veekogu vähistik. Vähikatk võib levida kontrollimatul vähi ümberasustamisel, ühe veekogu vee viimisel teise, sh. kuivatamata püügivahendite kasutamisel. Ilma ise haigusesse nakatumata, on vähikatku kandjaks ameerika päritolu võõrvähiliigid. Järvekülg (1958) järgi on Eesti oludes suur patogeensus lapihaigusel ja see tekitab vähimajandusele suurt kahju. Jõevähi looduslikele populatsioonidele vähemohtlik on portselanhaigus. Otsest kahjulikku mõju ei avalda vähkide koorikul parasiteerivad vähikaanid (Branchiobdella sp.). Täpselt on määratlemata endoparasiit Psorospermium haeckeli toime vähile. Haiguste ja parasiitide esinemisele ja nende fikseerimisele tuleb igal juhul tähelepanu pöörata. Jõevähi varusid kahjustavad vähivaenlased, kellest ohtlikumad on mink ja saarmas. Veel toituvad vähist kalad (eeskätt angerjas), röövtoidulised putukad (ujurid ja kiilivastsed) ning ka linnud.
• taigna koostises on kasvama läinud viljast või külmavõetud teradest jahu • liiga noor taigen, toote pinnale tekivad tumedad laigud KAHVATU KOORIK • Põhjused: • külm ahi või ebaühtlane temperatuur • lühike küpsemisaeg • kaua käärinud taigen • jahu suhkrutekitamise võime on väike • suur soolasisaldus • liiga kuiv taigen • taignaku pealispind on jahune • auru puudumine ahjus Tumedad laigud või mullid koorikul ÜLESPUHITUD KOORIKUOSA KÕRBEB KIIRESTI • Laigud või mullid tekivad siis, kui üksikutes kooriku kohtades intensiivistub gaasi ja veeauru teke. • Vedelamas taignas on see oht suurem. • Põhjused: • taigen on noor ja vähe käärinud • taignaku liigne kuumutamine ülalt • taignaku ebaühtlane niisutamine LIIGA PEHME KOORIK • Põhjused: • kõrge küpsetustemperatuur • liiga vedel taigen • lühike küpsemisaeg
maitsmiseks, teistel lülijalgsetel 1 paar, suu ümber 3 paari jätkeid toidu peenestamiseks Kaks liitsilma, kujutised nagu mosaiigid, iga osa silm näeb kindlat ala, aju paneb pusle kokku, vaateväli lai Uim liikumiseks Kestuvad, sest keha kooriku all kasvab, aga koorik ei veni Läänemeres on tõruvähid, kes on kinnitunud Osad maismaal, Eetis keldrikand Enesekaitse: erakvähid poevad karbid kodadesse tühjadesse, mõned elavad sümbioosis sellega, kes kaitsevad(meriroosidega, käsnad koorikul, käsnade õõnsuses) Tähtsus: toiduahel: moodustava loomhõljumi, suuremad kaladele ja lindudele toiduks, osa söövad teisi kalu, usse, limuseid Aitavad hoida veekogu puhas, toitudes surnud setetest, tõõtades ümber surnud orgaanislist ainet, mis läheb ringesse Inimesed: söök, koduloom Krillid, arvukaimad, vaalade, hüljeste, kalade toiduks Toiduahel: taimhõljum-krill-kilu-lõhe-hüljes-jääkaru Taimhõljum-krill-vaal
Kehaseina epiteeli paksend-vöö, mis talitleb paaritumisel ja munemisel.Mõlemasoolised,areng otsene.Harjased 4 kimbuna alates II lülist, tsöloom, parafüleetiline rühm( neist põlvnevad kaanid), On sette ja mullasööjaid, seene ja vetika sööjaid, röövloomi ja parasiite. Eestis 100 liiki. Sugukonnad:Vihmauslased, valgeliimuklased mullas,lühikeste lihtharjastega; klaasliimuklased, rabeliimuklased, mudatuplased- veekogudes, osadel pikemad harjased; vähikaanlased jõevähi koorikul, kaanide moodi, harjasteta, iminappadega, kaks kitiinset lõuga. 31. Erinevad senivaadeldud liikidest selle poolest, et nende keha ees- ja tagaosas moodustub iminapp. Iminappadega kinnitub kaan substraadile, kuid võib ka vabalt ujuda. Kokku on kaanil 33 kehalüli. Lihastik on hästi arenenud, kehaõõs on jaotunud urgete ja siinuste süsteemiks ning talitleb kui üks hüdrostaatiline süsteem, mis tagab kaani keha väga suure paindlikkuse
heringianus) jõgedes ja allikais. Taliliimukas (Lamprodrilus isoporus) Peipsis. Kärssliimukas (Rhynchelmis spp.). vähikaanlased (Branchiobdellidae): ehitus: Väliselt kaanide moodi: ilma harjasteta, kahe iminapaga. Sees on ehtne tsöloom, suguelundid väheharjasusside moodi, ning lõugu on kaks (ülemine ja alumine), mitte kolm nagu kaanidel. Eluviis: elavad jõevähkidel. Näited: Eestis kolm liiki: suur-vähikaan (Branchiobdella parasita) ja väike-vähikaan (B. pentodonta) vähi koorikul, ning lõpuse-vähikaan (B. astaci) lõpuskoopas. 31. Kaanid (Hirudinea): põhirühmad, ehitus, eluviis, näiteid Eestist. Ehitus: Iminapad ees ja taga. Harjaseid pole. Tsöloom peaaegu üleni parenhüümi täis, selles tühikuid (lakuune). Kehapind peenelt rõngaline, tegelikku lülistust ei näe. Silmad. Suus kas kärss või kolm kitiinset lõuga. Suguavad paaritud. Eluviis: Parasiidid ja röövloomad vees (lõuna pool ka maismaal).
· Astacus astacus'e batsilliformset viirust on leitud kõigist seni maailmas uuritud (5 tk) vähi asurkondadest · Mõju vähipopulatsioonidele tõsiselt uurimata Väliskestal elavad loomad e. epibiondid · Ei ole haigustekitajad ega parasiidid · Arvukalt esinedes võivad olla häirivad · Arvukas esinemine näitab üldiselt vee toitainetesisalduse liigset suurenemist (reostumist, ületoitelisust) · Imiussid, väheharjasussid jmt. lõpustel · Vähikaanid (Branchiobdellidae) vähi koorikul ja lõpuskoopas. Mõned võivad imeda vähi verd (fakultatiivsed parasiidid) Vähkide massilise suremise avastamise korral on Eestis vaja informeerida maakonna keskkonnateenistust. Veel elavaid, kuid ilmselt haigeid vähke võib fikseerida piirituses (viinas) ja anda Keskkonnateenistuse kaudu üle näiteks Põllumajandusülikooli kalakasvatuse osakonna teadlastele. Tähtis on tähele panna ja saatekirjas ära märkida
annaabi.ee 
