· Toitjakaotus ja töövõimetus pension II sammas-on kohustuslik alates 1983 sündinutele. Maksad iga kuu 2% brutopalgalt ja riik lisab 4% (sotsiaalmaksust). Seoses majanduskriisiga on süsteem ajutiselt peatatud. III sammas-täiendav kogumis pension-on vabatahtlik. Maksed algavad 300.- kuus. Maksepuhkuse võimalus. Maksetelt saab tulumaksu soodustust. MÕISTED: Tulumaksu soodustus- saad tehtud kulutustelt hetkel kehtiva tulumaksu % võrra raha tagasi. Koolituskuludelt, lasteaia maksult, pensioni III sambalt. Maksukoormus-riiklike maksude suhe SKP-sse. Maksumäär-tulu osa, mille üks maksu maksja oma tuludest ära maksab. Mikroökonoomika-uurib väikeste majandusüksuste majanduskäitumist.(kodumajapidamine, firma, tootmisharu) Makroökonoomika- uurib majandussüsteemi kui tervikut. Majanduspoliitika: 1. Tavamajandus-maailma kõige vaesemates ja vähem arenenud piirkondades. Inimesed tegelevad põllumajanduse, kalanduse ja jahindusega oma tarbeks.
tehtud töötunde võrreldes sellega, mis on normtunnid). koolitada endale tulevikuks lojaalne töötaja ja sedasi saab Reaalsus ja planeeritav on erinevad. Näiteks hoida kokku otsestelt koolituskuludelt st hoida kokku planeeringu järgi, tuleb lühikesel kuul ikkagi teha personali värbamiskuludelt. rohkem kui normtunnid ette näevad, samas kui pikal kuul on töötundide hulk madalam. Näitena toon 4 kuulise perioodi. Mille järgi tuleks keskmine kuutundide hulk antud perioodil 165,25 tundi.
Kumb tulumaksusüsteem sobib Teie arvates Eestile (põhjendage)? Progresseeruva tulumaksu korral suureneb tulu kasvades ka maksumäär, proportsionaalse maksu korral jääb samaks. Eestis on proportsionaalne tulumaks, 20% tulust. Teatava progressiivse ehk astmelise tulumaksu osa toob sisse maksuvaba tulu, st väikese sissetulekuga inimesed maksavad vähem kui 20%. Samas maksuvabastused koolituskuludelt, eluasemelaenudelt, annetustelt muudavad teatud osas regressiivseks. Neid suudavad teha piisava sissetulekuga inimesed ja ka selle võrra väheneb nende tegelik tulumaksumäär. Sobivuse kohta võib arutleda, kui palju on kellegi majanduslik edukus tema teene või ümbritseva keskkonna teene (mis on suures osas maksudega ülalpeetav), samuti sotsiaalne õiglus, so kas rikkad peavad tegema suhteliselt rohkem kulutusi kui vaesed.
siduvusaeg maksimaalselt 3 aastat, ei saa olla ebamõistlikult pikk TA teeb T koolitamiseks lisakulutusi võrreldes mõistlikke kulutustega T töötab Ta juures kokkulepitud aja, s.o siduvusaja T peab hüvitama ennetähtaegsel lepingu ülesütlemisel TA tehtud lisakulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni, v.a. juhul kui TA on oluliselt lepingut rikkunud. Hüvitamiskohustus hõlmab kõiki tööandja tehtud kulutusi, sealhulgas koolituskuludelt makstud makse. Koolituskulude hüvitamise kokkulepet ei saa sõlmida alaealisega. Koolituskulude täpsemat määratlust TLS ei sisalda ning see jääb poolte kokkuleppeks § 35 Töötasu maksmine töö mitteandmisel Endine mõiste tööseisak TA peab maksma keskmist töötasu (§36) juhul kui T on töövõimeline ja valmis töö tegemiseks kuid TA ei ole andnud tööd ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut TA on viivitanud töö vastuvõtmisega § 36
töösuhtes, on ebaproportsionaalne võrreldes tööandja makstavate koolituskuludega. Lõiked 3 ja 4 reguleerivad olukordi, mil tööleping lõpetatakse enne siduvusaja läbisaamist. Kui töötaja ütleb töölepingu üles enne siduvusaja lõppemist, peab ta koolituskulude hüvitamise kokkuleppest tulenevad kulud hüvitama proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga. Hüvitamiskohustus hõlmab kõiki tööandja tehtud kulutusi, sealhulgas koolituskuludelt makstud makse. Töötaja on vabastatud kulude hüvitamisest, kui ta ütleb töölepingu erakorraliselt üles tööandja kohustuse olulise rikkumise tõttu. Nimetatud juhul on töölepingu ülesütlemine tingitud tööandjast tulenevast asjaolust, mille puhul ei saa töötaja töötamist jätkata või ei saa temalt seda 14 kõiki asjaolusid arvesse võttes eeldada. Kui tööandja ütleb töölepingu üles enne siduvusaja
tööandja makstavate koolituskuludega. Lõiked 3 ja 4 reguleerivad olukordi, mil tööleping lõpetatakse enne siduvusaja läbisaamist. Kui töötaja ütleb töölepingu üles enne siduvusaja lõppemist, peab ta koolituskulude hüvitamise kokkuleppest tulenevad kulud hüvitama proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga. Hüvitamiskohustus hõlmab kõiki tööandja tehtud kulutusi, sealhulgas koolituskuludelt makstud makse. Töötaja on vabastatud kulude hüvitamisest, kui ta ütleb töölepingu erakorraliselt üles tööandja kohustuse olulise rikkumise tõttu. Nimetatud juhul on töölepingu ülesütlemine tingitud tööandjast tulenevast asjaolust, mille puhul ei saa töötaja töötamist jätkata või ei saa temalt seda kõiki asjaolusid arvesse võttes eeldada. Kui tööandja ütleb töölepingu üles enne siduvusaja läbisaamist, peab töötaja hüvitama koolituskulude hüvitamise
annaabi.ee 
