Paar vaba nädalat ennem uue kooliaasta algust Koolielu.. Koolitunnid 5-6 päeva nädalas Koolipäevad on enamasti 7tundi pikad Algklassides enamasti 5-6 tundi pikad Laupäeviti on kool umbes keskpäevani Peale seda trennid või yobiko Klassid enamasti suured, 40 õpilasega Rühmad, kes võistlevad nii õppeedukuses kui ka koolile kasulikus töös Koolielu.. Enamikes koolides on koolivorm Õppeained.. Alates 7.kooliaastast õpitakse inglise keelt Emakeelele kulub palju energiat Kasutatakse Hiinast üle võetud kirjamärke - hieroglüüfe (kanji) Kohustuslikud õppeained alama astme keskkoolis on jaapani keel, sotsiaalteadused, matemaatika, füüsika, keemia, muusika, kunst, kehaline kasvatus ja kodundus Õppeained.. 6.sajandil tulid Jaapanisse hieroglüüfid, aja jooksul võeti kasutusele ka kaks silpkirjasüsteemi - hiragana ja katakana.
Suures plaanis on inimene nagu tööriist, keda kasutavad ja suunavad juhid nii, et jätkuks süsteemi korrapärane ja vigadeta töö. Nimelt propageerib riik vastavalt neid erialasid, mille oskajaid meil parajasti vaja läheb. Statistika näitab, et viimasel ajal valitakse aina vähem matemaatika eksamit, samuti on langenud keskmine punktide arv. Arusaadavalt on tegu raske eksamiga, milleks valmistumine ei ole kindlasti lihtne ja kiire protsess. Järgmisest kooliaastast muutub kohustuslikuks matemaatika riilik lõpueksam gümnaasiumi lõpus. Miks säärane otsus vastu võeti? Põhjus on väga lihtne, Eesti riik vajab inimesi kes oleksid tugevad reaalainetes ja siirduksid tulevikus vastavatele töökohtadele, hoides üleval riigi majandust. Seesugune teguviis peaks ennast ära tasuma pikemas perspektiivis. Suurimaks miinuseks meie haridussüsteemis võib pidada teadmiste hinda, mida kindlasti kõik tasuda ei jõua
Jaapanis 1.aprillil ja lõppeb märtsi keskel , enne uue õppeaasta algust on neil 2 nädalat vaheaega. Muidugi leidub neil veel vaheaegasi..Klassid on Jaapani koolides suured, tihti on klassis kuni 40 õpilast . Klassid jagatakse aga rühmadesse, mis võistlevad omavahel õppimises ja koristavad kordamööda erinevaid kohti koolis. Jaapanis puudub ühtne koolivorm. Kuid enamikes koolides nõutakse oma kooli vormi. Peaaegu kõik jaapani koolilapsed õpivad koolis inglise keelt alates 7. kooliaastast, seega keskharidusega jaapanlane on seda õppinud 6 aastat. Sellele vaatamata on jaapanlaste inglise keele oskus väga vilets. Väga palju aega ja energiat kulub jaapani koolis emakeele õppimisele. Eriti raskeks teeb asja see, et jaapanlased kasutavad kirjamärkidena Hiinast üle võetud kirjamärke . 9. klassi lõpuks tuleb omandada kõik 2000 hieroglüüfi. Kohustuslikud õppeained alama astme keskkoolis on jaapani keel,
"Tere kollane kass!" Mati Unt Raamat "Tere kollane kass!" jutustab maapoiss Aarne Veenpere viimasest kooliaastast lõpuklassis. Raamatu iga peatükk kujutab ühte päeva pisteliselt läbi kooliaasta ja seda kronoloogilises järjestuses. Teos algab peatükiga ´ viimane suvepäev ´, mis räägib Aarne viimasest õhtust kodus, tema töödest ja sõpradest. /-/ Vihmane päev. Järgmisel vihmasel hommikul saabus Aarne Tartusse oma tädi Ida juurde. Ida luges taaskord Aarnele ette reeglid ja korra mis peab majas valitsema. Seal kollases majas elasid
"Tere kollane kass!" Mati Unt Raamat "Tere kollane kass!" jutustab maapoiss Aarne Veenpere viimasest kooliaastast lõpuklassis. Raamatu iga peatükk kujutab ühte päeva pisteliselt läbi kooliaasta ja seda kronoloogilises järjestuses. Teos algab peatükiga ´ viimane suvepäev ´, mis räägib Aarne viimasest õhtust kodus, tema töödest ja sõpradest. /-/ Vihmane päev. Järgmisel vihmasel hommikul saabus Aarne Tartusse oma tädi Ida juurde. Ida luges taaskord Aarnele ette reeglid ja korra mis peab majas valitsema. Seal kollases majas elasid veel: suur
