SKAUTLUSE TEKKIMINE Sõjaväes juhtival kohal teenides oli B-P kogenud, et ainult käsuga ei õnnestu inimestes kindlat iseloomu kasvatada ning on praktiliselt võimatu ümber kujundada täiskasvanud inimese maailmavaadet seega otsustas ta oma kavandatava kasvatussüsteemi suunata lastele, et neist kujuneksid igati väärt kodanikud oma kodumaale. Kuid tema kogemused olid pärit sõjaolukordadest, sellise raamatu kirjutamiseks aga oli vaja minna poiste hulka. Nii koondaski ta enese ümber paarkümmend inglise poissi erinevatest ühiskonnaklassidest ja viis nad 1907. aasta suvel ühele Inglismaa pisisaarele (Brownsea saar), kus korraldas esimese skautide laagri. Tegevuse põhimõtteks sai õppimine läbi tegevuse ("learning by doing"). See üritus läks igati korda ja juba enne uue raamatu ilmumist jõudis teade õnnestunud poistelaagrist üle Inglismaa ning kõik seiklushimulised poisid (kuid milline poiss pole seiklushimuline!) tahtsid hakata skautideks.
tihti helilooja kaitseks välja. 1874. aasta sügisel tabas Smetanat raske õnnetus. Kesk hoogsat ühiskondlikku tegevust haigestusid ta kuulmisorganid, mille tagajärjeks oli täielik kurdistumine (oktoober 1874). Sellisele rahutule ja alati ühiskondliku elu keskpunktis olevale isikule, nagu seda oli Smetana, mõjus kurdistumine eriti traagiliselt. tuli paljust loobuda, jäi järele veel looming, millele helilooja nüüd oma jõutagavarad koondaski, Ka sümfooniliste poeemide tsükkel ,,Minu kodumaa" on kurdina kirjutatud. Smetana ooperikomponistina Rahvuslike koolkondade kujunemisperioodil on ooperile osutatud tunduvalt suuremat tähelepanu, kui teistele muusikazanridele. Ooperit peeti, tänu selle sünteetilisele olemusele, rahvale kõige arusaadavamaks kunstiliigiks, mille kaudu kandusid kuulajas- vaatajasse pühad rahulikud aated. Nagu koorilaulgi, pidi ooper ühendama ja
Sellepeale Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja, selle peale kuulutas Venemaa mobilisatsiooni, et Serbiale appi minna. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale, Prantsusmaale ja tungis kallale Belgiale, rikkudes Belgia neutraliteeti. See ärritas Inglismaad ja viimane kuulutas Saksamaale sõja. SAKSAMAA SÕJAPLAAN: Schlieffeni plaan (koostaja järgi nimetus) See nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel paisata väed itta Venemaale vastu. Saksamaa koondaski enamuse oma jõududest läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirkindlustest mööda marssima. Mööduma kaares Pariisit põhja poolt ja seejärel läänest ning pealinn endale haarata. See kõik pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli võita 3-4 kuuga. Esialgu jäid itta vaid väiksemad katteüksused, mis pidid piiridelt vajadusel Ida-Preisimaa sisemusse taanduma. SUUREMAD LAHINGUD:
