Vanameeste näppaja Film "Vanameeste näppaja" räägib noorest koolipoisist, kes sisustab oma vaba aega vanameeste näppamisega. Poisi eesmärk on ohver välja vihastada, ning seejärel kutsuda ta endaga kaasa "oma vanemate juurde". Autori Mehis Heinsaare lühifilm algab vanahärra rutiiniga - ta käib kell 9 hommikuti pargipingil istumas ja linnulaulu kuulamas, ülikond seljas ja kaabu peas. Ühel hommikul tuleb vanahärra istumist rikkuma noor koolipoiss nimega van Lindeber. Poiss käitub härraga väga ebaviisakalt, püüdes niiviisi ta tähelepanu võita
Ville: 1) Ville, poiss kellel on eriline oskus mitte välja näidata seda, mis peitub tema mõtetes ja sügaval südamel. Ta välimine mask jättis mulje tavalisest koolipoisist, kuid tegelikult oli ta süda murtud. Ta südant vaevasid mured ja ta ei saanud neid kellegagi jagada, kindlasti tegi see tema olemise veelgi halvemaks. Probleemid mis teda ümbritsesid kasvatasid temast noormehe, kes mõtles peaga. 2) Tiina üks suurtemadest probleemidest oli see, et ta oli väga pikk tüdruk, veelgi rohkem läks ta vihale, kui tema sugulased seda talle ikka ja jälle ütlesid. Isegi Tiina klassivennad kutsusid teda lipuvardaks.
Näen vanu istumas kõrtsides, oma elu elamas, näen noori lapsi mängimas tänavatel, just nagu meie varem. Kuid mis on saanud meie põlvokonnast, nendest, kes uhkusega otse koolipingist sõja poole marssisid? Vihma enam ei saja, ilm on nüüd kuum ja lämbe. On 1918 aasta suvi. Homme on oodata toidu saabumist. Pärast hiljutist pealetungi ei ole meil enam jõudu uueks rünnakuks, pole mehi ega laskemoona. Sõda ja suremine jätkub. Meist, seitsmest koolipoisist, pole enam palju järel. Olen veel olemas puhtalt juhuse läbi, kuid kas ma ka elan? Sellele ei oska ma enam vastata.
Tänavu juba neljandat aastat toimuv projekt ,,Eestimaa uhkus" on suurejooneline projekt, mis tunnustab lihtsaid inimesi, kes on korda saatnud rohkem, kui ühiskond neilt oodanud- meie aja kangelasi. Selle heategevusprojekti valgusvihku astuvad just täiesti harilikud inimesed, kes on korda saatnud midagi suurt ja sellega teinud suure heateo mitte endale, vaid kellelegi teisele. Eelmisest aastast jäi meelde südantliigutav lugu koolipoisist Gert Kariverest, kes ei pidanud paljuks pääasta enda noorem vend uppumissurmast jääkülmas vees. Märkimisväärne on juba asjaolu, et niivõrd noor poiss suutis sellises olukorras ratsionaalselt mõelda ja üldse midagi ette võtta- see on tõeline kangelastegu. Selle projekti raames toodi avalikkuse ette veel mitmeid kümneid ülla ja omakasupüüdmatu teo kordasaatjaid ning kõik nad said ka autasustatud: arst, kes tegeleb erivajadustega lastega; bussijuht, kes päästis autoõnnetusse
Aritmeetiline jada üldliikme valem üldliikme valem an=a1qn-1 an= a1+( n-1)d Summa valem Sn=a1(qn1): (q -1) Summa valem (legend malelauast) Sn= (a1+an)n :2 (Viide C.Fr.Gaussile) Carl Friedrich Gauss Saksa matemaatik Carl Friedrich Gauss 1777 1855 Lugu 9-aastasest koolipoisist Gaussist, kes õpetaja korralduse: leida kõikide naturaal-arvude summa, täitis silmapilkselt. Legend malelauast Teatavasti leiutati male 1 2 4 8 16 32 64 Indias. Legend: rikas vürst lubas täita mängu leiutaja soovi anda talle malelaua 1.ruudu eest ühe nisutera, 2. eest kaks, 3
ta riided ära võtaks, kui mt prillid ära võttis, suudles teda prantslane, pakkus autoga koju viimist, mt nõustus, prantslane tahtis kätt püksi ajada, aga mt tõmbus eemale ja hakkas naerma ning lahkus siis - prantslane nägi seepeale välja kui pettunud laps, mt tundis end seepeale nii kergelt ja võidukalt, oli õnnelik, et oli üksi ja kedagi ei vajanud, maha jätmine oli magus 22. - mt nägi luupainajat, vanaemast ja noorest koolipoisist kellesse armunud oli ja kellega voodis oli, vanaema oli unenäos noor, andis nõu mitte naistega olla, sest nendega kaasneb laps ja raha nõudmine - mõtles, et peaks vanaema hauale kivi panema, et teda enam unes ei näeks - mt üritas teha kõike vastupidi nagu vanaema oli õpetanud, esiti vihast, kuid tegelikult oli vanaemale andestanud, vanaema kartis sõda - mt-le oli vastupidi tegemine nagu verre jäänud alates sellest ajast, luges igasugu keeratud
Tallinna. Siis oli kargel talvepäeval ida suunast kuulda suurtükilaskude ähvardavat kõminat. Kui rahu sõlmiti, võisin kindel olla, et minu koolitee kulgeb rahus elades. Ema tahtis, et saaksin keskhariduse, ja nii pandigi mind 1920. aastal Jakob Westholmi poeglaste eragümnaasiumi. Sisseastumiseksamitel kontrollis Jaan Rummo kirjutamist, lugemist ja rehkendamist. Oskustega jäädi rahule ja algas 11aastane koolitee. Fotograafi juures tehti koolipoisist ka pilt. Paar aastat vanem õde õppis juba Tütarlaste Kommertsgümnaasiumis. Isa sai suvekuudel lisatööd autojuhina. Krediitpangale osteti 1925. aastal seitsmeistmeline luksusauto ja isa sai selle sohvriks. 1927. aastal juhtus aga õnnetus. Kloogale sõites purunes esiratta kumm ja sõiduk paiskus kraavi. Sõitjad eriti viga ei saanud, aga isa sai raskelt põrutada, põdes pikalt ja suri aasta pärast. Nüüd läks perel elamine raskeks
,,Sakala", ,,Virulane", ,,Eesti Postimees" ja ,,Tallina Sõber", käis Vilde ise Keilast ostmas. Loetud eesti ajalehed ja ilukirjanduslikud tööd olid talle abiks emakeele õigekirjaoskuse omandamisel ning romantilise käsitluslaadi kujunemises. Siiski Vilde esimeseks kirjandusliku teose ilmumise aastaks võib pidada 1877. aasta suve. Siis kirjutab kaheteistaastane Vilde oma esimese kirjandusliku katse värssides. See on vaimuliku sisuga, vanematele pühendatud luuletus, kus koolipoisist autor püüab võõrsiloleku muresid hajutada ja ennast julgustada. Selle luuletuse lõppu on algaja autor märkinud oma nime ja laululoomise daatumi. Brunbergide juures tegi Vilde aga päris andunult kirjanduslikke suleharjutusi. Järgmise katsetusena valmis noorel kirjanikul eestikeelne luuletus, mis algas värssidega: ,,Kui juba paistab Rakvere ja tema lossi otsuke". Selles rõõmulaulus kirjeldab Vilde hõiskelises meeleolus oma sõitu koolivaheaja algul Rakvere kaudu vanematekoju Muuka
annaabi.ee 
