Kujundamist selles vanuses vajavad uued oskused: kokkulepete sõlmimine, neist kinni pidamine, oma kavatsuste selgitamine jne. Koosmängu kujundatakse esialgu laste tuttavate mängude kaudu. Materjali saavad lapsed nii otseselt (õppekäigud) kui ka vahendatult (lastekirjandus). Oluline on, et kuuldu, nähtu ja kogetu jõuaks mängudesse. Laps, kes ei ole lapsepõlves mänginud, pole läbinud ka sotsiaalse elu algkooli ning tal on täiskasvanuna raskusi inimestevaheliste suhete 1 Koolieelsest kasvatusest lasteasutuses. Valgus, 1974, lk 38-42. mõistmisel, hoidmisel ning loomisel. Seega pole tähtis see, mida laps mängib, vaid see et ta mängiks. Lauamängud õpetavad lapsi kaotama ja võitma, ent arendavad ka püsivust, kannatlikkust ja oskust suhelda. Lauamäng teeb lapsele selgeks reeglite vajalikkuse, kuna muidu lihtsalt ei saa mängida. Kuidas toetada: jälgi ise reegleid ja jälgi nende täitmist! Ka väiksema mängija puhul ei
(mängu süzeed), annab hinnangu ning arutleb ja vaidleb kaaslastega (Sarapuu 1977). Eakaaslasele suunatud lause on pikem ja keerukam. Laps matkib, jäljendab tegelikkust, väljendab oma uudishimu jamõjutab teiste käitumist. Takoordineerib oma tegevust teiste lastega ja arvestab nende soovidega. Jätkub sõnavara kasv, mis otseselt sõltub lapse elu- ja kasvatustingimustest (Tiko 1996). Viiteallikad Sarapuu, H. (1977). Laps ja lelud. Tallinn: Valgus. Sarapuu, H. (1987). Koolieelsest kasvatusest lasteasutuses. Tallinn: Valgus. Tiko, A. (1996). Kultuuritausta mõju lapse kasvukeskkonnale. Alushariduse õppekava projekt. Tallinn.33-35 Woolfson, R. C. (2004). Miks lapsed nii käituvad? Tallinn: Varrak
Nüüd läheb iga lapse paat reisima. Õpetaja käib lapse juurest lapse juurde ja kuulab tema lugu. 5 Kasutatud materjal: https://www.tlu.ee/opmat/rk/2009/Lehte%20Tuuling%20-%20RKA6022%20M%E4ng%20ja %20lapse%20areng/5.%20teema/MANGULIIGID.pdf http://www.eetika.ee/sites/default/files/eetikakeskus/kulvi_teder._loovus.pdf Meheks, isaks ja härrasmeheks. Atlex (57 – 66); Niiberg, Moodle õppematerjal 5,pt “Mäng on mehe tõsine töö”. Koolieelsest kasvatusest lasteasutuses. Pt. Laste mäng ( lk. 28-34). Laps ja Lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. (lk 154-171), (2005). Koost. Kivi, L., Sarapuu, E. Tartu: Kirjastus Atlex Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Eve Kikas (lk 120-137) Mäng kuueaastaste laste klassis H. Sarapuu (1988) http://www.lasteaed.net/2011/12/11/loovmang/ 6
Arvan, et kõigi õpitegevuste juures tuleb ära kasutada mängulisust, sest mäng on lasteaias õppimisprotsessi osa ning kui lapsel on positiivne meel, siis on ta aktiivne osaleja ja õpib läbi mängurõõmu kõige paremini. ALLIKAD Alushariduse raamõppekava (1999) https://www.riigiteataja.ee/akt/77809 [1999] Vabariigi valitsus Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917?leiaKehtiv [2008] Vabariigi valitsus 1987. aasta riiklik õppekava ,,Koolieelsest kasvatusest lasteasutuses" Tallinn ,,Valgus" 1987 Sikka H. (2009) Valdkond ,,Matemaatika". Tartu: Kirjastus Studium
käsiraamat. Tartu: TÜ Kirjastus M. Fogelholm, I. Vuori. (2007) Tervislik liikumine. Tallinn: Medicina V. Pantsenko. (2005) Tervise ABC tulevastele meistritele ja mitte ainult... Koolieelse lasteasutuse RÕK. (2008) Tartu: Studium E. Isop. (1999) Kehaliste harjutuste õpetamise üldised alused. Tallinn: TPÜ Kirjastus H. Galinskaja, E. Lepik, L. Lilleaas, A. Lints, E. Lootsar, M. Peit, A. Piirma, M. Pohlak, A. Rohtla, J. Sõerd, M. Terri, E. Vee, K. Väljas. (1979) Koolieelsest kasvatusest lasteasutuses. Tallinn: Valgus J. Loko. (2002) Laste ja noorte spordiõpetus. Tartu: AS Atlex B. Grügge, M. Glantz, K. Sandell. (2008) Õuesõpe. Tallinn: Ilo 13
küsitleda lapse vanemaid, kellelt saab olulist lisainfot lapse senise arengu kohta ning lapse koduse käitumise kohta. ➧Vahendite valikul arvesta, et pisemad lapsed tegutsevad põhiliselt reaalsete objektidega, millele võivad lisanduda ka pildid, kuid need ei tohiks uurimisvahenditena domineerida. ➧Viiendast eluaastast võib kasutada suures osas pilte, mis algul peaksid olema reaalsetele asjadele võimalikult sarnased. Laste vanuse kasvades võivad pildid muutuda abstraktsemaks. ➧Alates koolieelsest vanusest lisanduvad ka verbaalsed ülesanded, millele pilte enam juurde ei esitata, kuid sellised ülesanded ei tohiks domineerida mitte enne 12.eluaastat. ➧Kuigi juba algklassides õppivate laste uurimisel kasutatakse vahendeid, mis sisaldavad kirjalikku kõnet (sõnakaardid), võib alles 12.eluaastast minna üle ülesannetele, mis esitatakse kirjalikult. ➧Tulenevalt sellest, et laste arengus toimuvad suured
annaabi.ee 
