Lauka Põhikool Töö eesmärgid Teada saada millega Lauka Põhikooli õpilased tegelevad peale kooli? Mis on nende jaoks vaba aeg? Millal ja kui kaua nad õpivad? Töö meetodid Defineerida mõiste vaba aeg Läbi viia ankeetküsitlus õpilaste seas Küsitleda aktiivsemaid ringides osalejaid Järeldused õpilaste vaba aja kasutuse kohta Lauka Põhikool Asutati 1900.a Asutaja Evald Ungern – Sternberg Koolimajaks oli praegune käsitöömaja Uus maja valmis 1939.a Juurdeehitus 1971.a Fotod:erakogu Mis on vaba aeg Lauka Põhikooli õpilaste jaoks? Huviringides käimine Sõpradega suhtlemine Kui ei pea täitma kellegi käske Tegelemine asjadega, mis huvi pakuvad Huviringid kus õpilased osalevad? Võrkpall Tervisemajas Juhendaja Anneli Mauer Kadriturniiril Fotod:erakogu
". Aineline põhjus. Kui küsida, miks pronksikamaks on raske, siis saame viidata tema ainelisele koostisele. Vormiv põhjus. Vormis on viide võimalikkusele. Marmorkamakas võimalik valmis kuju.Toimiv põhjus. väline tegur, mis käivitab muutuse. Näiteks seened ilmusid metsas täna välja, sest eile sadas. Vihm on toimiv põhjus. Lõpp-põhjus. See on see, millise eesmärgi jaoks miski on see, mis ta on. koolimaja lõpp-põhjus on koolimajaks olemine. 3.3. Tegelikkus ja võimalikkus Võimalikkus on potentsiaalsus- Noor Platon = potentsiaalselt kuulus filosoof .A-st sai B seetõttu, et B oli A-s juba olemas, kuigi potentsiaalselt. · Võimalikkus on osa tegelikkusest. Selles mõttes, et ta on olemasolevas juba olemas, kuigi potentsiaalselt. · Võimalikkus eeldab tegelikkust, sest ta saab oma sisu tegelikkuse kaudu. · Kogu olev püüdleb oma potentsiaalsuse realiseerimise poole
koolaja lõpp. Peale lugemise õpetati veel laulmist ja katekismust. Mõis andis raamatud. Aegade jooksul kooli asukoht muutus, vastavalt sellele, kes oli õppetöö eest vastutav. (10; 15) 23. mail 1786.aastal kutsuti Maarja-Magdaleenasse konvendile mõisaomanikud, koolmeistrid, võõrmündrid. Varalt oli kohal parun Johann Jürgen von Wrangel ja disponent Heinrich Jakobson. Anti aru kihelkonna kõigi koolide olukorra kohta üksikult. Vara kooli kohta on järgmised teated: Vara küla koolimajaks oli rehi, mille külge oli ehitatud üks 4 sülla pikkune ja 3 sülla laiune ühe aknaga kamber. Kambris oli ahi, ruum suitsuvaba. Koolmeistriks oli Ermo Jaan. Pastor pidas teda heaks õpetajaks, kuid polnud rahul tema elukommetega. Konvent otsustas, et lapsed peavad edaspidi tooma igaüks naela küünlaid ja kütmiseks koorma puid. Otsustati veel, et koolimajale tuleb üks aken juurde ehitada, sest aken ei anna küllaldaselt valgust. (15) 19
ja keskkonnateemaline Türi Kevadfestival ja toidukultuurifestival "Hea Toidu Festival- Grillfest" ning esmakordselt toimus 2010. aasta septembrikuus ka esimene Türi Õunafestival. MUUD HUVITAVAT: Endise Türi Aiandusgümnaasiumi hoone (Hariduse tn 3, Türi linn, Türi vald) ja Kooli park Esimesed teated koolihariduse andmisest Türil pärinevad 17. sajandist. Tänu kohalike inimeste poolt kogutud rahale valmis 1924.aastal esimene spetsiaalselt koolimajaks ehitatud hoone. Siin alustas tööd Türi aiamajandusgümnaasium. Praegu õpivad selles kaunis koolimajas Türi Gümnaasiumi algklassid. Hea akustikaga saalis toimuvad kontserdid, konverentsid. Hoone kutsub turiste ilusa välisfassaadi, avarate ruumide ja huvitava ajalooga. Tagametsa jahiloss (Türi vald, Rassi küla) Kabala mõisniku poolt 1914.a. puidust ehitatud 3-kordne jahiloss. Tänaseks on renoveeritud ja kuulub Eesti Skautide Ühingule. Läheduses asub
koolimaja asukohta meenutavad. Ajapikku oli õpilaste arv suurenenud ja koolimaja kitsaks jäänud. Vallal tuli jälle osta koolile uut eluaset. Nüüd osteti Silla talu maadest kolm tiinu maad ja ehitati jällegi uus maja. see oli eelmisest märksa suurem. Mälestuste järgi oli maja pikkus umbes 20 meetrit ja laius 10 meetrit. Selles hoones, mida kohapeal juuresoleva talu järgi kutsuti sageli ka Silla koolimajaks, oli kool päris pikka aega, 42 aastat. Nurtu vana "Silla" koolimaja Jällegi leiti, et maja on vanaks ja väikeseks jäänud ja on vaja uut. 1928. aastal alustaski Velise vallavalitsus Nurtusse uue koolimaja ehitamist. Uue maja ehituse pärast oli enne volikogus küllalt pikki vaidlusi selle üle, kas Nurtusse on ikka veel uut maja vaja, ja kui, kas siis nii suurt ja uhket, nagu vallaisade poolt oli kavatsetud ja kavandatud