tualette ja mänguväljakuid koristades jne. Jaapanis puudub ühtne koolivorm. Samas nõutakse enamikus koolides ka tänapäeval oma kooli vormi kandmist. Koolide valik on elukohapõhine (kui vanemad ei ole neid pannud mõnda elitaarsesse erakooli). Võimalik on ka ingliskeelne haridus. 7 Õppeained Peaegu kõik jaapani koolilapsed õpivad koolis inglise keelt alates 7. kooliaastast, seega keskharidusega jaapanlane on seda õppinud 6 aastat. Sellele vaatamata on jaapanlaste inglise keele oskus väga vilets. Ei maksa loota, et teil õnnestub tänaval kellegi käest inglise keeles näiteks teed küsida või taksojuhile selgeks teha, kuhu te sõita soovite. Jaapanlastel pole lihtsalt võõrkeeli vaja - põhirahvus moodustab 98% elanikkonnast ja ülejäänud 2% on peaaegu kõik juba mitu põlve seal elanud korealased, hiinlased jt. Aasia rahvused. Et Jaapani
uuendamisele ei ole raha senini lihtsalt jätkunud? Mitmed õpetajad kasutavad käelistel töödel sellist õpilasekesksemat õppemenetlust: Õpilane valmistab ühe tehise /pro tööeseme/ etteantud tööjooniste järgi. Seejärel teeb ta teise, analoogilise töö, mille ta ise teatavas mahus kavandab ja mõõtmestab. 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas Töö – ja tehnoloogiaõpetuse põhisisuks, alates järgmisest kooliaastast, /02…03/, on: ―rahvusliku kogemuse, innovaatika ja kaasaegse tehnoloogia seostamine õpilase mõtestatud loova praktilise tegevusega.‖ ( Põhikooli ja Gümnaasiumi Riiklik Õppekava, lk 1074, edaspidi RÕK: ... ). ―Õpilased peavad saama l a i a m i t m e k ü l g s e ettevalmistuse, st baashariduse, mis loob võimaluse oma mõtte – ja praktilist tegevust k v a l i t a t i i v s e l t u u e l t a s a n d i l a n a l ü ü s i d a , k o h a n d a d a ‖ , (RÕK: 870).
uuendamisele ei ole raha senini lihtsalt jätkunud? Mitmed õpetajad kasutavad käelistel töödel sellist õpilasekesksemat õppemenetlust: Õpilane valmistab ühe tehise /pro tööeseme/ etteantud tööjooniste järgi. Seejärel teeb ta teise, analoogilise töö, mille ta ise teatavas mahus kavandab ja mõõtmestab. 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas Töö ja tehnoloogiaõpetuse põhisisuks, alates järgmisest kooliaastast, /02...03/, on: rahvusliku kogemuse, innovaatika ja kaasaegse tehnoloogia seostamine õpilase mõtestatud loova praktilise tegevusega. ( Põhikooli ja Gümnaasiumi Riiklik Õppekava, lk 1074, edaspidi RÕK: ... ). Õpilased peavad saama l a i a m i t m e k ü l g s e ettevalmistuse, st baashariduse, mis loob võimaluse oma mõtte ja praktilist tegevust k v a l i t a t i i v s e l t u u e l t a s a n d i l a n a l ü ü s i d a , k o h a n d a d a , (RÕK: 870).
1854. aasta sügisel astus Koidula Pärnu Linna Tütarlastekooli, mis oli tol ajal kõrgeimaks õppeasutuseks tütarlastele Baltimail ja vastas umbes keskkoolile (Lydia Koidula. WWW). Sealses koolis omandas L. Koidula lisaks juba suus olnud saksa- ja eesti keelele veel prantsuse- ja vene keele. Kirjanduslikke teadmisi laiendas inglise, - saksa- ja vene klassikute teoseid lugedes nagu näiteks Goethe ja Schiller. Kaheksast ettenähtust kooliaastast ajas Lydia 10 läbi seitsme ja poolega , lõpetades kursuse ikkagi parimate hinnetega. Head tulemused aitasid tal saada kodukooliõpetaja eksamile Tartu Ülikoolis (Lydia Koidula. WWW). Kuigi ülikooli lõpetas Lydia "punase diplomiga" , ei rakendanud ta seda pedagoogilisel alal rohkem kui teinekord Pärnu Ülejõe alg-koolis isa asendades. Hiljem, 1860. aastal, andis Koidula samas koolis ka eratunde
annaabi.ee 
