Aeg ja inimene Jaan Krossi romaanis ,,Wikmani poisid'' Jaan Krossi on nimetatud eesti kirjanduse vanaisaks. Tema sulest on ilmunud ajaloolisi novelle ja ajalooainelisi romaane, luulet, kriitikat ja tõlkeid. 1988. aastal ilmunud kooliromaani ,,Wikmani poisid'' aluseks on Krossi õpingud Tallinna J. Westholmi Gümnaasiumis. Direktor Wikmani prototüübiks on Westholmi direktor Jakob Westholm. Teos käsitleb ühe klassi poiste omavahelisi suhteid ning maailmanägemust. Romaani tegevus toimub aastail 19371944, kui klassitäis Westholmi eragümnaasiumi poisse värvikate õpetajate käe all haridust omandab. Vahele mahub muidugi ka tembutamist ja esimesi armulugusid. Minategelases Jaak Sirklis võib aimata Krossi ennast. 1994. aastal
Wikmani poisid Jaan Kross Sündis 19.veebruaril 1920.aastal ja suri 27.detsembril 2007.aastal. Üks olulisemaid eesti kirjanikke, kes tõstis 1970. aastatest alates eesti ajalookirjanduse kõrgele kunstilisele tasemele. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Wikmani poisid "Wikmani poisid" on Jaan Krossi 1988. aastal ilmunud kooliromaan. Teos haarab endasse aastad 1938-1943. Kooliromaani aluseks on Krossi õpingud Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis. Direktor Wikmani prototüübiks on Westholmi direktor Jakob Westholm. Tegelased Direktor Wikman Aino Inspektor Ambel Maria Õpetaja Tooder Virve Plebs Trull Sirkel Rumma Pukspuu Lülli Laasik Penn Tummel Jauram Wikmani poisid Keskseks tegelaseks on romaanis terve klass, osalt kogu kool.
kaks noort armastavat südant. Romaani tegevus toimub 19. sajandi esimese poole Eestimaal. Baltisakslasest peategelane Timotheus von Bock on andnud keiser Aleksandrile vande rääkida ainult tõtt. Vene isevalitsuse kritiseerimise eest kuulutatakse ta aga hulluks ning suletakse pikkadeks aastateks vanglasse. 1982 «Rakvere romaan» 1984 «Professor Martensi ärasõit» 1987 «Vastutuulelaev» 1988 «Wikmani poisid» Kooliromaani aluseks on Krossi õpingud Tallinna J. Westholmi Gümnaasiumis. Direktor Wikmani prototüübiks on Westholmi direktor Jakob Westholm. Teos käsitleb ühe klassi poiste omavahelisi suhteid ning maailmanägemust. 1989 «Syvyydestä» 1993 «Tabamatus» 1995 «Mesmeri ring» 1998 «Paigallend» 2001 «Tahtamaa» 1989 «Doktor Karelli raske öö» 2000 «Vend Enrico ja tema piiskop» 1968 «Muld ja marmor» koos Ellen Niiduga
saj olnud esiplaanil. Kriitika oli vastuoluline, 5.osa saabudes oli saavutatud klassikustaatus. I osa teemaks võitlus maaga, II osa võitlus jumalaga, III võitlus ühiskonnaga, IV osa puhul võitlus iseendaga ja oma õnnepüüdega, V osa tähistab resignatsiooni. Avardatud iga lapsepõlve mure, rõõm ja hiljem kunstiteose aluseks täiskasvanule. Kohane ka saatuslik motiiv. II osa kinnistab ja V kujundab teatava iseseisva romaanitüübi eesti traditsioonis kooliromaani tüüp. Mudelduvad eri tüüpi koolid ja eri jutustamisviisid. 7. Toomas Nipernaadi kui eesti proosaklassika tuntuim peategelane. Pärast Kalevipoega kõige tugevam peategelane. Esimene ja tugev Nipernaadi tõlgendus on see, et seda käsitletakse autobiograafilises võtmes. Võimalik tõlgendada kui arengulugu, muutub aastaaegade liikumisega. Armastusromaan, rännuromaan, suvitusromaan. Nipernaadi on naistevõrgutaja, seikleja, hurmaja ja muinasjutuvestja jutustab igasugu