Oma 1816. aastal koostatud testamendis avaldas Hupel, et soovib anda oma maja Paide linnale selles tütarlastekooli avamiseks. Ühtlasi annetas ta asutatava kooli heaks 1000 bankorubla. Seda soovi kordas Hupel vahetult enne surma kirjas foogtikohtule 29. detsembril 1818: "Ühtlasi kordan ma oma teadaannet, et minu ostetud, senine Rinne maja koos kõigega, mis selle juurde kuulub, kaasa arvatud valli taga asuv köögiviljaaed, on kokku lepitud ja määratud tütarlastekooli koolimajaks, nii et kohe pärast minu surma võiks tütarlastekooli õpetajanna selle koos kõige juurdekuuluvaga, nagu ka varuksolevate küttepuudega oma valdusse võtta ja kasutama hakata. Seni maksan ma, niikaua kuni Jumal mulle päevi annab, tütarlastekoolile igal aastal 40 bankorubla üüri, kui ma just ei peaks otsustama kooli veel oma eluajal majja võtta ja sellele pool maja vabaks teha." Tütarlastekooli puudutavast kirjavahetusest ilmneb, et Hupel toetas tütarlastekooli rajamist ka
aastane. Surres 19 aastat tagasi, oli ta 80 aastat 8 kuud vana. Taki talust oli Tõnis esimene koolmeister. Enne jõulu olid poisid ja tüdrukud koolis. Õpiti ainult lugemist." Juhan Roosi (63), sünd 1868 a. Heimtalis. Suure-Kõpus juba 31 aastat. Endine Supsi ja praegu Suure-Kõpu 6-klassilise algkooli õpetaja. "Supsi kool avalti 1885 aastal kooli jaoks ehitatud majas. Mõis kandis ehituskulud. Tipu kool avati 1895 aastal endise kõrtsi ruumides. Kõrts jäi kinni ja tehti mõisa kulul koolimajaks. Kihelkonna ja Supsi koolid ühendati ja siis avati nende asemele Suure-Kõpu 6-klassiline algkool 1.XI 1921." Jaan Taalman (76). Kõik aeg Puiatus elanud ja Veneküla mees. "Vene kool oli kuni sakslaste tulekuni Väike-Kõpu endise mõisa hoonetes. Esialgu rändas kool. Olin 7-aastane kui kooli läksin. Kool oli siis Matsima talus. Kusta Tompson oli õpetaja, ühe laua otsa pääl seadis team linu ja teise otsa pääl olid lapsed. Tompsoni
linnakodanik Vasara majas, praegusel Vana-Koidu tänaval. Õpilasi oli saja ringis ja õppetöö toimus vene keeles. Sõja ajal kaotas see kavatsetud ilme. Rahvas aga hakkas nõudma emakeelset õpetust, mis ka 1917. aasta sügisel saavutati. 1918. aastal muudeti kool 6- klassiliseks. Alates 1921. aastast hakkas Maavalitsus hoolitsema kooli heaolu eest. Siit algasid kooli paremad päevad. 1924. aastal ehitati endine Uderna Postijaama hoone ümber kahekordseks koolimajaks ja uue hoone pühitsemine toimus sama aasta 16. novembril. Koolimaja ehitus läks maksma 38696 krooni. Uus maja mahutas 10 klassiruumi, jalutusruumid, loodusteaduse kabineti, kantselei, juhataja korteri jne. Õpilasi oli tollal 300 ümber ja õpetajaid ligi10. Paljud algkoolilõpetajad läksid edasi õppima Tartusse (kutse- või keskkooli). Ülikooli jõudsid vähesed. Elvas tegutses ka saksa algkool, milles õppis vaid kümmekond õpilast ühe õpetaja juhatusel
19 Õppetöö toimus mardipäevast lihavõtteni. Peale lugemise õpetati ka laulmist ja katekismust, raamatutega varustas mõis. 23. mail 1786. aastal olevat kutsutud Maarja-Magdaleenasse konvendile mõisaomanikud, koolmeistrid, vöörmündrid. Varalt oli kohal parun Johann Jürgen von Wrangel ja disponent Heinrich Jakobson. Anti aru kõigi kihelkonna koolide olukorra kohta üksikult. Vara kooli kohta on järgmised teated: Vara küla koolimajaks oli rehi, mille külge oli ehitatud üks 4 sülla pikkune ja 3 sülla laiune ühe aknaga kamber. Kambris oli ahi, ruum suitsuvaba. Koolmeistriks oli Ermo Jaan. Pastor pidas teda heaks õpetajaks, kuid polnud rahul tema elukommetega. Konvent otsusatas, et lapsed peavad edaspidi tooma igaüks naela küünlaid ja kütmiseks koorma puid. Otsustati veel, et koolimajale tuleb üks aken juurde ehitada, sest aken ei anna küllaldaselt valgust. 20 19
annaabi.ee 
