.......................................14 Paljud naised peavad oma eluviisi tervislikuks?.................................................15 Mitu tundi teevad õpilased nädalas sporti?.......................................................16 Mitu korda on õpilased aastas haiged?..............................................................17 Kas õpilased valivad, mida nad söövad?.............................................................18 Kuidas hindavad õpilased Nõo Reaalgümnaasiumi koolitoitu?..........................18 Kuidas saaks muuta Nõo Reaalgümnaasiumi koolitoitu tervislikumaks?...........20 Kas naised valivad rohkem, mida nad söövad kui mehed?................................21 KOKKUVÕTE........................................................................................................22 SISSEJUHATUS Sain ülesandeks koostada statistilise uurismustöö. Valisin teemaks tervislik eluviis NRG õpilsate seas
Osa 3. Tervise ja Kooli arengukavas tervise valdkonna heaolu edendamine kajastatus Kool Ettepanekud kooli pidajale koolikeskkonna, õppekoormuse jm osas Kool Tervishoiutöötaja osalemisel toimunud tervisekasvatuses osalenud õpilaste arv Kool 384 Koolitoitu söövate õpilaste arv, I-III kl 192 Koolitoitu söövate õpilaste arv IV-VI kl 163 Koolitoitu söövate õpilaste arv VII-IX kl 163 Koolitoitu söövate õpilaste arv X-XII kl
käest uurima. Kirjeldusi ära kirjuta! 1. vanus - numbriga 2. kaal numbriga 3. pikkus numbriga (cm) 4. õed/vennad kui mitu? 5. Trenn - kui mitu tundi nädalas trenni teeb? 6. Telefon jah/ei vastus, ehk kas on olemas või mitte 7. tel. mängu aeg- kui mitu tundi päevas mängib telefoniga? 8. koduloomad kui mitu? 9. Koolitoit jah/ei /0 vastus, kas sööb koolitoitu?* 10. Vahetusjalatsid jah/ei/0 vastus, kas kannab koolis vahetusjalatseid * 3. Omaduste real olevad sõnad tee kõik "bold/rasvaseks" 4. Õpilase nime alla hakkad kirjutama erinevate õpilaste nimesid ja nende andmeid. Õpilase nimi pane kujul "eesnimi, perekonnanime täht." N: Isabella, L. 5. Nimed pane kõik kaldkirja 6. Kui oled kõik 10 õpilast interjueerinud, siis viimasele reale (A19) kirjuta sõna "Kokku" 7
Väiksena sõin palju putru ja ma arvan, et olen oma nn. pudruisu ära söönud. Hästi on see, et ma söön vähemalt midagigi hommikul, kui ma olin väiksem, siis ma ei söönud hommikuti. Lõuna ajal ma tavaliselt ei söö, ja kui söön siis Twix`i (280 kcal) ja joon Nestea´d (140 kcla). Samas kui ma jõuan koju siis söön ma palju suppi või makarone (278 kcal). Halb harjumus on see, et ma söön päevasel ajal palju magusat. Päeval peaksin sööma koolitoitu, mitte aga magusat. Õhtul söön kartuliputru (166 kcal) koos hakklihasoustiga (200 kcal) + praeliha ( 270 kcal) ja joon kõrvale piima (104 kcal). Mina arvan, et ma söön õhtuti tervislikult. Minu halb harjumus on see, et ma näksin enne õhtusööki niikaua kuni mul on kõht täis. Peale õhtusööki söön rummikooke (23 kcal) ja joon jõhvikateed. Söön enne lõunasööki ja õhtusööki vahel kõhu täis. Tegelikult ei tohiks süüa enne lõunasööki ja enne õhtusööki
