldejääv meloodia, akordiline faktuur, eeskujuks 4-häälne koraaliseade. (Kehvade heliloojate käes võis ,,õilis lihtsus" muutuda peagi kitsiks.) See on ka üks põhjusi, miks minevikumuusikast võeti eeskuju rohkem Händelist ja mitte Bachist, ehkki valitses Bachi-vaimustus. Niisiis on 19. sajandi koorimuusikal pigem sotsiaalajalooline ja kultuurilooline tähtsus ning vähemal määral esteetiline. Me ei peagi otsima lihtsast koorilaulust kõrget kunstiteost, vaid vaatlema teda oma aja ühiskondlikus ja ideelises (tekst!) kontekstis. Esimesed kooriühingud ja kooriseltsid asutati Saksamaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Mitmesugused nimetused: kooriühing, kooriselts, lauluakadeemia (Sing-Akademie), Liedertafel (otsetõlkes ,,laulude laud"). Esimese Liedertafel'i rajas Carl Zelter (Mendelssohnide õpetaja ja Goethe sõber) 1809. aastal Berliinis. See oli 24-liikmeline (ainult mehed luuletajad, lauljad,
annaabi.ee 
