2)Eostorukesed Toitumine(heterotroofid) *sapotroofid- toituvad surnud orgaanilistest ainetest *biotroofid- parasiidid *sümbiandid- elavad kasulikku kooselu mõne teise organismiga Mükoriisa- seen + taim, seen hangib vett, mineraalaineid ja kaitseb taime. Taim aga annab glükoosi Samblik- seen + rohevtikas (või tsüanobakter) Seen hangib vee ja mineraalained. Vetikas varustab glükoosiga ja orgaaniliste ainetega. Sambliku keha nim. Talluseks(koorikjas, lehtjas, põõsjas) Võib leida kõikjalt, kasutatakse õhu kvaliteedi hindamisel Seente tähtsus - Orgaanilise aine lagundaja - Inimese teenistuses toiduaine tööstuses - Ravimi tööstuses - Keemia tööstuses Toiduainete riknemist põhjustavad hallikud, ehk mitmed erinevad seeneliigid. Tuntuim neist on kottseente hulka kuuluv pintselhallik( sellest eraldati esimene antibiootikumi penitsilliini) Hallikud eritavad mükotoksiine, mis on enamikele loomadele mürgised.
abiga, kui suur on samblike katvuse % pikkuse järgi. Nuga oli mul selleks, et saaksin lõigata samblikke. Sama metoodikat järgisin ka Änglema rabas, kuid puudeks olid männid. 5.4 Uurimustöö tulemused. Harku järve mets. Harku järve metsast leitud samblikud ja nende kirjeldus: 8 · Jahu löövesamblik (Lepraria incana) peamine välistunnus on tema rohekas, täielikult väikestest terakestest koosnev koorikjas , õhuke kuni võrdlemisi paks tallus. · Hägu tõmmusamblik ( Phaeophyscia orbicularis) talluse värvus varieerub tugevasti: rohekashallist peaaegu mustani, pole kindlasti mitte helehall, vaid pigem tõmmu varjundiga sellest ka sambliku eestikeelne nimi. Heaks tunnuseks on ümmarguste, enamasti rohekate ja kumerate soraalide olemasolu talluse pinnal, arvukamalt selle keskosas.
näljaaegadel jahulisandina kasutatud. (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004, lk 178) 9 Haynold, B. (2008). Islandi käokõrv. Külastatud 8. jaanuar 2014. aadressil http://et.wikipedia.org/wiki/Islandi_k%C3%A4ok%C3%B5rv 10 Harilik kirisamblik Graphis scripta Kirjeldus Tallus on koorikjas, valkjas või hall, harva pruunikas, hõlmad puuduvad. Harilik kirisamblik kasvab lehtpuude siledal koorel varjulistes paikades, kõige sagedamini leht- ja segametsades. Ei kasva parkides ega aedades varjulisuse puudumise tõttu. Hariliku kirisambliku tallust on puukoorest raske eristada, seda on näha heledama laiguna puukoore pinnal. Harilikul kirisamblikul esinevad alati ligi 1cm pikkused kriipsukujulised viljakehad.
