Imikuna nutavad nad sageli ja kaua, vähklevad pidevalt ning ka kõige suurem õrnus ja hoolitsus ei anna tulemusi. Väikest beebit ei tohi lüüa ega ta peale karjuda. Väikelapse kriisiperiood algab juba 3 aastaselt ja see aeg paneb laps proovile vanemad. On häiritud uni, raskusi maharahunemisega, on ärritatud ja naerab harva. Lapse tähele panu on hajuv, on oma nõudmistes visa ning kohaneb halvasti. Lasteaias hakkab teisi kamandama ja soovib panna teised oma pilli järgi tantsima. Koolieelikul võib esineda trotslikku käitumist. Juba enne kooli torkab silma, et alustab palju, kuid viib vähe täide. Seab sageli ohtu nii enda, kui ka teised. Laps tõukleb, müksab, võtab teistelt asju ära. Laps on nõudlik, , tihti halvas tujus, kurb, rõhutud ja kerge unega, raskusi paigalpüsimisega. Kollektiivis võib märgata, et lapsel on lühikene tähele panu kestvus, mistõttu on ka madalad õppimistulemused.
Maimikuiga (1-3 aastat) Lapse kiire areng jätkub. 3-aastane liigub ruumis küllalt vabalt jookseb, hüppab, ronib. Tuleb toime eneseteenindusega : sööb, joob, peseb, riietub, kuid mitte veel laitmatult. Perioodi lõpuks märkimisväärne sõnavara. Mõistab teiste kõnet ja räägib pikka soravat juttu, olles võimeline kujutlusmängudeks ja fantaseerimiseks. Olulisim arenguülesanne on just iseseisvumine, oma ,,mina" leidmine ja oma tahte proovilepanek. Koolieelikuiga (3-6/7 aastat) Koolieelikul on üllatavalt suur võime kuulda, näha ja kogeda. Lapse maailm laieneb, suhtlusring avardub. Ellu ilmub üha rohkem nn tähtsaid teisi täiskasvanuid ja eakaaslasi, sugulasi ja ametimehi. Korjab tükk tüki haaval infot kõigilt kellega kohtub ja räägib. Kiindub ühe rohkem raamatuisse. Kujuneb võime lükata edasi häid asju ja heameele kogemist. Fantaasia areneb, palju mängitakse rollimänge. Ülim uudishimulikkus, liikuvus ja ettevõtlikkus. Arenguülesanne
29) See on iga, mil täiskasvanu esitab lapsele juba palju suuremaid nõudmisi kui varem. Lapselt oodatakse nüüd kõigile kohustuslike käitumisnormide järgimist. Kui nooremas eelkoolieas on lapse käitumine veel impulsiivne, ta käitub hetkel tekkinud soovide ja tundmuste ajel, ta ei anna endale aru, mis sundis teda nii või teisiti käituma, siis eelkooliea lõpuks on lapse käitumine enamasti teadvustatud - ta võib üldjuhul oma käitumist arukalt selgitada. Mõtlemise areng Koolieelikul on vaja lahendada üha keerukamaid ja mitmekülgsemaid ülesandeid, mis nõuavad seoste ja suhete eristamist ja käsutamist esemete, nähtuste ja toimingute vahel. Arenev mõtlemine lubab lastel näha ette oma toimingute tulemusi, planeerida neid. Vastavalt tunnetuslike huvide arengule käsutab laps üha enam mõtlemist ümbritseva maailma tunnetamisel. Laps hakkab iseseisvalt püstitama tunnetuslikke ülesandeid, otsib selgitusi märgatud nähtustele. Seoses kõne arenguga omandavad
