lasteaias kohti. Probleemi lahendamiseks alustati Peetri lasteaed-põhikooli laiendust, mis valmib tänavu sügisel. Antud avaliku projektiga võidavad nii rikkad kui vaesed, sest lasteaia ja/või põhikooli kohti vajavad kõik olenemata klassist. Lasteaia osa kasvab 240 koha ning põhikooli osa 214 koolikoha võrra. Praegu on Peetri lasteaias 120 ja koolis 432 kohta. Valmivad juurdeehitused aitavad leevendada lasteaia ja koolikohtade puudust Peetri alevikus, mis on tingitud viimasel viiel aastal oluliselt kasvanud elanike arvust.2 Need õpilased ja lasteaialapsed, kes hetkel peavad sõitma Tallinna või mujale kooli või lasteaeda Rae vallas, ei pea tänavu sügisel enam transprodiraha kulutama kooli või lasteaia sõidule. Sellest võidavad kõik Peetri elanikud, kuid kaotavad transpordi ettevõtted. Tallinnast Peetrisse sõidab hetkel üks bussiliin – 215, kus üks pilet maksab 1,50 eurot 3. Kool on viis
prognooside kohaselt langemine jätkub jõudsalt. Sündimuse tase on madal ja kõvasti allpool rahvastiku taastetaset. Suremuse üldkordaja on oodatava eluea tõusu tõttu pidevalt vähenenud. Suremuse tase on madal ja rahvastik pidevalt mitte ainult ei vähene vaid ka vananeb. Omanäolise erinevuse rahvastikust moodustab 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses sündinud suurearvuline põlvkond, kelle kooliminekul pidi omavalitsus tegelema uute koolikohtade loomisega, ning nüüd, kui koolis käivate noorte osakaal on tunduvalt väiksem, on tulnud paljusi koole muuta väiksemateks või kaotada üldse. Sama varemnimetatud põlvkonnaga seotud suurim mure on nüüdseks püüd vältida nende lahkumist Viljandimaalt ja leida töö juba hariduse omandanutele. Joonised ja tabelid Joonis nr.1 Joonis nr.2 Joonis nr.3 Joonis nr.4 Joonis nr.5 Joonis nr. 6 Joonis nr.7 Joonis nr.8 Joonis nr. 9 Joonis nr.10
viimasel ajal tõusnud, seda nii positiivse iibe, kui sisseände tõttu. Maakonna rahvastik iseenesest koguneb pigem linna ümbrustesse, kui linna. Näiteks Tartu linna rahvaarv on pidevalt kahanenud ja näitab ka tuleviku suhtes langustrendi, samas kui Tartu linnaäärsete valdade rahvaarv jõudsalt kasvab Omanäolise erinevuse rahvastikust moodustab 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses sündinud suurearvuline põlvkond, kelle kooliminekul pidi omavalitsus tegelema uute koolikohtade loomisega, ning nüüd, kui koolis käivate noorte osakaal on tunduvalt väiksem, on tulnud paljusi koole muuta väiksemateks või kaotada üldse. Sama varemnimetatud põlvkonnaga seotud suurim mure on nüüdseks püüd vältida nende lahkumist Tartumaalt ja leida töö juba hariduse omandanutele, mis Tartumaale on eriti tähtis, sest asuvad siin ju Eesti parimad(ja suurimad) ülikoolid. Seetõttu on Tartlaste seas ka rohkem haritlasi, kellele
täita ja kulusid ning tulusid planeerida, näiteks: Kindlasti tuleb hindamisel arvestada, et arvamuslugu moodustaks seotud terviku. Vastasel korral lasteaiakohtade vajadus; koolikohtade vajadus; lastetoetuse maksmine; tulevase tööjõu õpilane esimest punkti ei saa. Kui õpilane pole oma seisukohta kinnitanud mitte ühegi näitega, jääb ta punktist ilma (vt teine punkt).
Tulemuseks on arengupeetus, tööpuudus ja jätkuvalt madalad sissetulekud. Lisaks on paljudes arengumaades peale Teist maailmasõda olnud probleemiks rahvastiku kiire kasv (demograafiline plahvatus), mis annab oma panuse madalatesse sissetulekutesse, kuna suurendab nõudlust ilma et suureneks pakkumine. · Mahajäämuse paradoks väljendub selles, et kuigi arengumaades võib majanduse kasvutempo olla isegi kiirem kui arenenud riikides ning töö- ja koolikohtade loomine kiire, siis ometi arvestuses ühe elaniku kohta ei tõuse varustatus toiduainetega, kasvab tööpuudus ja napib koolikohti (kasvab kirjaoskamatute absoluutarv). · Perspektiivid mahajäämuse ületamiseks: arengumaade kiirema arengu arvel- sissetulekute erinevus rikaste ja vaeste riikide vahel on vähenev üksnes juhul, kui arenenud riikide ja arengumaade tulude suhe ühe elaniku kohta on suurem nende kasvutempode pöördsuhtest;
viitab tulude ebaühtsele jaotumisele vaeste riikide elanike vahel ja rahvusvahelistele elustandardi erinevustele. 11.9. Kas sotsiaalse arengu indikaatorid peaksid mõõtma pigem arengus mahajäämise põhjuseid või tagajärgi? Kumba liiki indikaatoreid praktikas enam kasutatakse? Miks? Arengu hindamiseks sobivad enam tulemusi mõõtvad indikaatorid oluline pole ju see, kui palju toiduaineid toodetakse, vaid kas nälgijate hulk väheneb; mitte koolikohtade arvu kasv, vaid haridustaseme tõus jne. Samas on tulemuste kvantitatiivne mõõtmine tunduvalt keerukam, kuna nende kohta puudub piisav ja usaldusväärne statistika. Absoluutne eelis rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale tasemele kui riigid spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, mille osas neil on absoluutne eelis, st mida nad suudavad toota vähimagi ressursikuluga. Eristatakse loomulikku eelist (soodsad
annaabi.ee 
