harjutajate tervisele ja kehalisele arengule. Jõuharjutuste sooritamisel tuleb olla eriti ettevaatlik kuna järsud pingutused võivad põhjustada traumasid ja häireid südame- veresoonkonna süsteemis. Ettevaatus on seda enam vajalik, et suure vastupanuga harjutuste sooritamisele ei eelne subjektiivset väsimustunnet nagu vastupidavuse arendamisel. Väsimustunne aga väldib ülepingutust. Jõu arendamise aluseks on lihaste töölerakendamise koordinatsioonimehhanismi täiustamine ja kontraktsiooniaparaadi arenemine lihasrakus. Harjutuste kordamine jõu arendamisel toimub reeglina seeriatena, kusjuures ühes seerias korratakse harjutust ilma vahepealse puhkepausita. Seeriate vahele jäetakse puhkeintervall, mis peab tagama organismis soodsad tingimused jõu arendamiseks. Seega saame viiest komponendist koosneva süsteemi: koormus (harjutuste raskus) korduste arv seerias harjutuste sooritamise tempo (ajakulu ühe seeria sooritamiseks)
maailmakaubandust. Areng toimub seest väljapoole •Kaubanduse vastu orienteeritud strateegia – nt USA, kes kasutab ära vastuvõtva riigi tehnoloogilisi eeliseid ja ei arenda vastuvõtvate riikide majandust. 20.mida tähendab firmateooria Coase järgi ja kuidas see on seotud ettevõtluse rahvusvahelistumisega? Ronald Coase firmateooria kaks suunda: •Transaktsioonikulude teooria: turu kui majanduse koordinatsioonimehhanismi kasutamine on seotud kuludega. Ostu-müügitehingute ettevalmistamine, teostamine ja kontroll on alati seotud kuludega. Neid kulusid nimetatakse tehingu- ehk transaktsioonikuludeks. Ettevõtte eksisteerimist majanduses saab Coase’i järgi seletada vaid sellega, et transaktsioone, ehk lihtsamalt öeldes tööjaotust, on võimalik ka odavamalt korraldada kui turu kaudu. •Ettevõtted eksisteerivad seal ja sedavõrd, kuivõrd nad suudavad inimeste tööjaotust ja
külma ja kõrgusega kohanemine ja veel mõned üksikud tegurid. Neil juhtudel pole aga mõju nii ulatuslik kui kehalise tegevuse puhul. 4.1 Mõju üldadaptsiooni mehhanismile Kehaline treening tekitab organismis rohkeid muudatusi: muutusi keha ehituses, organite suuruses, südameveresoonkonna ja hingamisaparaadi funktsionaalsetes võimetes, rakustruktuurides, ainevahetusprotsessides, samuti ka molekulaar-, hormonaal- ja närvimehhanismides. Kehalisele treeningule on iseloomulik uue koordinatsioonimehhanismi väljaarenemine. Peale paranenud motoorse koordinatsiooni võib treenitud organismis näha vegetatiivfunktsiooni täiuslikumat regulatsiooni järgmiste ilmingute põhjal: 1. muutus vegetatiivse närvisüsteemi tasakaalus, 2. kohanemisprotsesside kiirenemine ja regulatoorsete mõjude labiliseerumine, 3. täpsem kooskõla tegevuse ja vegetatiivfunktsioonide vahel, 4. suurenenud tundlikkus regulatoorsetele mõjudele.
mõtete kontroll, absoluutne keskendumine, positiivne hoiak ja mõtted sooritusel, tähelepanu kontrollimine ja taaskeskendumise oskused, stressiga toimetuleku oskus paranenud, emotsioonide toimetuleku oskus, erutuse ja ärevusega toimetulek, eesmärkide püstitamise oskus, areneb kujutlustehnika, suureneb analüüsivõime 19. Jõu määramise meetodid Jõu arendamise aluseks on lihaste töölerakendamise koordinatsioonimehhanismi täiustamine ja kontraktsiooniaparaadi arenemine lihasrakus. Jõuvõimete testimine: Jõuvõimete kontroll tähendab sportlase jõuomaduste kvantitatiivset hindamist lihastöö staatilisel või dünaamilisel reziimil. Mõõtmised peavad toimuma standardsetes tingimustes (lähteasend, nurgad liigestes, motivatsioon jt.) Tuntuim vahend jõu mõõtmiseks on dünamomeeter - tavaliselt registreeritakse maksimaal- ja plahvatusliku jõud ning jõuvastupidavuse tase.
(Jürimäe, Mäestu 2011) • Uuringud näitavad, et pikaajalise (üle 3 kuu) jõutreeningu tulemusena hakkavad hüpertrofeeruma lisaks kiiretele II tüüpi lihaskiududele ka I tüüpi aeglased lihaskiud (Ibid). 41 • Seeriate vahele jääva puhkeintervalli pikkus on oluline tingimus jõuvõimete arendamisel. Kuna jõuvõimete arendamise aluseks on lihaste töölerakendamise koordinatsioonimehhanismi täiustamine ja kontraktsiooniaparaadi arenemine lihasrakus, siis väsimuse aste määrab suuresti nii kesknärvisüsteemi kui ka lihasraku adaptsiooni jõutreeningule. (Ibid) • Jõuomadusi arendava treeningu SLS andmete analüüsil tuleb suhtuda ettevaatlikult madalatesse keskmise pulsisageduste väärtustesse treeningul, sest jõutreeningu puhul on tegelikult tekkiv väsimusaste suurem kui näitavad vastupidavusparameetrite järgi paika
võistluskiirusest suurema kiirusega intervalle. Selliseid treeninguvorme peaks alguses kasutama ainult üks nädalas esimesel kolmel nädalal ja kui sõudjad on sellega juba harjunud, siis lülitama veel teise treeningu nädalasse. Üle kahe treeningu nädalas ei ole tavaliselt vajalik kiiruse arendamiseks. 5.2 Jõuvõimete arendamine Jõud on võime ületada lihaskontraktsiooni abil välist vastupanu. Jõu arendamise aluseks on lihaste töölerakendamise koordinatsioonimehhanismi täiustamine ja kontraktsiooniaparaadi arenemine lihasrakus. Põhiteeks jõu arendamisel on harjutuste kordamine kordusmeetodil. 99 Sõudmine on unikaalne spordiala selle poolest, et mitte ükski teine spordiala ei nõua samaaegselt väga head aeroobset võimekust ja hästi arendatud jõuvõimeid. Sellepärast on sõudmises vajalik kasutada spetsiifilisi jõu arendamise programme, mis ei ole sarnased teiste
annaabi.ee 
