1937 Raamat räägib noorest mehest, Andrew Mansonist, kes sai just kätte oma arstipaberid (St. Andrew ülikool). Kohe peale seda võttis ta Sotimaalt suuna Walesi poole, Blaenellysse, kus teda ootas abiarsti töö doktor Edward Page juures. Kohale jõudes tuli aga ilmsiks, et doktor on ise invaliid. Andrew sai see tõttu kõik käsklused ja palga tema naiselt, kes oli igavene koonerdaja, kuigi raha teenis ta hästi. Suurem osa Andrew palgast läks iga kuu Gleni fondile (20 naela kuus), sest tänu sellele fondile sai ta ülikoolis õppida, nimelt maksis fond kõigile Andrew nimelistele üliõpilastele 5 aasta jooksul 15 naelsterlingit aastas, eeldusel ,et peale õpinguid see summa tagasi makstakse. Dr. Mansonile elu Blaenellys ei meeldinud ning ta kirjutas avalduse kandideerida Aberalaw' Arstiabi Ühingusse abiarstiks ning 7 kandidaadi seast valitit tema sinna tööle
Teise aasta MPC = 200 000 * 0,9 = 180 000 ( 90% 200 000st on 180 000) 13.Kui Mardi igakuine sissetulek suureneb 12000-lt 14000-le ja selle tulemusena kasvavad tema igakuised kulutused 1500 võrra, siis säästmise piirkalduvus MPS võrdub: MPS = 500 / 2000 = 0,25 (säästab juurdesaadud 2000kr'ist 25% - 500 kr) 14.Säästmise piirkalduvus (MPS): 1.näitab investeeringute taset riigis 2.võimaldab selgitada riigi kõige kokkuhoidlikumat inimest, et väljastada talle "aasta koonerdaja" tiitel 3.näitab, kui palju kasutatava tulu lisakroonist (lisandunud rahaühikust) läheb säästmiseks 4.iseloomustab pankade halba tööd säästuhoiuste propageerimise osas 15.Kas varude ja läbimüügi suhte (jagatise) suurenemine viitab suure tõenäosusega majanduslikule tõusule? Tõene / Väär 16.Indutseeritud tarbimine iseloomustab: 1.tarbimise suurust, mis ei sõltu sissetulekute suurusest 2.tarbija aura muutust ideaalses tarbimiskeskkonnas 3
kui temaga lävivaile kaasinimestele. Iseloomu käsitluse ajaloos Karakter tähendas algul kreeka keeles asjade märgistamise tööriista, hiljem tähistatud märke endid, veel hiljem tunnustekogumeid, millega asju omavahel eristati.Karakter esitab nähtuse selle välisjoonte, tüübi kujul, mille põhitunnuseks on selge piirilisus, rõhutatud lihtsajoonelisus. 30 erinevat negatiivset inimtüüpi- silmakirjatseja,lipitseja,laterdaja,mühakas,labatseja,koonerdaja,rõvetseja,ülipüüdlik,tore, sõgeusklik,iriseja,räpakas,eneseupitaja, kergats,ahnitseja- neile iseloomulikes käitumisviisides. Mõnede Theophrastose inimtüüpide kirjelduste näiteid 10 Laterdaja on selline, kes, sättinud end istuma kellegi kõrvale, keda ta ei tunne, esitab kõigepealt kiidulaulu omaenda naise kohta; siis jutustab ta seda, mis unenägu ta öösel nägi,
Iseloomujooned avalduvad selgesti korduvais, harjumuspärastes situatsioonides; temperamendiomadused ekstreemolukordades. 3. E. Frommi neli sotsiaalsed orientatsiooni. Fromm tõi välja sotsiaalse orientatsiooni neli põhitüüpi, mis iseloomustavad muide erakordselt selgelt meie ühiskonnas viimase kümne aasta jooksul aset leidnud muutusi: 1. retseptiivne (vastuvõttev) orientatsioon 2. ekspluateeriv(valitsev) orientatsioon 3. koonerdaja(säästev) orientatsioon 4. turuorientatsioon(kasulikku vahetust taotlev suundus) 4. Iseloomu avaldumine töös, õppimises ja suhtlemisel. Inimese töösse suhtumisest annab tunnistust see, mil määral temas on kohusetunnet ja algatusvõimet, kas ta on räpakas või korralik jne. Töö tulemuslikkust saame mõõta niihästi kvaliteedi kui ka kvantiteedi näitajais. Töössesuhtumist näitab ka töövahendeisse ja kaastöötjaiasse hooliv või hoolimatu suhtumine
Iseloomujooned avalduvad selgesti korduvais, harjumuspärastes situatsioonides; temperamendiomadused ekstreemolukordades. 3. E. Frommi neli sotsiaalsed orientatsiooni. Fromm tõi välja sotsiaalse orientatsiooni neli põhitüüpi, mis iseloomustavad muide erakordselt selgelt meie ühiskonnas viimase kümne aasta jooksul aset leidnud muutusi: 1. retseptiivne (vastuvõttev) orientatsioon 2. ekspluateeriv(valitsev) orientatsioon 3. koonerdaja(säästev) orientatsioon 4. turuorientatsioon(kasulikku vahetust taotlev suundus) 4. Iseloomu avaldumine töös, õppimises ja suhtlemisel. Inimese töösse suhtumisest annab tunnistust see, mil määral temas on kohusetunnet ja algatusvõimet, kas ta on räpakas või korralik jne. Töö tulemuslikkust saame mõõta niihästi kvaliteedi kui ka kvantiteedi näitajais. Töössesuhtumist näitab ka töövahendeisse ja kaastöötjaiasse hooliv või hoolimatu suhtumine
pole võtmis-ega hoidmisaldis: ta on lahke andja ega hinda varandust selle enda pärast, vaid andmise pärast“. „Lahkemeelsus on varasse puutuvalt andmise ja võtmise vahepeal.“ „Andmisega liialdaja ei ole lahkemeelne, vaid raiskaja“. Raiskajad võtavad aga sealt, kust ei pea ja on seetõttu ihnsameelsed. Ihnsameelsusel on kaks külge: Puudulik andmine (kitsi, koonerdaja, ihnuskoi) – nad ei sihi võõrale kuuluvat ega taha seda võtta; Liigne võtmine – võtavad kõikjalt ja kõike - „lõbumajapidajad ja teised sellised, ka need, kes väikese rahasumma laenavad kõrge vaheltkasu vastu“. Suurejoonelisus – erinevalt lahkemeelsusest ei hõlma ta kõiki varandusega seostuvat: selles ta ületab suuruselt lahkemeelsust. Ka suurejoonelisuse puhul ei ole oluline olemasoleva vara hulk – vaid see kuidas seda kasutatakse.
annaabi.ee 
