Kubism Kubism on Prantsusmaal tekkinud kunstivool, mille kõrgaeg oli umbes 1907-1914.Kubismi mõju püsis siiski kauem, 20.saj teise pooleni.Kubismi olemus: kõike kujutati geomeetriliste vormide kaudu (kuubid, kerad, silindrid, prismad jne). Kubismi aluseks sai Cézanne´i kuulus lause, et looduses põhinevad kõik vormid keral, koonusel ja silindril. Kubistid võtsid eseme justnagu osadeks ja panid teistmoodi kokku. Eset või inimest püüti kujutada samaaegselt eri vaates. Kubismi peamised eeskujud: · Paul Cézanne kunst · Neegriskulptuur · Naivistide ja laste kunst Kubismile on iseloomulik: · Taotletakse konstruktiivset selgust (pildi selget ülesehitust) · Perspektiivi ei rõhutata, pilt on tasapinnaline · Vormid on nurgelised, teravad
Meriliiliate morfoloogia ja anatoomia Enamikul säilinud meriliiliatel, eelkõige madalas vees elavatel, on kaks olulisemat kehapiirkonda - karikas ja haarmed. Karikas on topsikujuline keskne osa, mis asetseb suusmisest ehk oraalsest küljest allpool ja mis on suunatud aluspinnast eemale. Enamik organeid on paikneb karikas. Nii suu kui pärak avanevad oraalsel küljel - see on meriliiliatele iseloomulikuks tunnuseks. Pärak on kergesti eristatav seetõttu, sest see asetseb luustunud koonusel oraalse külje suhtes perifeerselt. Haarmed on pikad käetaolised pikendused karika küljes, mida meriliilia kasutab toitumisel. Igal haarmel on rida lühikesi harusid mõlemal küljel, mida nimetatakse pinnulateks. Pinnulate ülesandeks on toitu püüda. Osadel krinoididel on ka kolmas kehaosa- vars. Varrega kinnitub loom substraadile. Vars koosneb üksteise otsas asetsevatest lubiplaatidest ning varred on ühtlasi levinud fossiilideks lubjakivides [4].
= 97+r, 'f i . .,,' 'tt. t ' ,/ ?2n 96. Tulefada koonuse puufuvtasapinnad a ja B, nis tibivad koonusel olevaid punkfe A ja B, 97*. Leida poa!sfdSri puuf uvf asapinna j:iljed eeldusel, ef sf55ri pinnal olev punkf A on puufepunkf. 9&*, Kujufada anfud pddrdkeha risfisomeefrias' 36 lr- $. 1. llo Harns4HoMy nso6paxenilto nocrpot4Tb rpexKaprnnHutfr KoMnneKcHurfr ueprex ro,{Kn A n 3anncarb ee Koop4r/Harur (e uu). l-1pn oroM KoopghHarHbre orpe3Kh B npocrpaHcrBe
vastupidavus: leektäpp-on niisugune temperatuur mille juures aurustunud vedelik võib sütida.; Niiskuse ja gaasimullide konsertatsioon vedelikus. Vedeldielektrikud peavad vastama järgmistele füüsikalistele omadustele: Tihedus; hangumis ja keemis temperatuur; süttimistemperatuur (leektäp);viskoossus erinevatel temperatuuridel 31. Kuidas ja milleks määratakse vedel dielektriku viskoosust? Viskoosust määratakse ekspress meetodil fordi koonusel kus siis võetakse arvesse vee voolavus ajas ja õli voolavus ajas nende vaheline suhe. Seda määratakse selleks et teada vedeldielektriku voolavust. 32. Millised tahked orgaanilised materjalid leiavad kasutamist dielektrikuna? Orgaanilised ained jagunevad: looduslikud (kautsukipiim, merevaik-puuvaik), sünteetilised polümeerid ehk tehnoplastid) 33. Anorgaanilised tahked dielektrikud- Anorgaanilised on väikese süsinikusisaldusega ,,eluta tahked ained"
