vigu. Vigade tegemise põhjuseid tuleks otsida minevikust. Kasvatussotsioloogia uurib mikrotasandil väikeseid sotsiaalseid rühmi. Sel tasandil on uurimus suunatud kasvatatava ja kasvataja vaheliste mõjusuhete uurimisele. Makrotasandil on seisukoht, et koolitus on sotsiaalne institutsioon, mille aluseks on selle ühiskondlikud ülesanded, sel tasandil on uurimused suunatud kasvatus- ja koolitussüsteemidele. Näide: Uuritakse ühe kooliklassi haridustaset ja seda, kuidas erinevad õpilased klassis sama informatsiooni omandavad. Hariduse majandamise teadus paikneb kasvatusteaduse ja majandusteaduse piirialal. Näeb koolituses investeeringut, mis nõuab kulutusi, kuid toodab hiljem kasumit. Uurib koolitusega seotud kulutusi ning koolitusest saadavat kasu organisatsioonide ning indiviidi seisukohast. Näide: Uurib ühe inimese haridusteele kuluvaid summasid ning seda, kui palju kasu peale
keskkonnatingimusi, mida inimene või organism kogeb või millega on otseselt või kaudselt ühendatud. Bronfenbrenner kujutleb seda ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees oleva süsteemi kogumit ning kui interaktsiooni inimese isiksuse, protsesside, konteksti ja aja vahel. Mikrosüsteem on esmane keskkond (kodu, lasteaed, kool, mängu-ja koolikaaslased), milles laps või noor areneb, saab kogemusi ning loob isikliku reaalsuse. Kodu füüsiline vorm ja sisustus (nagu ka kooliklassi vorm ja sisustus) moodustab lapse tegemistele ja kogemustele teatava raamistiku. Need võivad olla innustavad ja avastamisvõimalusi pakkuvad, kuid need võivad samuti olla arengut pärssivad. Lapse individuaalse arengu tase sõltub ka vanemate taustast, sh nende lapsepõlvekogemustest, kasvuümbrusest, tervislikust seisundist jne. Olulisem kvaliteedifaktor on kodus valitsev emotsionaalne kliima, kus laps saab normaalselt areneda, mängida, õppida, armastust
religioosse värvina. Kollane on ka rikkuse ja võimu tähistajaks. Kus leidub aga rikkust, seal leidub sageli ka reetlikust.Kahvatut kollast on loetud armukadeduse ja vihkamise, kadetsemise ning klatÅ?imise värviks. Kollast kutsutakse varjudeta värvuseks. Koos terava rohelisega mõjub kahvatukollane mürgiselt. Temperamenditüüpidest sobib kollane värvus sangviinikule - igiliikurile, ideede generaatorile. R. Steiner peab oluliseks 9-10 aastaste, H.Frieling aga 11-12 aastaste laste kooliklassi ja toas. Soe kollane on päikseline, annab rõõmsameelsust ning teeb vaimu erksaks, mistõttu sobib lastele nii taustavärviks kui ka väiksemate pindade tähelepanu ergutamiseks ja õpitava paremaks omandamiseks. Huvitavaid fakte värvi kohta Ameerika Ühendriikides on kollane üks armee värve ja kollasest on seal kujunenud ka sõduri kojusaabumise tunnus. Ühe traditsiooni kohaselt tervitatakse sõdureid kollaste lintide sidumisega puude külge. Kollane esineb 43% riigilippudes
Sotsiaalseid probleeme tervikuna iseloomustab pidev muutumine: ühest ja samast nähtusest räägitakse eri aegadel erineva intensiivsusega, st eri aegadel peetakse 8 probleemseks erinevaid ilminguid. Seejuures rõhutatakse spetsialistide rolli: kui mingi sotsiaalne probleem institutsionaliseeritakse, on sellele antud n.ö ametliku probleemi staatus. Oma uurimuses kaardistasin ühiskonnast kooliklassi kanduvaid otseseid ning kaudseid sotsiaalseid probleeme ( Leino, lk 5). 9 2. Inglismaa sotsiaalhoolekande kujunemine Suurbritannia on koht kus ühiskondlik hoolekandesüsteem tekkis kõige varem. Esimeseks sammuks sinnapoole oli 1552. aasta korraldus koostada valdades ametlikud vaeste nimekirjad, nn vaeste-registrid.1563. aastal määratles Justices of the Peace vaeste
elamurajoonis. Samuti ka töötus toob kaasa stressi kogu perele. Töötu lapsevanemad piinlevad kahtluste käes- kas nad leiavad jälle tööd, kas neid üldse enam vajatakse, kas raha jatkub? Need on küsimused, mille varjus võivad laste probleemid jaada tähelepanuta. Lapsed tunnetavad vanematel lasuvat pinget, ei suuda seda aga määratleda ja muutuvad ebakindlaks. Samas suurenevad laste kasvades välised ehk eakaaslaste, sõprusringi, kooliklassi mõjud. Mõjutavad ka ajakirjad, televisioon, iidolid ja teised eeskujud. Niisugust mõju saavad vanemad, sugulased, hooldajad või õpetajad kontrollida ainult piiratud ulatuses. Sellele vaatamata saab palju ära teha selleks, et oma lapsi sõltuvusohu eest kaitsta. Füüsiliste ja psüühiliste põhivajaduste rahuldamine loob lastele kindla jalgealuse, mis on vajalik paljude raskete sammude tegemisel nende isiksuseks kujunemise teel.
ning ühtlasi arusaamine oma võimaliku nii soovitatava kui ka taunitava käitumise tagajärgedest. Sonia Blandford: ole punktuaalne, tuuniks valmistunud, väljenda koostöö olulisust, ole aus, ära kamanda, järgi pidevalt toimumist, oska kasutada vestluse juhtimise tehnikaid, oska kasutada eri õpetamisstiile, tegele õpilaste probleemidega, oska anda adekvaatselt nii positiivset kui ka negatiivset tagasisidet. Kooliklassi kui grupi arengufaasid ja õpetaja tegevused neis 1. Kujunemisfaas. Õpilased on üsna mõjutatavaad, sest uues situatsioonis on raske orienteeruda. Oodatakse, et õpetaja ütleb, mida ja kuidas teha. Jälgitakse, kuidas teised käituvad. Õpetaja soovitatavad juhtimisstiilid: juhtiv, arendav, ühendav. On tähtis, et klassis arutatakse õpetaja eestvedamisel läbi reeglid ja teadvustatakse eesmärgid ning tehakse selgeks, et klassiruum on
eeskuju üha enam ja enam vastutust enda kanda kuni ta tuleb iseseisvalt toime. Nii toimub omamoodi „kultuuristamine“ (sotsialiseerimist) ehk normide, käitumiste, oskuste, veendumuste, keele ja hoiakute omaks võtmist konkreetses kogukonnas. Teadmist ei nähta vaid individuaalse kognitiivse konstruktina vaid kogukonna (rühmituse) loomingu ja omandina teatud ajaperioodi jooksul. See kehtib ka kooliklassi kohta (õppimisest arusaama, käitumise korra, klassiõhkkonna jne tähenduses). Rõhuasetusena, et õpitu ei ole sageli rakendatav teistes oludes. Konkreetses situatsioonis õpitu ei üldistu alati kõikidele rakenduskjuhtudele. Selle probleemi esile tõstjad osutavad näiteks, et matemaatiliste tehete õppimine koolis aitab õpilastel paremini toime tulla matemaatikaga koolis, kuid vaevalt oma sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamisega
annaabi.ee 
