maalähedaste võtetega. See tundus aga kõrgematele võimudele nõidumisena. Karistuseks põletati "nõiad" tuleriidal. Hiljem siiski lõpetati tapmine ning see asendati häbiposti külge sidumisega ja seal peksmisega. Luterliku arusaama kohaselt oli vaja talupoegadele vaja lugemist õpetada. Esialgu jagasid kirjatarkust köstrid, kuid köstreid ei olnud kuigi palju. B. G. Forseliuse eestvedamisel asustati Forseliuse seminar, kus hakati välja õpetama eestikeelseid koolimeistreid ja köstreid. Õpilased õppisid lugema ja laulma. Liivimaa rüütelkond nõustus rajada igasse kihelkonda kool. 1632. aastal avati Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. 1637. aastal koostas Stahl esimese eesti keele grammaatika ja 1686. aastal koostas Forselius esimese aabitsa. Talupojad olid Rootsi ajal sunnismaised ja neid võis isegi müüa, osta ja vahetada. Sõja ja hädaaegadel pärisorjus mõnevõrra leevenes. Alles pärast 1680. aastal toimunud
Johann Hornungi pakku uue õigekirja, mis polnud päris höölduspärane.(vana kirjaviis) 15) Millal ilmus Vastne Testament? Miks oli eestikeelse Vastse Testamendi ilmumine oluline, põhjenda? -ilmus 1686.a. Kuna eestikeelse piibliväljaandmiseni ei jõutud, tehti „Vastne Testament“ mis oli osa sellest. 16) Millalja kus loodi Forseliuse seminar? Milles seisneb nn Forseliuse seminari tähtsus eesti kultuuriloos? -1684.a Tartu lähedal Piiskopmõisas. Seal hakati ette valmistama eesti koolimeistreid ja köstreid. 17) Kuidas korraldas Rootsi riik kirikuelu Eesti alal? -Algselt oli kirikute seisukord vilets, mõisnikud jätsid riigi korralduset tõitmata. Hiljem moodustati kirikuvalitus, konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas oli Eestis piiskop ja Liivis kindralsuperintendent. Kirikuõpetajad olid kohusetundlikud, eesti keelsed loengud. 18) Milles seisnes nn suur reduktsioon? -Seisnes riigitulude suurendamise eesmärgil. Karl XI alustas uuemate erakätesse
jooni. Käsitööliste vahel kujunes vaba konkurents ja kaotati kauplemispiirangud. Vene ajal õitses majandus rohkem võrreldes Rootsi ajaga, kuid rikkus oli aadelkonnal, Eesti talupojad olid ikkagi raskes seisus ja vaesed. Luterliku arusaama kohaselt oli vaja talupoegadele vaja lugemist õpetada. Esialgu jagasid kirjatarkust köstrid, kuid köstreid ei olnud kuigi palju. B. G. Forseliuse eestvedamisel asustati Forseliuse seminar, kus hakati välja õpetama eestikeelseid koolimeistreid ja köstreid. Õpilased õppisid lugema ja laulma. Seminaris sai õpetust ca 160 talupoissi, kellest koolmeistriks hakkas kuskil 50. Liivimaa rüütelkond nõustus rajada igasse kihelkonda kool. Põhjasõja alguseks oli Eestis kirjaoskajaid juba tuhandetes Alustati piibli tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles 1739. Jakob Joan Köleri poolt. Aastal. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis
Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuks Eestis: taastati hävinenud kirikud ja rajati uusi; paranes pastorite haridustase, nad olid võimelised pidama jutlusi eesti keeles, talurahva suhtumine kirikusse muutus soodsamaks. Luterliku arusaama kohaselt oli vaja talupoegadele vaja lugemist õpetada. Esialgu jagasid kirjatarkust köstrid, kuid köstreid ei olnud kuigi palju. B. G. Forseliuse eestvedamisel asustati Forseliuse seminar, kus hakati välja õpetama eestikeelseid koolimeistreid ja köstreid. Õpilased õppisid lugema ja laulma. Liivimaa rüütelkond nõustus rajada igasse kihelkonda kool. Põhjasõja alguseks oli Eestis kirjaoskajaid juba tuhandetes. Rootsi ajal jõudis Liivimaale nõiajaht. Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja nii hukati paljud osavamad ja targemad inimesed.Vaimuelu kandev osa jäi ka Vene ajal luteri kiriku hooleks. Kuna Põhjasõja käigus olid paljud õpetajad põgenenud või küüditatud, oli õppetöö unarusse jäänud
eesti grammatikat saksapärastama, ning seda kasutati pea kogu 17.saj, kuni seda hakati kritiseerima. Johann Hornungi pakku uue õigekirja, mis polnud päris höölduspärane.(vana kirjaviis) 15) Millal ilmus Vastne Testament? - Ilmus 1686.a. kuna eestikeelse piibliväljaandmiseni ei jõutud, tehti „Vastne Testament“ mis oli osa sellest. 16) Milles seisneb nn Forseliuse seminari tähtsus eesti kultuuriloos? - Seal hakati ette valmistama eesti koolimeistreid ja köstreid. 17) Kuidas korraldas Rootsi riik kirikuelu Eesti alal? - Alg selt oli kirikute seisukord vilets, mõisnikud jätsid riigi korralduset tõitmata. Hiljem moodustati kirikuvalitus, konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas oli Eestis piiskop ja Liivis kindralsuperintendent. Kirikuõpetajad olid kohusetundlikud, eesti keelsed loengud.
Tänapäeval nim neid rahvakalendri tähtpäevadeks. 11. haridus Hariduse olukord oli halb, lugemisoskus ja kirjakeele levik oli jõudnud vaid kõrgemale(ametnikud, pastorid oskasid lugeda). Jõuti tõdemuseni, et ka talupoegadele on vaja hakata lugemist õpetama. Esialgu jagasid kirjatarkust köstrid, kuid köstreid ei olnud kuigi palju. B. G. Forseliuse eestvedamisel asustati Forseliuse seminar, kus hakati välja õpetama eestikeelseid koolimeistreid ja köstreid. Õpilased õppisid lugema ja laulma, natuke arvutama ja nutikamatele õpetati saksa keelt. Seminaris sai õpetust ca 160 talupoissi, kellest koolmeistriks hakkas kuskil 50. Liivimaa rüütelkond nõustus rajada igasse kihelkonda kool. Põhjasõja alguseks oli Eestis kirjaoskajaid juba tuhandetes. 1632.a rajati Tartu Ülikool ja Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium. Ülikoolis pidi oskama ladina keelt, sest õppetöö toimus ladina keeles. Teaduskondi oli neli:
nimipühakupäev (tänapäeval rahvakalendri tähtpäev). Siiski ilmnes veel mittekristlikke uskumusi (loodususund). 17. saj. hakkas loodususund taanduma ja talupojad hakkasid kirikus käima. 11.Iseloomusta hariduse olukorda rootsi ajal? Luterliku arusaama kohaselt oli vaja talupoegadele vaja lugemist õpetada. Esialgu jagasid kirjatarkust köstrid, kuid köstreid ei olnud kuigi palju. B. G. Forseliuse eestvedamisel asustati Forseliuse seminar, kus hakati välja õpetama eestikeelseid koolimeistreid ja köstreid. Õpilased õppisid lugema ja laulma. Seminaris sai õpetust ca 160 talupoissi, kellest koolmeistriks hakkas kuskil 50. Liivimaa rüütelkond nõustus rajada igasse kihelkonda kool. Põhjasõja alguseks oli Eestis kirjaoskajaid juba tuhandetes. 12.Mis on reduktsioon? Miks ja millal viis rootsi keskvalitsus läbi reduktsiooni? Kuidas see mõjutas talupoegade olukorda? Kuidas reageerisid mõisnikud?
annaabi.ee 
