USA koolides. Autorid annavad ülevaate erialasest kirjandusest artiklitest käsiraamatuteni alates 1980-ndatest aastatest kuni artikli kirjutamiseni (2004). Juba 1991. aastal loodi USA-s esimene põhjalik koolikriiside ennetamise ja kriisisekkumiste-alane programm, mille eesmärgiks oli sekkumismudelite väljatöötamine ja kooli kriisimeeskondade ettevalmistamine. Autorid analüüsivad artiklis erinevate autorite poolt välja pakutud mitmetasandilisi (koolisisese-, koolipiirkonna- ja kommuuni) kriisisekkumise mudeleid, mille tundmine võimaldab kriisi puhul süsteemselt tegutseda. Põhiliste autoritena on nimetatud S. Poland (1994) ning S. Newgass ja D. Schonfeld (2000). Artikkel kajastab ka kriisimeeskondade loomist koolides, selle liikmete rolle ja kohustusi. Kriisimeeskonda peaksid kuuluma kooli eri tasandide töötajad juhtkonna, õpetajate ning tugispetsialistide esindajad. Rollidena nimetatakse meeskonna juhti ja tema abi,
õpikeskkond, mis kujundab õpilastes õpimotivatsiooni ning võimaldab omandada tugeva põhihariduse. Õpikeskkond kasutab mõisakooli ajaloolisi, kultuurilisi ja looduslikke võimalusi aktiivsete, iseseisvate ja vastutustundlike isiksuste kujundamisel. 2009 aastaks on Kärstna mõisakoolis nii kool kui lasteaed. (Kärstna Põhikooli ... 2008) 1.3 Eesmärgid Kärstna Põhikooli üldiseks eesmärgiks on tingimuste loomine oma koolipiirkonna lastele kohustusliku põhihariduse omandamiseks. Õppekava kaudu on põhiülesandeks olla osaline mitmekülgselt arenenud isiksuse kujunemisel, meie tegevus lähtub õpilase arengu toetamisest, arvestades tema võimeid ja vajadusi. (Kärstna Põhikooli ... 2008) 1.4 Prioriteedid · Jätkuvalt kindlustada lõpetajate hea tase edasiõppimiseks võimetekohases õppeasutuses 4
Üldiselt jaguneb üldharidus kolmeks osaks: 6 aastat põhikooli, 2 aastat junior high keskkooli ja 4 aastat senior high keskkooli. Kuid ka siin on palju erandeid. Kuigi osariigi eelarvest finantseeritavates üldhariduskoolides käib 85% õpilastest, on Ameerikas ka väga palju erakoole. Erakoolid on alati silma paistnud heade õpetajate, tugevate õppekavade ja väga laia õppeainete valikuga. Ka erakoolid peavad vastama teatud standarditele - esiteks koolipiirkonna nõuetele ja teiseks regionaalse akrediteerimisassotsiatsiooni nõudmistele- iga erakool on akrediteeritud regionaalse assotsiatsiooni poolt. Väga populaarsed eriti välismaalaste seas on internaatkoolid. Leidub nii poiste, tütarlaste kui ka segakoole. Suurepärase akadeemilise ettevalmistuse ja isikliku juhendamise tõttu on internaatkool kõrgelt hinnatud. Suurem osa neist on keskkoolid, kuid on ka koole, kus saab õppida ka esimese keskharidusjärgse kursuse
Tagasihoidlikult arvestades võis elada majapidamises keskmiselt 5-6 inimest. Seega võis olla küla elanike arv mitte väiksem kui 500. 1989.a elas samal territooriumil aga 89 inimest. 8 2000.a. Rahvaloenduse andmeil oli külas 85 elanikku. ( ) (http://www.eestigiid.ee/?CatID=93&ItemID=1170) 1.4. Jalgsema algkool (1850-1963) Jalgsema Algkool oli Praeguse Järva-Jaani Gümnaasiumi (2008/2009) koolipiirkonna üks vanemaid koole.. Kooli asutas kohalik pastor Ferdinand Gebhardt (1803-1869) umbes 1850.a. Esimeseks koolmeistriks oli olnud Rumberg 1861.a. tuli Jalgsemale õpetajaks Madis Kokk, kes oli olnud enne Võhmuta valla Tõrvaaugu koolis õpetajaks ja õppinud pastor Gebhardti poolt asutatud õpetajate ettevalmistamise koolis Puka karjamõisas. Algul asunud Jalgsema kool temale kasutada antud suitsutares (maja asus hilisema põlenud koolimaja krundi idapiiril vastu heinamaad)
koolmeistritele teadmisi näitama. Selleaegne kool oli õiguse poolest karistuskool. Kes kodu lugema ei õppinud, sunniti kooli minema. Koolis sunniti lapsi käima trahviraha ähvardusel. Puudutud päeva eest tuli maksta 5 kopikat. Säärast kooli nimetati ka trahvikooliks. Külakoolis jaotati lapsed teadmiste alusel kolmeks: tähtede õppijad, veerijad ning lugejad. Lugemise selgeksõppimine võttis 2-3 talve. Koolipäevade arv sõltus õpilaste hulgast ja koolipiirkonna suurusest. Kus koolilaps palju käisid ühel päeval poisid, teisel tüdrukud. Oli kool kaugel, ööbiti ja õpiti koolimajas esmaspäeva lõunast laupäeva lõunani. Talurahvaseaduses lisati juurde, et siis " lastakse lapsi koddo, et vihtlevad ja puhtaid ridid ja mona tulleva näddala peäle tovad ". Koolitööle andis hinnangu pastori kevadine koolikatsumine. Karula koolikonvendi välja antud eeskirja järgi oli kirikuvöörmundri ülesandeks teatada
(Patterson, 2013, pp. 477-478). Koolipiirondade valitsused Ameerika Ühendriikides tegelevad hariduse ja selle koordineerimisega koolipiirkondade valitsused ning traditsiooniliselt on seal avalikud koolid. Igal koolipiirkonnal on valitsus, mis mõndades kohtades võib olla allutatud küll linnavalitsuse alla, kuid harilikult on nad siiski sõltumatud organid. Kuigi kogu korraldus varieerub suuresti igas osariigis, siis üldjuhul valivad valijad siiski koolipiirkonna valitsuse liikmed ning valitsuse liikmed omakorda valivad koolipiirkonna juhataja. (Wilson, 1998, p. 646). Koolipiirkondadesse kuuluv juht on spetsiaalselt välja koolitatud ametiisik, kes palgatakse ja keda võib samuti vallandada valitsuse poolt, ning kelle peamiseteks ülesanneteks on vastutada hariduse ja kõige sellega seonduva eest. (Patterson, 2013, pp. 477-478). Eripiirkondade valitsused Eripiirkondadel on kindel vastutus mõne üksiku funktsiooni ees, näiteks veevarustus,
annaabi.ee 
