kirjandust ja ajalugu. · Kõikidesse linnadesse rajati kreiskoolid, kus 2-3 a jooksul anti teadmisi eelkõige matemaatikast, loodusteadustest ja geograafiast. · Linnakoolide alamastme moodustasid elementaarkoolid , kus õpetati lugemist, kirjuramist ja arvutamist. · Talurahva haridus algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonakool. ( Talurahvaseadus pani aluse kindlamale koolikorraldusele.) · Rahvahariduse lünklikust püüti korvata pühapäeva- ja paranduskoolidega ning rändõpetajate tegevusega. ( Põhja Eestis) · Õpetajaid valmistati ette Tartus elementaarkooliõpetajate seminaris. Sajandi keskpaiaks õpetati vallakoolmeistreid juba viies seminaris. · 19.sajandi keskel hakkati üleminema kohustuslikule koolisundusele. Kirjasõna 19.sajandil: · 19.saj algusel muutus eestikeelses kirjasõnas valitsevaks ilmalik kirjandus.
omavoli. Puudus sõna ja trükivabadus, igasugune vaba mõte lämmatati eos. RAHVUSPOLIITIKA. Tsarismi rahvuspoliitika lähtus "ühtse ja jagamatu" suurriigi ideest. Mittevenelasi kiusati taga usu pärast, takistati nende kultuuri arengut ning suruti peale vene keelt ja kultuuri. Suured olid erinevused Venemaa eri piirkondade kultuuris ja majanduse arengutasemes. Kõige kõrgem oli arengutase Euroopa-Venemaa läänekubermangudes. Tänu balti arenenud koolikorraldusele paistsid teistest enam silma eestlased, kellest ligi 79% olid kirjaoskajad. VENE-JAAPANI SÕDA (1904-1905). 19. sajandi lõpul omandas võitlus turgude pärast suurriikide jaoks esmatähtsuse, põhjustades rahvusvaheliste vastuolude teravnemist ja sõdu. Sõda algas 27. I 1904.a. ilma ette kuulutamata. Jaapani laevastik ründas ootamatult Port Arturi sadamat Liaodongi poolsaare lõunaosas, mille Venemaa oli Hiinalt 25 aastaks endale rentinud. Kaotused olid suured
transpordikorraldus jms), sotsiaalne (vanemate jt toetus õppimisel) ja sisuline (vastavus õpilase oskustele, võimetele ja huvidele). Hariduskorraldus - lasteaedade, koolide ja teiste õppeasutuste, raamatukogude, meedia, nõustamise, kutsesüsteemi koostoimes haritud inimeseks kujunemise tingimuste loomine. Hariduskorraldus seisneb haridusasutuste jt haridussüsteemi elementide töö eesmärgistamises, finantseerimises, organiseerimises ja hindamises. Siia kuulub lisaks koolikorraldusele, mille osaks on koolivõrk, ka mitteformaalne õppimine, informaalne õppimine, harituks kujunemine töötades, mängides vms, selle tulemuse (haridus) formaalne tunnustamine. Samuti on hariduskorralduse osaks kutse omistamine, äravõtmine, hariduse ja õppimisega seotud kulutuste tasumine ja maksustamine jms. 2 Haridusliku erivajadusega õpilane - HEV õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused,
(adrakohtunikud ja sillakohtunikud) Vaimuelu 19.saj 1.poolel 1802.a taasavati Tartu Ülikool. Tartust kujunes kiiresti üks Venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntumaid õppe-ja teaduskeskuseid. 19. sajandi alguses sätestati 4-astmeline ühtluskool: maakondades kihelkonnakool ja kreisikool; kubermangulinnades gümnaasium ja ülikool. Püsiv talurahvakoolide võrk hakkas kujunema pärast talurahva seaduste koostamist. Talurahvaseadused panid aluse kindlamale koolikorraldusele. 19.saj hakati üle minema kohustuslikule koolisundlusele. 19.saj oli valitsevaks ilmalik kirjandus. (selle peamiseks levitajaks kalendrid) Püsivale eestikeelsele kirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannsen, kes 1857.a hakkas toimetama Perno Postimeest.(Ühtne kirjakeele võidulepääs) 19.saj säilitas luteri usk algselt oma varasema valitsemiskorralduse ja laialdase autonoomia. 1832.a oli ülevenemaaline kirikuseadus, millega luteri usk kaotas oma senise positsiooni
aastal üks aasta tagasi. 1959. aastal pikendati öpikohustuse kaheksa aastani ja 1970. aastal laiendati see kogu 11-aastasele keskastme haridusele. Pärast kaheksaklassilist kooli tuli õpilasel minna kas kolmeaastasesse üldhariduslikku keskkooli või kutsekooli. 1984. aastal muudeti koolikorraldust nii, et algkooli moodustasid astmed 1.-4. klassini, põhikooli 5.-9. Hass ja keskkooli 10.-11. Hass. Kaks aastat hiljem mindi üle 12-aastasele koolikorraldusele ja koolikohustuse algus viidi kuuendale eluaastale. Kohustuslik aine nõukogude koolides oli ka sõjaline algõpetus. 1960. aastatel läksid koolid üle plaanimajandusele, kui neile antavate toetuste suurus seoti õppeedukusega. See viis omakorda kergesti selleni, et mõnigi 1972. aastal oli 73 protsendis kõigist Eesti alg- ja keskkoolidest õpikeeleks eesti keel. Eesti keele tundide arv vähenes mõnevõrra 1950
aadli kulul ning koolmeistrite seminaride loomist. Töötati välja project, mille alusel peale külakoolide iga 6000 talupoja kohta pidi asutatama kolmeaastane kihelkonnakool teise astme koolina. Selle filantroopilise kava mõtteks oli talurahva kultuuritaseme tõstmine ja ettevalmistamine põllutööks vajaminevate põhiteadmistega. Kogu kava baltisaksa rüütelkonna vastuseisu tõttu ei teostunud, kuid avaldas siiski mõju Liivimaa koolikorraldusele. Pärisorjuse kaotamine tõstatas uuesti talurahva haridusküsimused. Kui seni oli kooliasutamisel kriteeriumiks olnud mõisamaade suurus (5 adramaad ühe kooli kohta), siis talurahvaseaduste ilmumisest alates võeti aluseks hingede arv. Eestimaa talurahvaseadus (1816.a.) nõudis mõisakogukonnalt kooli ehitamist iga 1000 hinge kohta ja selle ülalpidamist. Koolmeister vabastati sõjaväeteenistusest, pearahamaksust ja ihunuhtlusest. Liivimaa talurahvaseadus nägi ette enamat
annaabi.ee 
