Kui ta on aga mingil alal andekas, siis peab teda igal juhul 6 innustama ja arendama. Tihtipeale on autistlikel mõne valdkonna vastu kirglik huvi, mida võib täheldada juba lapsena. Nagu tavalistel lastel, võivad ka autistidel huvid muutuda või siis olla eluaegsed. Mingi osa autistlikest inimestest suudab oma hobi või huviala tulevikus edasi õppida või lausa sellega seotud erialal tööd leida. (Autismist, 2014) Koolieelikuna võib autistliku lapse tähelepanu köita näiteks liikslusmärgid, veekraanid, reklaamid, telefoninumbrid jne. Osadel lastel võivad olla muusikaliselt väga andekad või oskavad hästi joonistada. Selles eas võivad esineda ka ebaadekvaatsed hirmud nagu näiteks kardetakse treppe, karusnahka jne. (Markov, 2006) Õpiraskused Autistlike inimeste õpiraskused ei piirdu ainult koolis õpitava omandamisega vaid need varieeruvad alates kooliõpingutest kuni enda eest hoolitsemiseni
Rinda sai ka kuuenda kuuni, siis ema lõpetas ise ära, sest oli tekkinud rinnapõletik. Ema seda ei mäleta, et oleks olnud unehäireid, st, et ajab öö ja päeva sassi, samuti ei mäleta ema, et oleks olnud gaasivalusid. Ema oli lapsega kodus kuni kolmanda eluaastani, siis läks laps lasteaeda ja ema tööle. Lapseeas erilisi iseärasusi ema sõnul ei olnud. Ainuke asi, mida ema arvas, et võik üles täheldada, oli see, et patsiendile meeldis palju olla omaette looduses. Tüdruk koolieelikuna võis tundide kaupa vahtida sipelgapesa või olla selili ja vaadelda pilvi, samal ajal kõigutada ennast. Tikke ei olevat olnud, samuti ka voodimärgamist. Tikkide kohta ütles ema, et ega ta ei oleks osanud ka neid märgata, sest ta töötas palju ja suurema osa ajast oli laps üksi. Küüntenärimist ei olnud, kuid seda teeb patsient nüüd 17 aastaselt. Kooliaeg. Kooliminekusse suhtus patsient rahulikult, ilma emotsioonideta. Esimesed kolm aastat oli
3 1. TÜDRUKUD Sündides on tütarlapsed poistest umbes neli kuni kuus nädalat ees. Iseseisvamaks muutuvad tüdrukud umbes kuuekuuselt- suudavad omaette leludega mängida ja end lohutada. Olulisim erinevus esimestel kuudel on kiirus- nad kasvavad kiiremini ja kaal suureneb rutem kui poistel. Hoogsad arengu erinevused jätkuvad kuni puberteedieani. Koolieelikuna on tüdrukutel paremini arenenud rääkimis- ja enesevalitsemisoskus. Koolieas on neil parem õppeedukus, kuna nende aju kasutab oma ressursse sagedamini ja kiiremini, nad on kohusetundlikumad, optimistlikumad ja ei anna raskuste käes vaeveldes alla. Kui östrogeenitase on kõrge, on tulemused töödes paremad kui madala östrogeenitaseme korral. T. Niiberg (2008) on rõhutanud oma raamatus ,,Naiseks, emaks ja daamiks" et naistel
- Maailmas pole kedagi kes oleks astmel 3.2 Piaget arusaam mängureeglitest 1. Reegliteta mäng 2. Muutumatute ja väliselt antud reeglitega mäng 3. Vasastikusel kokkuleppel muudetavate või ise loodavate reeglitega mäng Mäng Sõprus - Aitab kaasa emotsionaalsele arengule - Varases lapseeas: ühe kaaslase eelistamine, tema suhtes positiivsete emotsioonide väljendamine, tema jäljendamine ja temaga koostöö tegemine - Koolieelikuna: sõbra ,,kasutegur" - Algklassides: ühised huvid, lähedus, lojaalsus - Murdeea eel: üksteise eest hoolitsemine, üksteise aitamine, tunnete jagamine Lapse kõne ja suhtlemise areng - Uuritakse et teada saada kas keele omandamise hilinemine on märk arenguprobleemist Kõne arengu perioodid - 3. kuu algul koogamine - 4. kuul lalisemine - 6. kuul tunneb mõne sõna ära, 8. kuu mõnda ütleb - 9
vastamine, tema kaasamine kõigisse tegevustesse, tema kogemustepagasi suurendamine, talle ette lugemine ning tema abistamine teiste taiskasvanute ja lastega suhtlemisel. Ühesõnaga - täites lapsevanema normaalseid funktsioone. Nende tähelepanekute valguses tuleks varast arendusravi lugeda igati vajalikuks, kuid mitte asendamatuks, vaid tegevuseks, mis toetab palju tahtsamat õpikogemust, mida lapsele tema vanemad annavad. Hetkel on tehtud väga vähe tööd selgitamaks, kas koolieelikuna saadud arendusravi soodne mõju jätkub ka parast lapse kooliminekut. Mõnede uuringute tulemused on naidanud, et lapse 8 aastaseks saades teatud osa positiivsest mõjust kaob. Juhul kui see toesti nii on, viitab see mitte arendusraviprogrammide puudujääkidele, vaid pigem koolisusteemi suutmatusele saavutatut hoida. Avarduv maailm Lapse koolisaatmine tähendab lapsevanemale harilikult vastuolulisi tundeid. Ühelt poolt tohutu põnevus - lapse elus algab uus etapp, millega
Hilisemad staadiumid ei vaheta varasemaid välja, vaid eksisteerivad nendega kõrvuti (Rubin, Bukowski, & Parker, 2006) ning lapsed liiguvad vabamängu ajal ühelt teisele ja vastupidi (Robinson et al., 2003) Muutub mängu sisu, mitte vorm (Pan, 1994; Rubin, Watson, Jambor, 1978) Sõprus Varases lapseeas: ühe kaaslase eelistamine, tema suhtes positiivsete emotsioonide väljendamine, tema jäljendamine ja temaga koostöö tegemine Koolieelikuna: sõbra “kasutegur” Algklassides: ühised huvid, lähedus, lojaalsus Murdeea eel: üksteise eest hoolitsemine, üksteise aitamine, tunnete jagamine Sõpruse tähtsus ühine tegevus annab võimaluse sotsiaalsete oskuste harjutamiseks mõtete ja tunnete tõlgendamine ja jagamine annab võimaluse saada aru teise vaimuelust hilisem sotsiaalne edukus hilisem enese väärtustamine hilisem väiksem tõenäosus depressiooniks Tõrjutud lapsed
annaabi.ee 
