Sügisel küntud maa kultiveeritakse kevadel esimesel võimalusel, kui muld on mure. Järgneb umbrohutõrje herbitsiididega või hävitatakse umbrohud eelviljade kasvatamisega ja maaharimisega. Kultiveerimisel tasandatakse kõik mikrolohud ja lahkukünnivao kohad, sest sinna koguneb kevadel lumesulamisvesi. Kui sügiskünd ei olnud kvaliteetne, tuleb muld kevadel enne kultiveerimist tasandada raskema lattlibistiga. Multšide kasutamine Kasutatakse erinevaid materjale. Levinumad on kile, koorepuru ja saepuru, nende valik sõltub mullast. Raskema lõimisega mullal põhjustab kilemultš mustikataime juurtel õhupuuduse. Multšide laotamise ajad on erinevad. Kileviljelusel tehakse kulutused multšile (kile, peenravaip, kattekangas jne) enne istandiku rajamist, orgaaniliste multšide puhul jaotuvad need järgnevatele aastatele, kuid kulutused on mõlemal juhul enamasti võrdsed. Turvas, koorepuru jne laotatakse pärast taimede istutamist. Saepurule on taimede niiskuse ja
8. Vanilliinsuhkur 2tl 2tl 4tl 9. Vahukoor 200g 200g 400g 10. Valge sokolaad 100g 100g Tehnoloogia: Pese sidrun voolava vee all harjaga puhtaks, kuivata hoolikalt ning riivi koor peene riiviga. Pressi välja ka mahl. Taina jaoks vahusta munad suhkruga ning lisa vahustamise ajal vähehaaval 1 sl sidrunimahla ja 1 tl koorepuru. Sõelu peale jahuga segatud küpsetuspulber ja tõsta õrnalt ühtlaseks. Laota tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Vormimine: Kummuta küpsenud biskviit suhkruga ülepuistatud küpsetuspaberile, koori kasutatud paber ettevaatlikult maha ja lase tainaplaadil jahtuda. Täidiseks mikserda sidrunimahl ja -koor ning mõlemad suhkrud kokku toasooja toorjuustuga. Kalla peale tugevaks vahuks mikserdatud koor ja tõsta ettevaatlikult kokku. Määri täidis jahtunud põhjale
on oodata püsivat külma. Plusskraadidega tuleks talvel talvekatet vähendada, et taimed n-ö ära ei lämbuks ja suurema külma saabumisel taas kinni pakkida. Enne maa külmumist tuleks torgata ümber põõsa kepid, mille peale on hiljem hea kangast sättida. Võimalik on ära kasutada ka bambusvõred, mille peal suvel ronisid suvelilled - neile on mugav kattekangast kinnitada. Ilmaolud bambust ei riku ning see kestab väga kaua. Ümber tüve tuleks kuhjata komposti, kuiva turvast, koorepuru või lehti, sest vaid võra katmisest pole kasu, kui juured on kaitsmata nii saab taim ikkagi külma (Kurg 2010). Vanemate taimede puhul on soovitatav laiuvad põõsad talveks siduda kokku, et oksad lumeraskuse all ei murduks või katta neid kuuseokstega (Seemnemaailm). 3 KARE DEUTSIA Lühiiseloomustus Kare deutsia (Deutzia scabra) on kuni 3 meetri kõrgune ja 2 meetri laiune põõsas, mis talub hästi
hooldustööde lihtsustamiseks, et oleks, kuhu astuda. Pruunid turbapätsid hakkavad rohetama juba järgmisel aastal, kolmandal aastal on nad ühtlaselt kaetud rohelise samblavaibaga, sest rabast toodud pätsides on peidus samblaeosed, mille abil nad paljunevad. Hea oleks, kui just rajatud turbaaed seisaks mõni kuu, enne kui hakata sinna taimi istutama. Istutades tuleb jälgida, et istutusaugus oleks just sellele taimele sobiv muld. Osale taimedest segame turba ja koorepuru segu hulka rohkem jämedat liiva, osale rohkem lehekomposti. Enamikule turbaaia taimedele sobib metsast mustika kasvukohast toodud muld. Jõhvika istutuskohale tuleb alla panna vett pidav kile, et saaks taime kevadel paariks nädalaks üle ujutada - saagi saamiseks on see oluline. Kodumaistele rabataimedele peaks rabast kaasa tooma seda pinnast, kus nad kasvasid, sest viljakamas pinnases kaob paljudel neile omane kääbuskasv. Pind taimede ümber kaetakse pärast istutamist männikooremultshiga
Kultuurtaime võib leegitada tärkamise eel ja järel. 89. Multši kasutamine umbrohutõrjel, „materjalide“ valik ja nende omadused (taimed, orgaanilised, tehis, iselagunevad jne). Multš on sobilik umbrohutõrjeks, aga see peab sobima kultuuriga. Oluline on seltsilistaimed. Sünteetline: killustik, sobib modernsesse aeda, ei vaja hoolitsust ja juurdepanemist. Nt maasikaltele sobib tehismultš ehk kile. Orgaaniliseks materjalik sobib põhk, koorepuru, turvas, puiduhake, saepuru. Orgaaniline multš parandab niiskussisaldust, ei teki koorikut, meelitab ligi vihmausse, pärsib umbr teket, tuleb pidevalt juurde panna. Iselagunev multš on paberisarnane toode. 90. Bioloogiline umbrohutõrje, mükoherbitsiidid. Umbrohtudele levitatakse haigusi, kahjureid, mis neid ennast ei kahjusta. Peamiseks biotõrjevahendiks on putukad--- odra vastu kärsakas. Mükoherbitsiidid – kemikaalid, mis hävitavad seeni? 91
liivafraktsioonid 40 % kaalust orgaaniline aine (küps 10 % kaalust kompost; lisandiks väike osa vähem lagunenud materjali, nt koorepuru, turvas vm) muu mineraalne materjal 43 % (kruus, möllid, looduslik muld rikastamaks pinnast mükoriisaseentega) 86 7.4
19 lämbuks ja suurema külma saabumisel taas kinni pakkida. Enne maa külmumist tuleks torgata ümber põõsa kepid, mille peale on hiljem hea kangast sättida. Võimalik on ära kasutada ka bambusvõred, mille peal suvel ronisid suvelilled - neile on mugav kattekangast kinnitada. Ilmaolud bambust ei riku ning see kestab väga kaua. Ümber tüve tuleks kuhjata komposti, kuiva turvast, koorepuru või lehti, sest vaid võra katmisest pole kasu, kui juured on kaitsmata nii saab taim ikkagi külma (Kurg 2010). Vanemate taimede puhul on soovitatav laiuvad põõsad talveks siduda kokku, et oksad lumeraskuse all ei murduks või katta neid kuuseokstega (Seemnemaailm). 20 HARILIK KOLKVITSIA Lühiiseloomustus Kolkvitsia (Kolkwitzia amabilis) (Joonis 4) on pärit Lääne-Hiinast. Taim kasvab 5 aastaga umbes 1 kuni 1,5 meetri kõrguseks
annaabi.ee 