2. Krohvimördid, pinnakattemördid madalama margilistest sideainetest. Krohvimörtides suurem sideainete hulk. 3. Plaatimissegud põrandaplaatide jaoks suurema tugevusega. Lihtmört 1 sideaine Segamört 2 sideainet Mahumassi järgi: piir 1500 kg/m3. Alla 1500 = kerge, üle 1500 raske ÜLDOMADUSED: 1. Vedela, värske omadused: plastsus (lastakse koonusel mörti vajuda (mm). 2. Kivinenud vee hoidvus(oleneb sideaine ja vee hulgast), PLASTSUSED: Telliskivimüürimört 90 130 mm, paekivi mördil 4060 mm, krohvimördil 80130 mm. Võib lisada plastifikaatorit plastsuse suurendamiseks. Kivistunud mördi puhul on oluline tugevus, nake kividega. Margid: 5, 10, 25, 50, 100, ... NAKE KIVIDEGA: seda parem, mida ebatasasem on kivi. Mört mida plastsem, seda parem. MÜÜRIMÖRDID:
nt võngete või kontsentriliste ringide abil. Erinevalt kubistidest armastasid futuristid erksaid värve. Giacomo Balla, Carlo Carra, Umberto Boccioni,Gino Severini. KUBISM Kubis m on Prantsus maal tekkinud kunstivool, mille k õrgaeg oli umbes 19071914. Kubis mi m õ ju püsis siiski kaue m, 20. Saj teise pooleni. Kubis mi ole mus: k õike kujutati ge o m e etriliste vor mide kaudu. Kubis mi aluseks sai C ézanne`i kuulus lause, et looduses p õhinevad kõik vor mid keral, koonusel ja silindril. Kubistid v õtsid ese m e justnagu osadeks ja panid teistmoodi kokku. Eset või ini me st püüti kujutada sa maaegselt eri vaates. Kubismi peamised eeskujud: a) Paul C ézanne ` kunst (ta suri 1906, 1907 oli Pariisis tema suur näitus) b) neegriskulptuur c ) naivistide ja laste kunst Kubismile on iseloomulik: a) taotletakse konstruktiivset selgust (pildi selget ülesehitust) b) perspektiivi ei rõhutata, pilt on tasapinnaline c ) vor mid on nurgelised, teravad
Kol- mandana tuleb sisestada ülemise põhja raadius või diameeter samal viisil nagu alusegi korral, ainult selle erinevusega, et siin on vaikimisi võetavaks väärtuseks null, mis sisestatakse tühisisestusega (viimasel juhul saadakse teravatipuline koonus, muidu aga tüvikoonus). Neljanda parameetrina sisestatakse koonuse kõrgus kas arvuna või punktina (kõrguseks saab selle punkti kaugus aluse keskpunktist). Viimasena sisestatakse külgtahkude arv (vai- kimisi 16). Märgime, et koonusel on vaid külgtahud, otstahud aga puuduvad. Kerapinna ai_sphere joonestamine algab keskpunkti määramisega. Järgmisena teatatakse kera raadius või diameeter. Tehakse seda samal viisil kui koonilise pinna aluse korralgi (vt. eelmist lõiku). Lõpuks tuleb veel vastustena viipadele Enter number of longitudinal segments for surface of sphere <16>: Enter number of latitudinal segments for surface of sphere <16>:
Prisma ja koonuse põhikarakteristikud on määratletud standarditega ISO 2538 ja ISO 1119. Tegelikkuses moodustuvad prismad ja koonused erinevaid detaile ning nende määratlemiseks on vajalik tunda nende omadusi. Eriti tähtis on see masintöötluse rakendamisel. Nurka on võimalik väljendada valemiga H S = (H - h) / L = tan Koonusel on võimalik väljendada koonilisus faktoriga C = (D - d) / L = 2 tan /2. Vastav faktor prismale Cp. h L d D L
annaabi.ee 