vahel on märgatavad ka terakesi sisaldavad soraalid. Kõikide viimati nimetatud tunnuste nägemiseks tuleb kasutada luupi. Kasvab puukoorel (peamiselt okaspuudel ja kasel) ning puidul, puidul kasvavad eksemplarid on tavaliselt tunduvalt väiksemad ja kaharamad kui puukoorel kasvavad isendid. Pole kuigi tundlik õhu happelise saastuse suhtes ning võib seetõttu kasvada mitte ainult metsas, vaid ka linnaparkides, taluõuedes, maanteede ääres. Jahu-löövesamblik Lepraria incana Tallus: koorikjas, hallikaroheline. Vegetatiivse paljunemise vahendid: soreedid. Viljakehi ei esine kunagi. Substraat: puukoor, puit, kivi, maapind. Väga sage kogu Eestis. Jahu-löövesambliku peamine välistunnus ongi tema rohekas, täielikult väikestest terakestest koosnev koorikjas, õhuke kuni võrdlemisi paks tallus. Löövesamblikke on Eestis teada üle 10 liigi, kuid ainult valise vaatluse abil pole võimalik neid eristada: löövesamblike liigid erinevad üksteisest peamiselt
tekib viljakeha ja sellel seeneeosed; eosed levivad ja soodsates tingimustes idanevad; tekkivad seenehüüfid; kui väliskeskkonnas leidub sobivaid fotobiondi rakke, võib tekkida uus samblikutallus Tsüklilise sümbioosi. Sümbioos toob enamasti kaasa oblikatoorse kahe partneri ühenduse kuid samblikel esineva tsüklilise sümbioosi puhul partnerite kombinatsioon luuakse idanemise staadiumis või levistes uuesti Samblikutalluse morfoloogilised tüübid: põõsasjas, lehtjas ja koorikjas tallus. Põõsasjas tallus–püstine või rippuv, jagunenud lintjateks, pulkjateks või niitjateks harudeks; radiaalsümmetrilise või dorsiventraalse ehitusega ............. NT ISLANDI KÄOKÕRV (CETRARIA ISLANDICA), PÕDRASAMBLIKUD Lehtjas tallus–lamendunud, servades jagunenud hõlmadeks; dorsiventraalse (erikülgse) ehitusega. ................ NT HARILIK SEINAKORP, ROSETTSAMBLIK Koorikjas tallus–substraadile liibunud sile, pulbriline või pragunev koorik......NT KIRISAMBLIK
Harilik järvekäsn (Spongilla lacustris) on mageveekäsn järvekäsnlaste sugukonnast. Ta kasvab vees, kinnitununa taimevartele või muule, tavaliselt püstiste sõrmjate kollaste või roheliste harudena. Järvekäsn on Eestis tavaline. Harilik jõekäsn (Ephydatia fluviatilis) on järvekäsnlaste sugukonda kuuluv mageveekäsn. Harilik jõekäsn on üks levinumaid mageveekäsnasid, teda leidub ka Eestis. Teda võib leida kividele, puunottidele jne kinnitunult, sageli kasvuvormilt koorikjas, mõnikord sõrmjas. Domeen Eukarüoodid (Päristuumsed) Riik Loomad Alamriik Pärishulkraksed Hõimkond Ainuõõssed Ainuõõssed on näiteks pärishüdrad (Hydra), meriroosid (Actiniaria) ja korallid. Meririst on Eesti rannikumeres arvukas. Meriseent võib leida Soome lahe kesk ja lääneosast. Ainuõõsseid esineb Eestis meres ja magevees kokku 10 liiki, millele võiks lisanduda veel neli liiki. Ohustatuks on tunnistatud üks liik. 10
2)Eostorukesed Toitumine(heterotroofid) *sapotroofid- toituvad surnud orgaanilistest ainetest *biotroofid- parasiidid *sümbiandid- elavad kasulikku kooselu mõne teise organismiga Mükoriisa- seen + taim, seen hangib vett, mineraalaineid ja kaitseb taime. Taim aga annab glükoosi Samblik- seen + rohevtikas (või tsüanobakter) Seen hangib vee ja mineraalained. Vetikas varustab glükoosiga ja orgaaniliste ainetega. Sambliku keha nim. Talluseks(koorikjas, lehtjas, põõsjas) Võib leida kõikjalt, kasutatakse õhu kvaliteedi hindamisel Seente tähtsus - Orgaanilise aine lagundaja - Inimese teenistuses toiduaine tööstuses - Ravimi tööstuses - Keemia tööstuses Toiduainete riknemist põhjustavad hallikud, ehk mitmed erinevad seeneliigid. Tuntuim neist on kottseente hulka kuuluv pintselhallik( sellest eraldati esimene antibiootikumi penitsilliini) Hallikud eritavad mükotoksiine, mis on enamikele loomadele mürgised.
annaabi.ee 
