katedraal, inglise ilmaliku gootika headeks näideteks on Cambridge´i ja Oxford`i kolledzite hooned. Itaalias jäid tugevaks romaani stiili ja varakristliku arhitektuuri traditsioonid ning gootika tehnilisi saavutusi kasutati tagasihoidlikult. Kirikute tugisüsteem oli lihtne, mõnikord oli kesklööv võlvimata ning tornid puudusid, kuid kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Sage oli kuppel nelitise kohal. Itaalia kirikute sidet gootikaga rõhutavad teravad kaared ja kooriakende kuju. Pikihoone valgmiku aknad on Itaalia kirikutes aga tihti väikesed ja ümmargused. Itaalia hilisgootika suurteos on viielööviline basilikaalne Milano katedraal. Mitmed Põhja- Itaalia linnad olid väga rikkad ja tugeva omavalitsusega. Nendes linnades püstitati suuri lossi- või linnusetaolisi raekodasid ( Siena Palazzo Pubblico) ja luksuslikke elamuid( Ca´d´Oro Veneetsias). Saksamaale jõudis gootika alles 13. sajandi keskpaiku. Esimene ehitis oli
Kirikutel pole torne, kuid kiriku kõrval seisab eraldi kellatorn. Sage on kuppel nelitise kohal. Siiski jõudis gootika mõju Itaaliasse varakult, eriti tsistertslaste vahendusel. Tsistertslaste arhitektuuri lihtsus meeldis uuele, 13. sajandil tekkinud frantsisklaste ordule. Nende ehitatud on kahekorruseline, kuid ühelööviline San Francesco kirik Assisis. Itaalia kirikute sidet gootikaga rõhutavad teravad kaared ja kooriakende kuju. Pikihoone valgmiku aknad on Itaalia kirikutes aga tihti väikesed ja ümmargused. Puulaega on ka Orvieto toomkirik, mille fassaadi muudavad gootipäraseks teravnurksed viilud. Nagu paljudel Itaalia kirikutel on siin välisvaadete kaunistamiseks kasutatud mitmevärvilist marmorit. Hilisgootika suurteos on viielööviline basilikaalne Milano katedraal (Lisa 6) (Kangilaski 2003:143-144). 8 1.4 Gooti arhitektuur Eestis
Kirikutel pole torne, kuid kiriku kõrval seisab eraldi kellatorn. Sage on kuppel nelitise kohal. Siiski jõudis gootika mõju Itaaliasse varakult, eriti tsistertslaste vahendusel. Tsistertslaste arhitektuuri lihtsus meeldis uuele, 13. sajandil tekkinud frantsisklaste ordule. Nende ehitatud on kahekorruseline, kuid ühelööviline San Francesco kirik Assisis. Itaalia kirikute sidet gootikaga rõhutavad teravad kaared ja kooriakende kuju. Pikihoone valgmiku aknad on Itaalia kirikutes aga tihti väikesed ja ümmargused. Puulaega on ka Orvieto toomkirik, mille fassaadi muudavad gootipäraseks teravnurksed viilud. Nagu paljudel Itaalia kirikutel on siin välisvaadete kaunistamiseks kasutatud mitmevärvilist marmorit. Hilisgootika suurteos on viielööviline basilikaalne Milano katedraal. Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda:
hooned. 5.Tuleta meelde, mis on fresko. Fresko on seinamaaliliik ja tehnika, kus värv kantakse värskelt krohvitud, alles niiskele seinale. 6.Meenuta mõni itaalia gootika iseärasus? Itaalia kirikute tugisüsteem on lihtne, vertikaalsust on vähem rõhutatud ja mõnikord on kesklööv võlvimata (puulaega). Kirikutel pole torne, kuid kiriku kõrval seisab eraldi kellatorn. Sage on kuppel nelitise kohal. Kirikute sidet gootikaga rõhutavad teravad kaared ja kooriakende kuju. Pikihoone valgmiku aknad on Itaalia kirikutes aga tihti väiksed ja ümmargused. Välisvaate kaunistamiseks on kasutatud mitmevärvilist marmorit. 7.Miks sai Itaalia kirikutesse maalida nii palju freskosid? Itaalia kirikutes olid väiksed ümmargused aknad, mis jätsid ruumi maalingute jaoks. 8.Vaata Orvieto toomkiriku fassaadi. Mis on seal gootilik ja mis mitte? Fassaadi muudavad gootipäraseks rohked teravnurksed viilud, roosaken ja reljeefsed kaunistused fassaadil. 9
Gloucesteri katedraali koor. Ilmaliku gootika headeks näideteks on Cambridge'i ja Oxfordi kolledzite hooned. Itaalias jäid tugevaks romaani stiili ja varakristliku arhitektuuri traditsioonid. Kirikute tugisüsteem on lihtne, vertikaalsus on vähem rõhutatud. Kirikutel pole torne, kuid kõrval seisab kellatorn. Sage on kuppel nelitise kohal. Itaalia kirikute sidet gootikaga rõhutavad teravad kaared ja kooriakende kuju. Pikihoone valgmiku aknad on aga tihti väikesed ja ümmargused. Hilisgootika suurteos on viielööviline basilikaalne Milano katedraal. Linnades püstitati suuri lossi- või linnusetaolisi raekodasid (Veneetsias doodzide palee, Seina Palazzo Pubblico). Saksamaal esimene prantsuse gootikast lähtuv ehitis oli Magdeburgi toomkiriku koor. Strasbourgi toomkiriku läänefassaad meenutab Notre-Dame'i, see oli eeskujuks mitmele saksa kirikule. Alates 14
on kesklööv võlvimata (puulaega). Kirikutel pole torne, kuid kiriku kõrval seisab eraldi kellatorn. Sage on kuppel nelitise kohal. Siiski jõudis gootika mõju Itaaliasse varakult, eriti just tsistertslaste vahendusel. Tsistertslaste arhitektuuri lihtsus meeldis 13. sajandil tekkinud frantsisklaste ordule. Nende ehitatud on kahekorruseline, kui ühelööviline San Francesco kirik Assisis. Itaalia kirikute sidet gootikaga rõhutavad teravad kaared ja kooriakende kuju. Pikohoone valgmiku aknad on Itaalia kirikutes aga tihti väikesed ja ümmargused. Puulaega on ka Orvieto toomkirik, mille fassaadi muudavad gootipäraseks teravnurksed viilud. Nagu paljudel Itaalia kirikutel on siin välisvaadete kaunistamiseks kasutatud mitmevärvilist marmorit. Hilisgootika suurteos on viielööviline basilikaalne Milano katedraal. Itaalia reljeefikunstis ühineb gootlik hingeelu käsitlus antiikaegsete