eros ehk seksuaaltung ja thanatos ehk surmatung. Lisaks eeldas Freud, et käitumist ja isiksust kontrollivad kaasasündinud seksuaalsed ja agressiivsed tungid ja jaotas lapse arengu psühhoseksuaalseteks astmeteks, kusjuures igal astmel peab ära lahendama teatud konflikte ning saavutama tasakaalu vajaduste rahuldamisel. 1. Oraalne faas imikul alates sünnist kuni 12-18 kuu vanuseks saamiseni; 2. Anaalne faas väikelapsel vahemikus 1,5a-3a.; 3. Falloslik faas koolieelikul 3 aastasest 6 aasta vanuseks saamiseni; 4. Latentne faas koolilapsest murdeealiseks sirgumiseni ehk 5.-6a eluaastast noorukieani; 5. Genitaalne faas kestab noorukieast surmani 4 Erik Erikson (1902-1994) Omas Freudiga sarnast arenguteooriat, kuid püüdis ühendada ajalugu, sotsioloogiat ja
Ometi on sellel ka erandeid. Öeldakse, et kes kord on ujuma õppinud, ei unusta seda iial. Mäluga on seotud ka kujutlus. See on varem tajutud kujundite reprodutseerimine. Kujutlus ei tähenda vaid mälupilti visuaalses mõttes, vaid inimene võib kujutleda ka näiteks helisid, maitseid, füüsilist pingutust.. (Tankler, M. 46-50) Imikueas on tegemist ainult tahtmatu mäluga. Ka väikelapseeas on mälu vaid tahtmatu. Sõnamälu võib väikelapsel aga olla väga hea. Koolieelikul on kujundmälu ja piltlik mälu ülekaalus. Samuti hakkab arenema ka sõnalis-loogiline mälu. Koolieas muutub taheline omandamine juhtivaks ning kujundmälu kõrvalt areneb sõnalis-loogiline mälu. Murdeealine tahab aru saada. Ta kasutab vähem mehaanilist mälu ning mälu on tihedalt seotud mõtlemisega. Samas on murdeiga hiilgeajaks mehaanimisele mälule- nooruk on võimeline oma mälu tahtlikult treenima. Samuti omandab mälu täiskasvanule omaseid jooni. (Tankler, M. 51, 52)
internaliseerumine. Prosotsiaalne areng •Väikelapsed – reageerivad teise stressile (nt nutavad ka) •Prosotsiaalne täheldatav juba ~ 2-aastaselt => •aitamine, •lohutamine, •asjade jagamine, •kaitsmine, •hoiatamine ohu eest, •hädasolija kaastundlik uurimine •abi otsimine kolmandalt isikult jne •Vähe vanuselisi ja soolisi erinevusi 4-5a •Motivatsioon käitumiseks – ka enesekeskne? Mõjutavad tegurid •Sõltub empaatia ja kognitiivsest arengust => koolieelikul veel raske näha asju teise seisukohast •Lapse vanus (kogn. areng) •Sugu (vaatluste alusel erinevusi pole) •Temperament •Lapse kogemused •Suhtlemine eakaaslastega, õdede-vendadega •Vanemate ja kodu mõju •Uurimustes – katsesituatsioonis laps käitub teisiti (püüab täiskasvanu ootustele vastata) •Kultuur! Kuidas toetada kõlbelist arengut koolis? •Teiste inimeste tegude analüüs (nt raamatu-, filmitegelased) •Lapse enda tegude analüüs
Kui maimikueas toimub kõne kasutamine konkreetse situatsiooni pinnal , siis nüüd hakkab laps oma kõnet ümber häälestama kõneks, mis on kuulajale mõistetav. Lõputult korduvad asesõnad asendatakse nimisõnadega. Küsimused jutu sisu kohta kutsuvad esile soovi vastata üksikasjalikult ja mõistetavalt. Laps omandab kontekstilise kõne, mis kirjeldab situatsiooni piisavalt täpselt, et olla mõistetud ilma suhtlemissituatsiooni vahetu tajuta. MÕTLEMISE ARENG Koolieelikul on vaja lahendada üha keerukamaid ja mitmekülgsemaid ülesandeid, mis nõuavad seoste ja suhete eristamist ja käsutamist esemete, nähtuste ja toimingute vahel. Arenev mõtlemine lubab lastel näha ette oma toimingute tulemusi, planeerida neid. Vastavalt tunnetuslike huvide arengule käsutab laps üha enam mõtlemist ümbritseva maailma tunnetamisel. Laps hakkab iseseisvalt püstitama tunnetuslikke ülesandeid, otsib selgitusi märgatud nähtustele.
annaabi.ee 
