HOIDEKEEL (motherese) - lapsele kohandatud kõne KAHESÕNALISED LAUSED (telegraafkeel) - u. kahe aasta vanuses - sisaldavad: nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad KÕNE ARENG EELKOOLIDES - 2.5 a laused pikemaks - kolmandal eluaastal morfoloogilised tunnused - üleüldistamine - „ema tulis koju“ - minema – lähema KÕNE ARENG KOOLIS - konteksti abi vähenemine – keele dekontekstualiseerimine - sümbolite kasutamine - abstraktne sõnakasutus - „koolikeele“ õppimine KÕNE KUULAMINE JA TEKSTI LUGEMINE *erinevused - kirjalikku tekst terviklik, suuline ajas venitatud - suuline kõne on segasem - mälule on suuremad nõudmised suulise teksti kuulamisel - suulise kõne korral palju mõistmist abistavaid märke KÕNELEMINE JA KIRJUTAMINE *sarnasused - kasutatakse samu teadmisi ja sarnaseid trateegiaid - oluline on teate tähenduse planeerimine KÕNELEMINE JA KIRJUTAMINE *erinevused - suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsam
Defineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet, Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge, Mõisted asetsevad hierarhiliselt prototüübiteooria.- Kategooriad esitatakse prototüüpidena, Iseloomulikud tunnused, Liikmete tüüpilisus. Lapse kõne areng –Foneemitaju, Imikute häälitsemine, Ühe-sõna periood, Hoidekeel, Kahesõnalised laused (telegraafkeel)-u. 2a vanuses, Kõne areng eelkoolieas, Kõne areng koolis-“Koolikeele” õppimine 25. Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? arukus, taibukus, Igapäevaloogika, Teaduslik psühholoogia Mida uuris Galton? –1865. a püüdis lahti seletada taibukust, 1korda sõna intell. ja geenius Kirjelda intelligentsusteste (Binet, Wechsler). Tänapäevastele intelligentsustestidele pani aluse prantslane Alfred Binet (1857–1911), Intelligentsuse skaala (Binet ja Simon), Praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud
Hoidekeel (motherese)- lapsele kohandatud kõne Kahesõnalised laused (telegraafkeel)- u 2 aasta vanuses; sisaldavad nimi-, omadus- ja tegusõnu Kõne areng eelkoolieas: 2,5 a- pikemad laused; 3. e-a morfoloogilised tunnused; üleüldistamine. NT: „ema tulis koju“, minema—lähema Kõne areng koolis: konteksti abi vähenemine; sümbolite kasutamine; abstraktne sõnakasutus; „koolikeele“ õppimine MÕTLEMINE- vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta o Sümbolilised protsessid o Varjatus o Elementidega manipuleerimine Mõtlemist iseloomustavad: o Teadlikkus o Suunatus (hästi/halvasti defineeritud)- konkreetsele eesmärgile suunatud o Kasutatavate teadmiste hulk (teadmiste vaesed/rikkas)- ei nõua väga palju eelteadmisi
· Kasutavad vaatamata sellele, et vanemad neid tihti parandavad Kõne areng koolis · Konteksti abi vähenemine - keele dekontekstualiseerimine. Me ei räägi enam asjadest mis on olemas vaid räägitakse, mis on kuskil. Asjad mida ei saa, ei hetkel katsuda. · Sümbolite kasutamine kirjutamine, teadlikult hakatakse selgeks tegema, et märkidel on tähendus. · Abstraktne sõnakasutus- hüpoteetilised asjad, mida ei ole võimalik näha või katsuda. · "Koolikeele" õppimine, kus treenima hakatakse korrektselt rääkimist. Tähendab, et rääkida tuleb täislausetega. Ning juurde tulevad ka sõnad, mis erinevad igapäevakasutusest. Nt füüs. mõiste jõud. Kõne areng raskendatud tingimustes · Hundilapsed (Aveyroni metsik poiss; Kamala ja Amala)- kas kõne areng on kaasasündinud või on vajalik ka õppimine. Esimesed teadaolevad juhtumid, leiti lõuna pr 8-9 aa poiss, kes ei kõnelenud. Tuli välja
mis on kuskil. Asjad mida ei saa, ei hetkel katsuda. Sümbolite kasutamine kirjutamine, teadlikult hakatakse selgeks tegema, et märkidel on tähendus. Abstraktne sõnakasutus- hüpoteetilised asjad, mida ei ole võimalik näha või katsuda. "Koolikeele" õppimine, kus treenima hakatakse korrektselt rääkimist. Tähendab, et rääkida tuleb täislausetega. Ning juurde tulevad ka sõnad, mis erinevad igapäeva- kasutusest. Nt füüs. mõiste jõud. 10 Kõne areng raskendatud tingimustes
Lapsega ei pea hoidekeeles rääkima! Titekeele/pudikeele kasutamine on vale, lapsel hiljem raske ümberõppida Kahesõnalised laused e telegraafkeel: *u 2a vanuses *sisaldavad nimi-, omadus- ja tegusõnu *kiire areng ja sõnavara omandamine Kõne areng eelkoolieas: *2,5a laused pikemad *3a morfoloogilised tunnused *üleüldistamine * raskused grammatikas Kõne areng koolis: *konteksti abi vähenemine *sümbolite kasutamine *abstraktne sõnakasutus *"koolikeele" õppimine 10-12 vanuselt keel täiskasvanule sarnane Kõne kuulamine ja teksti lugemine: Kirjalik tekst terviklik, suuline ajas venitatud Suuline kõne segasem, kirjakeeles mõtleme rohkem läbi Mälule on suuremad nõudmised suulise teksti kuulamisel Suulise kõne korral palju mõistmisi abistavaid märke Kirjutamise faasid: 1) planeerimine üldkava paikapanemine, mida tahame öelda. Sellele rohkem aega kulutades on kirjatöö kvaliteetsem. 2) lausete loomine kuidas ütleme
Lapsega ei pea hoidekeeles rääkima! Titekeele/pudikeele kasutamine on vale, lapsel hiljem raske ümberõppida Kahesõnalised laused e telegraafkeel: *u 2a vanuses *sisaldavad nimi-, omadus- ja tegusõnu *kiire areng ja sõnavara omandamine Kõne areng eelkoolieas: *2,5a laused pikemad *3a morfoloogilised tunnused *üleüldistamine * raskused grammatikas Kõne areng koolis: *konteksti abi vähenemine *sümbolite kasutamine *abstraktne sõnakasutus *"koolikeele" õppimine 10-12 vanuselt keel täiskasvanule sarnane Kõne kuulamine ja teksti lugemine: Kirjalik tekst terviklik, suuline ajas venitatud Suuline kõne segasem, kirjakeeles mõtleme rohkem läbi Mälule on suuremad nõudmised suulise teksti kuulamisel Suulise kõne korral palju mõistmisi abistavaid märke Kirjutamise faasid: 1) planeerimine – üldkava paikapanemine, mida tahame öelda. Sellele rohkem aega kulutades on kirjatöö kvaliteetsem. 2) lausete loomine – kuidas ütleme
annaabi.ee 
