Enesemoodusta rääkimine, emots.,hoiakuid) millegi uue -mine subjektiks vastuvõtmine. ja õppimise sisu. kogemisel. ühiskonnas. Olla kriitiline kõigi ja kõige suhtes. koolitaja Diskussioon Koolitatavad Koolitaja loob Koolitaja loob võimalused teemal ,,Kes ma õppimise olen?" räägivad rühmas väitluse õpisituatsiooni, toetamiseks -Suunab teineteisele ning koolitavad koolitatav juhib ise selle teooria reflekteerima endale väitlevad jäädes õppimise protsessi. aspektist Näitemäng tähendulikke "emotsionaalselt Koolitaja loob
mõelda. Ning kui tagasisidest saad lugeda positiivseid kommentaare, siis see on suurim tasu/tänu, mis seminari organiseerija(te)le, läbiviija(te)le ja koolitaja(te)le võib osaks saada. Samuti oli väga positiivseks kogemuseks praktika seitsmendal nädalal koolitustel ,,Hea teeninduse koolitus" ja ,,Kullerteenuse koolitus" osalemine. Seda just seetõttu, et koolituste käigus ilmnes mitmel korral äratundmisrõõm. Nimelt sain ma oma nö. väikse andragoogi silmaga vaadata, kuidas koolitatavad oma tööd teevad, milliseid meetodeid koolitades kasutavad, kuidas toimivad konfliktsete osalejate puhul jne. Ühesõnaga sain oma teoreetilisi 2 teadmisi praktikas jälgida, tähelepandust analüüsiva kokkuvõte teha ning selle koolitajatele edastada. Leian, et koolitajatele on ääretult palju kasu konstruktiivsest tagasisidest/kriitikast, just seetõttu, et enda nõrku ja tugevaid külgi on üsna keeruline ise tähele panna, mistõttu
alahinnata. Oluline on õpperuum, mööbli paigutus ja valgustus. Emotsionaalse õpikeskkonna põhiliseks teguriteks võib lugeda avatud suhtlemist, õppijate respekteerimist, usaldust jne. Vaimse õpikeskkonna põhiline eesmärk on keskenduda õppija kognitiivse tasandi mõjutamisele. Kõik nimetatud tegurid on olulised saavutamaks head õpitulemust. Füüsiline õpikeskkond. Väga lihtsalt võib nõudeid füüsilisele keskkonnale sõnastada järgmiselt: koolitaja peab tagama, et kõik koolitatavad kuulevad, mida on vaja kuulda; näevad, mida on vaja näha; saavad teha, mida on vaja teha (Lõhmus jt. 2011, 57). Koolitusruumides peab olema palju istumisvõimalusi, toolid-lauad ei tohi olla omavahel seotud. Erinevad istumisvõimalused rõhutavad osalemisvõimalust vestluses ja toolid on paigutatud nii, et ei peaks tingimata paiknema kellegi vastas lähidistantsil. Ruum muutub koolituse käigus kogu aeg
ka ettevõtte poolne, sertifikaati ei anta. Riigi reguleeritud mudel: riik on kutseõppe pakkuja ja otsustab mida õppida, õpe toimub erikoolides/kutsekoolides, riik maksab koolituste eest, kompenseerib praktikale võtmise, peale õpinguid on võimalus saada tunnistus, mis annab õiguse asuda õppima soovi korral kõrgkooli. Duaalne mudel : erialaliidud ja riik koostöös, kutseõppe on nende kahevahel enne kokku lepitud, kutsekoolid on riigi rahastusel, aga ka koolitatavad maksavad enda eest, ettevõtted saavad finantseerides koolitusi maksuvabastust, kvalifikatsioonitunnistus, mis tagab pääsu tööturule või ülikooli. Tugevad sidemed ettevõtete ja õppeasutuste vahel, siit on pärit ka meil tuntud õpipoisiõpe ja praktika süsteem. Olulised aastad ja sündmused kutsehariduse vaatenurgast oleks vast (peale loetelu kirjeldan iga ühe olemust lähemalt): 1951 aastal loodi kuue riigi poolt Euroopa Söe ja Terasühendus;
• Koolitusel kasutatakse osalejate olulisi kogemusi. Seda võib teha grupidiskussiooni vormis, kursusel osalejatel võib paluda ette valmistada rollimäng, milles nad kasutavad neid oma kogemusi, mida nad soovivad teistega jagada. • Kasutatakse mitmesuguseid aktiveerivaid õpetamismeetodeid, näiteks grupitöö või pro- jektülesanded. • Püütakse kujundada arusaamist, et igaüks ise vastutab oma õppimistulemuse eest. Koolitust organiseeritakse nii, et koolitatavad mõistaksid, et omandatavad teadmised ja oskused on olulised ning elus ja töös vajalikud. Koolitajale jääb rohkem nõuandja, juhen- daja ja planeerija roll. 52 Karjäärinõustamine • Väga oluliseks peetakse ka hoiakute ja suhtumiste kujundamist. Täiskasvanute kooli- tamisel tuleb arvestada sellega, et täiskasvanu tahab küll õppida, kuid mitte liiga palju. Põhjuseks on asjaolu, et täiskasvanu on väljakujunenud isiksus. Ta peab endas ületama
KOKKU 201 561 178 999 380 560 Allikas: TAI Märkused: Koolituste teemad on esialgsed ja võivad muutuda. Arvutustes lähtutakse, et kõik koolitused peavad läbima kõik 2012. aasta seisuga töötavad lastekaitsetöötajad (187 lastekaitsetöötajat). Vajaminevate koolituste arvu leidmiseks jagati kõik koolitatavad läbi ühe koolituse mahutavusega, tulemust ümardati üles lähima täisarvuni. Koolituste puhul, mille osalejate arvuks oli 16–20 inimest, arvestati arvutustes keskmise ehk 18 inimesega grupis. Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs Süsteemi rakendamisega seotud kulud
annaabi.ee 