Koolil võiks olla veel ujula ja treeningruumid, et muuta ja kehalise-kasvatuse tunnid huvitavamaks. Minu arvates võiks ideaalkool olla selline, kus kõik oleksid üksteisega võrdsed, et keegi ei peaks tundma end üksildlasena. Kuid mis kõige tähtsam, kõik peaksid saama oma hariduse kätte, aga seda mitte sunniviisiliselt ja tuupides, vaid omast tahtest. Samuti võiks ideaalkoolis olla soojad ja heledad klassiruumid, mis teeksid kooli hubasemaks ning koolisöökla, milles saab ise koolitoitu valida, kuid see toit peaks olema maitsev, tervislik ja taskukohane kõigile. Ideaalkoolis võiksid olla ka omad reeglid, millest peaksid kinni kõik õpilased ja ka õpetajad. Näiteks võiksid õpetajad vaadata, kui palju nad kodust tööd annavad, sest päevas pole ainult üks tund, milleks õppida tuleb. Veel tuleks vaadata, mis päeva peale mitu tööd tuleb, sest väga tihti on nii, et järgmiseks päevaks ei jõua ära õppidagi. Jõuad koolist koju ja õpid õhtuni
Ajatempel Teie sugu Kui tihti sööte koolitoitu? Kui hea on tavaliselt koolit 5/26/2016 7:36:06 Mees Tihti 3 5/26/2016 7:49:09 Mees Peaaegu iga päev 4 5/26/2016 7:57:27 Naine Harva 3 5/26/2016 10:28:39 Mees Ei söö eriti, kuid söö 3
nälg on suuremad, pakub WFP koolilõunat 22 miljonile lapsele 60 erinevas riigis. WFP on tegutsenud antud programmiga üle 50 aasta ja on maailma suurim koolilõuna pakkuja. Tuginedes sellele kogemusele toetab WFP erinevate riikide valitsusi, et nad saaksid jätkata programmi iseseisvalt. Mõned faktid koolitoidu programmist: 66 miljonit last osalevad koolitöös tühja kõhuga, kellest 23 miljonit last ainuüksi Aafrikas 2012. aastal pakkus WFP koolitoitu 24,7 miljonile lapsele 60 eri riigis WFP arvutuste kohaselt on vaja aastas 3,2 miljardit dollarit, et toita ära kõik 66 miljonit näljas olevat kooliealist last Joonis 3. WFP School Meals coverage in 2012
mööbli ümber mässitud, ei tea sa kuni viimse hetkeni, keda löpuks suudled. Ma pole kunagi... Mängijate arv: 3 või rohkem... Mängu käik: Iga mängija peab igal uuel ringil avaldama enese kohta midagi, mida ta kunagi teinud pole, valides tegusid selle põhjal, mida kõik teised suure tõenäosusega on teinud. Nt võib mängija öelda: "Ma pole kunagi söönud greipi", "Mul pole kunagi teksaseid olnud", "Ma pole kunagi meres ujunud" või "Ma pole kunagi koolitoitu söönud". Kui mängija "Ma pole kunagi..." osutub ainulaadseks, saab mängija punkti; võitja on esimene 3 punkti saanud mängija. Kõik mängijad peaksid olema ausad, sest nende väiteid on praktiliselt võimatu tõestada või ümber lükata. Kui miski tundub ilmse liialduse/luiskeloona, on võimalus vastuväideteks. Võib osutuda üllatavalt keeruliseks mõelda välja midagi, mida te teinud pole, kuid kõik teised on... Minutiline jalutuskäik
õpilaste käitumine, keskendumisvõime ja õpitulemused (Jamie Oliveri koolilõunad 2010). Viimastel aastatel on koolieinet söövate õpilaste osakaal tõusnud. See suund on eriti positiivne vanemate klasside õpilaste hulgas, kus varasematel aastatel koolis sööjate arv vähenes. Koolilõuna populaarsust on tõstnud avaliku tähelepanu pööramine selle kvaliteedile ning riigi ja omavalitsuste osaline või täielik koolilõunate kompenseerimine. 2009. a sõi koolitoitu 93,4% Läänemaa koolide õpilastest (EHK 2009). Tänu kõikidele põhikooli õpilastele võimaldatavale tasuta koolilõunale võib oletada, et õpilaste toitumisharjumused on paranemas – süüakse regulaarsemalt ja toit on paremini tasakaalus. Erilist tähelepanu tuleb pöörata erikoolide toitlustamisele, kuna puudega lapsed vajavad tunduvalt suuremaid toidukoguseid, sest sageli ei omasta nende organism toidust sama palju kui tavaõpilase oma.