õigustele. Õpilase kohustused ja õigused on kirjas kooli kodukorras. Vahel võib mõnele jääda selline mulje, et õpilastel on rohkem õigusi kui kohustusi ning seda sellepärast, et osad õpilased on enda õigused selgeks teinud, aga kohustusi täita ei taha. Samas võiks minu arvates õpilastel olla rohkem kaasarääkimisõigust, see tähendab, kui meil on valikained (näiteks praegu majandusõpetus või meedia), siis neid peaks saama valida õpilased ise. Samamoodi võiks olla ka koolisiseste tasemetööde ja –eksamitega, siis võiksid õpilased samuti valida, millises aines nad teevad tasemetöö või eksami või hoopis mõne loovtöö. Praegu on see meie eest juba ära otsustatud. Ja kui oleme selle valikaine valinud, siis on meie kohustus seal tunnis ka käia või eksamit teha. Meie koolis on kohustusi rohkem kui teistes koolides. Nii palju tasemetöid, kui meil, tehakse vähestes koolides. Samuti kuna meie koolis on vähe õpilasi, siis peab igaüks meist käima rohkem kooli
klassi õpilastega ning vastavalt vajadusele ja varase märkamise eesmärgil avatakse grupid logopeedilist abi vajavatele õpilastele. Psühholoogiliste js sotsiaalpedagoogiliste probleemide ilmnemisel toimuvad vestlused vastavate spetsialistidega ja lapsevanemate nõustamine. Kompleksete probleemide olemasolu korral kutsutakse kokku ümarlaud ja kaasatakse ka spetsialiste väljaspoolt haridusasutust ja lapsevanemaid. Sageli kaasatakse lastekaitsespetsialiste. III tasand Kui koolisiseste meetmete rakendamine pole tulemuslik, suunatakse abivajav õpilane väljaspoole haridusasutust. Nõustamiskomisjoni soovitusel ja koostöös kohaliku omavalitsusega luuakse võimalused võimetekohase õppevara ja vajalike tingimuste rakendamiseks. Õpilaste arendamine ja korrektsioon Õpilaste arendamine ja korrektsioon toimub õpiabi ja logopeedilise abi rühmades I kuni IX klassini. Igas rühmas 6 õpilast ja töö toimub 1-3 korda nädalas.
läbikukkumisest (või tänu sellele) on selgunud, et parimad huvijuhid lähtuvad nii noorsootöötaja kui ka õpetaja kutsestandardist. Aastatega on koolinoorsootöötaja kuvand kasvanud ja küpsenud, on hakatud mõistma, et huvijuhid ja noorsootöötajad on teineteisele pigem väärtuslikud koostööpartnerid mitte teineteise vastandid. Läbi TÜ VKA lõputööde ja Viljandis toimunud praktikate on jätkuvalt leitud kitsaskohti huvijuhtide ja lapsevanemate, huvijuhtide ja koolisiseste süsteemide koostöös, kuid üha enam on märgatav positiivne areng. Üheskoos on jõutud arusaamisele, et mõlema poole arengu jätkumiseks on parimaks mooduseks viia läbi mitteformaalseid koolitusi ja osalusprojekte. Üheks olulisimaks teemaks on tõusnud laste ja noorte kaasatuse ja osaluse suurendamine ning neile selleks õigete võimaluste tutvustamine ja loomine. Koolil kui formaalse hariduse eestvedajal saab selles olema aga jätkuvalt suur roll.
suhtes selgeid ja kõrgeid ootusi. Lisaks on jõutud arvamusele, et pole võimalik paranda seda, mida ei mõõdeta. Seega kasutatakse tulemuste mõõtmiseks erinevaid meetodeid, näiteks õpilased sooritavad eksameid, mille abil kontrollitaksegi, millest õpilased saavad aru ja millest mitte. Peale õpilaste kontrollimise kontrollitakse ka koole, selleks, et välja selgitada tõhustamist vajavad töölõigud. Näiteks Singapuris nõutakse koolidelt regulaarsete koolisiseste hindamiste läbiviimist; kooliväline inspekteerimine toimub vaid üks kord viie aasta jooksul. Sekkumine kooli tasandil aitab vältida massilise edasijõudmatuse tekkimist haridussüsteemis. Kõige tulemuslikumad koolid ja haridussüsteemid aga kasutavad seiret ja sekkumist ka õpilase tasandil. Mahajäänud õpilasi aidatakse õppetöös järele erinevalt: toimuvad individuaalsed või väikestes gruppides toimuvad järeleaitamistunnid, järelaitamisse kaasatakse
ohtu. Ka kooli jõudes ei piirdu õpetaja ülesanded vaid oma tunni andmisega. Õpetaja peab võtma osa koolielust ning sellesse panustama nii koridoris korda hoides kui lisategevusi korraldades. See on eriti oluline uute õpetajate puhul, kuna usun, et oma tunni piiridest väljuv positiivne tegevus aitab kooliperesse paremini sulanduda selle ühtsuse loomine omakorda aitab kaasa sisekorraeeskirjade järgimisele ja koolisiseste suhete parandamisele. Seni olen kirjutanud õpetaja ülesannetest väljaspool tundi, kuid see ei tähenda, et ma ei peaks märkimisväärseks tööd, mida tehakse õpilastega tunnis. Õppimine ja õpetamine on minu jaoks eelkõige koostöö, kuigi olenevalt grupi arengufaasist ning õpilaste vanusest ja arengust on panused sellesse erinevad. Panuse muutumine on sõltuv sellest kui suurel määral õpilased teadvustavad endale, et tunnis tuleb aktiivselt osaleda ja kaasa mõelda
Asjaajamiskord reguleerivad normid: Dokumentide vorminõud. Olemas (SYGA 2012:19); Asjade menetlus. Osaliselt puudulik; Dokumentide ringlust. Olemas (SYGA 2012:5-7); Dokumentide sisemine kooskõlastus. Olemas (SYGA 2012:12); Kontrolli tähtaegadest kinnipidamise üle. Olemas (SYGA 2012:6); Dokumentide ametlikku kinnitamist. Olemas (SYGA 2012:7); Asjaajamise üleandmist. Olemas (SYGA 2012:15-16); Asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord, koolisiseste dokumentide teatavakstegemise kord ning nende allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord on samuti selgesõnaliselt välja toodud- kes ja kuidas. Asjaajamiskorra allikad Kehtiv seadusandlus. Olemas (SYGA 2012:3); Organisatsiooni tegevust reguleerivad õigusaktid (põhimäärus jt). Olemas (SYGA 2012:3-20); Organisatsiooni töökorda reguleerivad dokumendid (kvaliteedistandardid,
organisatsiooni probleeme. osaleb organisatsiooni · Arendab koostöös kolleegidega arendustegevuses. õppekava, kooskõlastab töökava, teavitab kolleege õppetöös üles · Õpetaja oskab ja kerkinud probleemidest. suudab selgitada · Osaleb koos kolleegidega koolisiseste erinevatele osapooltele ja väliste ürituste korraldamises, ning kaasates ka kogukonna erineva koostööpartneritele kultuuritaustaga liikmeid ning kooliga seonduvaid lastevanemaid. muudatusi. · Osaleb õppijate arengu toetamiseks õppeasutuse ning kogukonna
annaabi.ee 
