munitsipaalvõimude poolt); · kalmistud; · spordiplatsid ja väljakud; · individuaal-, rida-10 ja korterelamute privaatsed või poolprivaatsed aiamaad ning ühiskondlikult kasutatavad haljasalad (sh mänguplatsid ja väljakud) elamupiirkondades asumites; · tiheasula matkarajad, roheluses kulgevad kõnni- ja jalgrattateed; · spetsiifilised põllumajanduslikud alad tiheasulas, sh kooliaiad, aiamaad, suvila piirkonnad, puukoolid jmt; · tehnilise infrastruktuuri ja linnasiseste auto- ja raudteede rohelised koridorid; · tööstuspiirkondade ümber olevad rohelised puhvervööndid; · rohelised jäätmaad, mis võivad olla nii kultuuristatud kui ka loodusliku ilmega, nt mahajäetud/ lammutatud ehitiste alad, täidetud pinnasega alad 3. Millised on ohud rohestruktuurile või tema elementidele? · Haljasalade otsene täisehitamine
territooriumid, puiesteed jt hooldatavad alad (enamasti munitsipaalvõimude poolt); 4) kalmistud; 5) spordiplatsid ja –väljakud; 6) individuaal-, rida-10 ja korterelamute privaatsed või poolprivaatsed aiamaad ning ühiskondli-kult kasutatavad haljasalad (sh mänguplatsid ja –väljakud) elamupiirkondades – asumites; 7) tiheasula matkarajad, roheluses kulgevad kõnni- ja jalgrattateed; 8) spetsiifilised põllumajanduslikud alad tiheasulas, sh kooliaiad, aiamaad, suvila piirkonnad, puukoolid jmt; 9) tehnilise infrastruktuuri ja linnasiseste auto- ja raudteede rohelised koridorid; 10) tööstuspiirkondade ümber olevad rohelised puhvervööndid; 11) rohelised jäätmaad, mis võivad olla nii kultuuristatud kui ka loodusliku ilmega, nt mahajäetud/ lammutatud ehitiste alad, täidetud pinnasega alad; Seega moodustavad rohestruktuuri nii loodusliku ilmega kui ka kultuuristatud rohe- ja veealad tiheasulas. 3
(kihelkonnakeskused); vene õigeusu kirikud, koolid; vallamajad; raudteed ja raudteeasulad; tööstused ja tööstusasulad (Kärdla); muud alevikud; piirivalvekordonid, sõjaväerajatised); - Iseseisvusaeg (1918-1940) (asunduskülad ja talud endistel mõisamaadel; sooasundused; osalt uuendatud teedevõrk; kuivenduskraavid, õgvendatud jõed, allalastud järved; uued koolimajad, kooliaiad); - Nõukogude periood (1940-1991) (majandikeskused ja majandite tootmishooned; hävinud talukohad; uudismaad, kraavid jm maaparanduse jäljed; kalatiigid, veehoidlad, paisjärved; sõjaväe- ja piirivalverajatised; karjäärid, freesturbaväljad, aherainemäed; tööstuslinnad ja asulad; puhkekülad, aianduskrundi- ja suvilapiirkonnad).
kitkumas , mille eest nad said paar rubla . 06.01.2007 Nüüdisajal kardavad lapsed tööd , nad ei ole harjunud seda tegema ning üritavad sellest viilida võimalikult palju . Tegelikult ega neid eriti tööle ei sunnita ka , sest ei ole midagi niivõrd tehagi . Õpilastel on võimalus töötada suvel näiteks puhke- ja töölaagrites ja maal või suvilas . On ka igasugu põllumehi , kes võtavad näiteks maasika- , kurgi- ja kartulikorjajaid . Mõnedes koolides on veel kooliaiad , kus tuleb oma tunnis täis saada . 4 Puhkamisvõimalused Puhkust tegelikult ei olnudki , puhkus võeti siis , kui oli vaja tööd teha . Puhkuseks olid jaanilaupäeval , kuna lõpetati varem töö ära ja sünnipäevad . Isal oli puhkuseks see , kui nad sõitsid kogu perega isa ema juurde , see kestis kaks päeva ja peale selle said veel rongiga sõita ja kaks päeva ei pidanud tööd tegema .
2) virgestus- ehk lähirekreatsioonialad (igapäevaseks kasutamiseks) elamupiirkondades: a. elamugrupi lähimängu- ja ühiskasutusega alad; b. naabruskonna (lähikonna) või linnaosa (asumi) mängu- ja rekreatsioonialad; c. linnaosa (asumi) spordirajatised ja lähimatkaalad; 3) puhkealad ehk vabaõhurekreatsiooni- ja väljasõidualad (kasutusel pikema vabaaja olemasolul) tiheasula elanikkonnale; 4) teised avalikud alad (kalmistud, kooliaiad, aiamaade alad, mitmesugused avalikkuse juurdepääsuga kaitsealad); 5) kergliikluse teedesüsteem, mis liidab eelnimetatud alasid 65. 1) tuulekaitsetsoon 2) ventilatsioonitsoon 3) värske õhu tekke alad 4) filtratsiooni ehk puhveralad 5) stagnatsiooni ja ohualad 66. Rohealad sisaldavad suurt potentsiaali pinna- ja heitvete infiltratsiooni ja puhastusalana. Peamisi funktsioone on kaks: 1) infiltreerida ja puhastada sademete-ja pinnavett;
territooriumid, puiesteed jt hooldatavad alad (enamasti munitsipaalvõimude poolt); • kalmistud; • spordiplatsid ja –väljakud; • individuaal-, rida-10 ja korterelamute privaatsed või poolprivaatsed aiamaad ning ühiskondli kult kasutatavad haljasalad (sh mänguplatsid ja –väljakud) elamupiirkondades – asumites; • tiheasula matkarajad, roheluses kulgevad kõnni- ja jalgrattateed; • spetsiifilised põllumajanduslikud alad tiheasulas, sh kooliaiad, aiamaad, suvila piirkonnad, puukoolid jmt; • tehnilise infrastruktuuri ja linnasiseste auto- ja raudteede rohelised koridorid; • tööstuspiirkondade ümber olevad rohelised puhvervööndid; • rohelised jäätmaad, mis võivad olla nii kultuuristatud kui ka loodusliku ilmega, nt mahajäetud/ lammutatud ehitiste alad, täidetud pinnasega alad; • jmt Seega moodustavad rohestruktuuri nii loodusliku ilmega kui ka kultuuristatud rohe- ja veealad tiheasulas.
annaabi.ee 