2.Prantsusmaa ja Inglismaa kuulutavad Saksale sõja. 3. Kummaline sõda- Saksamaa koondab oma mehed Prantsuse piirile kaevikutesse aga kumbki sõda ei alusta. 4. Saksamaa ründab järgmisena Taanit ja Norrat. Vallutab kiirelt Taani aga Norral olid tugevad sõjalaevad ja läks natuke aega, kuid vallutati siiski. 5.Välksõda- Prantsusmaa vastu. Algul suunasid suured väed Hollandisse ja Belgiasse, et Prantslased arvaksid, et ründavad uuesti sealt. Ning Prantsusmaa koondaski väed põhja. Kuid rünnak tuli hoopis Luxenburgi kaudu. Vallutati ära Pariis ja vallutati ära. Sõlmisid Compiegue vaherahu ning Prantsusmaa kapituleerus. Lõuna-Prantsusmaal moodustati Saksast sõltuv võike riik Vichy vabariik. Kes polnud nõus, põgenesid Inglismaale ning seal moodustati prantslastes väeosa, eesotsas-Charlerdi Goulle. 6. Saksa ründab nüüd Inglismaad. See oli õhusõda ja allveesõda. Inglased võidavad, kuna murravad saksa sõjakoodi Enigma lahti. Churchill tahtis
Parlamendi vägede ees otsa valiti Oliver Cromwell. Ta oli äärmuslik puritaan. Parlamendi väed olid hästi varustatud ja neile maksti palka. Kuningas otsustas rünnata Londonit, kus asus parlament. Siiski jäid väed Oxfordi, millest sai kuningameelsete keskus mitmeks aastaks. Charlesi on süüdistatud otsustamatuses ja õigustatult, sest kiire tegutsemise korral oleks ta võinud Londoni juba 1642. aastal vallutada ning kodusõja enda kasuks lõpetada. Samal ajal koondaski parlament vägesid. Sõja algul olid Charlesi väed küll edukamad, aga nad ei suutnud parlamenti alistuma sundima. Kuninga mõtted olid hajutatud, sest ta pidi samal ajal mõtlema oma lapse ootel naisele, kes oli naasnud Inglismaale. 1644. aastal lahkus Henrietta- Maria taas Inglismaalt ja Charles ei näinud teda enam kunagi. Sellel ajal said rojalistid üha rängemaid tagasilööke, sest parlamendi väejuht Oliver
lõhenenud erihuvilisteks ja üksteisega konfliktis olevateks osadeks. See tõi endaga kaasa püsiva poliitilise ebastabiilsuse. Loomulikult pidi tolle aja filosoofiline mõtlemine esitama endale küsimuse, mis on selle nähtuse põhjused ja millistel teedel oleks võimalik seda ületada. Mõisteid ja küsimuseasetusi kui teoreetilisi vahendeid selle situatsiooni mõtestamiseks võis leida aga varasema kreeka filosoofia traditsioonist. Platon koondaski selles seni eraldi arendatud ontoloogilised, epistemoloogilised, eetilised ja poliitika-filosoofilised küsimuseasetused üheks terviklikuks õpetuseks, mis püüab leida inimeksistentsi ajalooliselt ilmnenud vastuoludele lahendusi igaviku vaatekohalt. Selle lahenduse aluskomponendiks sai Platoni olemisõpetus, tema ontoloogia. Mõistagi ei seisnenud tema poolt arendatud inimeksistentsi
Nende õigusi võis piirata. Sõjalises mõttes ei olnud aristokraadid otsustavamad või tähtsamad. Faalanks pidi ühendama kogunikkonna, sest see nõuab teatud treeningut ja ühtsust. Agoraa koondas kõiki kodanikke. Kodakondsuse andmine/omamine erines linnriigiti. Normaalne oli see, et kõik põlised mehed osalesid. Rahvakoosoleku otsus oli lõplik. Juhtroll poliitilises elus oli aristokraaditel. Nad olid koondatud nõukokku, bule. Mis koondaski aristokraatliku eliidi. Nt Ateenas moodustati see endistest riigiametnikest, amet oli eluaegne. Nõukogus kujundati otsused, seal toimusid erinevate huvigruppide vahel vaidlused ja kujundati otsus. Rahvakoosolekul pandi see hääletusele. Arcai- valitsejad, kes valiti üheks aastaks. Ilmselt valitud aristokraatide hulgast, aga kriteeriume pole teada. Siseriiklik elu polnud sugugi harmooniline. Poliitilised konfliktid ehk stasis- vastasseis, oli lausa norm.
annaabi.ee 