Ta on küll rahvalik, aga jääb literatuurseks. Stiili ja teemakihtide osas on tal tugev sünteesivõime. Tammsaare suudab kokku panna eri süžeeliine. „Tõde ja õigus“ saab tema olulisimaks proosateoseks. Kokku 5 osa: klassikastaatus oli omandatud juba enne V osa ilmumist. I osa räägib võitlusest maaga, II võitlusest jumalaga, III võitlusest ühiskonnaga, IV võitluses iseenda ja oma õnnepüüdega ning V tähistab resignatsiooni. II osa on kooliromaani eritüüp. „Tõde ja õigus“ saab endale ajalookirjutise ambitsiooni – tähistab ka ajalugu. „Ma armastasin sakslast“ on õnnetu armastuslugu, kus sotsiaalsed suhted on ajaloos ümber mängitud. Tammsaare kasutab mina-vormi. „Kuningal on külm“ tekstid on vähem realistlikud kui eelnevatel teostel. 7. Romaanisari „Tõde ja õigus” kui eesti proosaklassika kese
kes oli väga lähedal ka Nobeli rahupreemia saamisele. Kujutamislaad on erandlik, sest see on sisemonoloogi kaudu antud. Kross hakkab sellel ajal järjest selgemini ajalooliste tekstidega liikuma kaasajale lähemale. 1987 Vastutuulelaevad – Bernhard Schmidt leiutas vastutuult purjetava paadi. Tegelase prototüüp oli päris Naissaarelt. 1988 Wikmai poisid – tegemist värvikate karakteritega ning kasutatakse ära ka Eesti klassikalise kooliromaani mõttestikku. 1990 Väljakaevamised – nimetatud ka avalikustamise kirjanduseks. Tekib mingeid situatsioone, et romaan ise ilmub soome keeles enne kui eesti keeles. Minategelane tuleb 54ndal aastal Siberist (samal aastal tuli ka Kross Eestisse tagasi). Hakkavad jooksma kaks Krossi perioodi – 50ndate olustik ja piiskon Andrease lugu 13ndast sajandist. 1993 Tabamatus – Jüri Vilms 1995 Mesmeri ring
puhul võitlus iseendaga ja oma õnnepüüdega ja V osa tähistab resignatsiooni. + imelises tundlikkuses mõõtmatuseni avardatud iga tühisem lapsepõlve mure, iga väiksemgi rõõm saab hiljem kunstiteose aluseks täiskasvanule, ilma et see ise seda ette teaks. Baudelaire + saatuslikkus võib rääkida saatuslikest motiividest läbi sarja ajalookirjutise ambitsioon hakkab olema ka ajalookirjutus II osa kinnistab v kujundab teatava iseseisva romaanitüübi eesti traditsioonis kooliromaani eritüüp. Mudelduvad eri tüüpi koolid ja kaasnevad eri jutustamisviisid (Maurus vs Paunvere). Lutsu variant on humoristlikum. Ma armastasin sakslast + õnnetu armastuslugu + sotsiaalsed suhted on ajaloos ümbermängitud + on kasutatud mina-vormi Kuningal on külm jt tekstid on vähem realistlikud kui eelmised Tammsaarel on väga tugev teksti ja teemakihtide integreerimisevõimalus, loetavus tänapäevani. August Gailit Gailit jääb üksikuks romantikuks läbi aastakümnete
uues kuues ja liigub oma tekstidega uues ajas. Rutiinistumine suhteline, selle juures peab ütlema, et säilitab 21. sajandini professionaalsuse, on asjad, millest allapoole ta ei kuku. "Wikmani poisid" ja "Paigallend" on silmapaistvad uutest. "Wikmani poisid" klassikaline kooliromaan. Kross tunnustab, et see on lähedane tammsaarelikule kooliromaanile. Kooliromaani tüüp on midagi tuttavat "Tõe ja õiguse" teisest osast. Poistekool, inimesed, kes ellu astuvad jne. Värvikalt koolielu kirjeldatud. Pooled õpetajad on täitsa veidrikud, samas poisid on markantselt eristuvad ja hakkavad oma elu elama. Sellel kaasteguriks ka see, et tehti telesari. Sari sai menukaks. Romaanist alates tegutseb tegelane Jaak Sirkel, autorilähedane peategelane, krossilikkust kõige rohkem tajutav
annaabi.ee 
