a.i.1. Siidiliblikas muneb 400-600 muna, mis talvituvad. a.i.2. Munadest arenevad siidiussid, kes toituvad30-35 päeva mooruspuu lehtedest. a.i.3. Enne nukkumist eritavad siidiussid vedelikku, mis tardub ja millest nad enda ümber kookoni kerivad. a.i.4. Kui siidi tahetakse, siis leotatakse kookoneid kuumas vees. Kui röövik saab areneda, siis 10-15 päeva pärast rebib end kookonist välja uus liblikas. a.i.5. Seejärel keritakse niit lahti a.i.6. Seejärel kedratakse mitu toorniiti kokku. Leidke vastused järgmistele küsimustele: 1. Milliste omadustega on siid? kauni läikega, nahasõralik, ilma staatilise elektrita, jahe, tõrjub mustust, kerge pesta.
Karakurte leidub Kesk-Aasias, Kaukaasias, Krimmis ja Vahemeremaades. Karakurdid koovad tugevaid võrke ja ripuvad suurema osa ööpäevast selles võrgus. Pea alaspidi. Emased ämblikud rändavad ringi, et otsida sobivat kohta pesa ehitamiseks. Emane teeb varjendpesa pinnasesüvendisse, sageli näriliste urgudesse, mille suudme ette ta koob ebakorrapärasest niitidepõimikust püünisvõrgu. Munad talvituvad kookoneis. Kookoneid on tavaliselt kaks kuni neli. Kui tavaliselt koob emane ämblik võrguniidist ümbrise, kuhu ta paigutab oma munad ning kannab seda ümbrist enesega kaasas seni, kuni järglased kooruvad, siis karakurdi puhul see nii ei ole. Emane karakurt riputab munadega kookonid hoopis üles oma varjendpessa. Seal need ripuvad seni, kuni väikesed karakurdid kookonitest väljuvad. Pojad väljuvad kookoneist aprillis ja kanduvad seejärel võrguniidi otsas tuulega laiali. Karakurt on väga viljakas
Mõnedes lõunapoolsetes väikeveekogudes võivad apteegikaanid hulgi inimesi rünnata. Sigimine Hermafrodiid.Looduses saab apteegikaan suguküpseks nähtavasti alles kolmandal eluaastal ja sigib ük kord aastas, suvel.Lobarotooriumis saab ta soodsate toitumis- ja pidamistingimuste puhul suguküpseks 12-18 kuuga; kui hoida teda talvel 18-22º ja suvel 24-27º temperatuuril, sigib apteegikaan igal aastaajal, moodustades kookoneid iga 6-8 kuu järel.Looduses paigutavad kaanid oma kookonid mulda veidi ülevalpool veepiiri.Kookoni keskmine pikkus on 20 mm, laius 16 mm, värvus punakashall.Ühes kookonis on keskmiselt 15-20 muna, areng kestab umbes kuu aega. Munast koorunud noored apteegikaanid on algul nagu niidikesed, ainult 7-8 mm pikkused; oma nõrkade lõugadega ei suuda nad veel imetajate nahka katki hammustada, kuid võivad juba imeda kahepaiksetelt.
telefoni, fonograafi, elektripliidi, raudtee, rauamaagi eraldaja ja elektrilise valgustuse katsetused. Umbes kümne aastaga oli Menlo Park laienenud kahe linnaosa suuruseks. Edisoni sooviks oli see, et laborist leiaks vajadusel kõik võimalikke materjale. Tema labor sisaldas näiteks kaheksa tuhat liiki kemikaale, igasuguseid kruve, iga suurusega nõelu, nööre või traate, inimeste juukseid, hobuseid, lehmi, küülikuid, kitsi, kaamleid, erineva tekstuuriga siidi, kookoneid, eri liiki kapju, hai hambaid, hirve sarvi, kilpkonna kestu, korke, vaiku, lakke ja õli, jaanalinnu sulgi, paabulinnu sabasid, merevaikku, kummi, kõiki maake jne. Menlo Parki näol oli Edison loonud esimese tööstuslikult asjaomase labori teadmiste loomisel ja kontrollimisel. Patent elektrilisele lambile Pärast mitmeid katseid plaatina ja muude metalliliste kiududega pöördus Edison tagasi süsinik hõõgniidi juurde. Esimene suurem katsetus toimus 22. oktoobril
loodusest. Leedu linnustikku käsitlevas koguteoses on väidetud, et teri tarvitavad harakad toiduks ainult nälja korral. Aga meil söövad harakad teri üsna sageli ja kogu aasta vältel. Kas see lükkab leedulaste väite ümber? Ehk on Leedus saada paremaid palasid või on meie harakad näljasemad? Ilmselt pole ükski arvamus päris õige. Harakapoegi toidetakse loomse toiduga. Selgrootutest eelistatakse mardikaid, liblikaröövikuid ja -kookoneid. Et sel ajal kasvatavad ka teised linnud oma järelpõlve, toovad harakad oma poegadele võõrastest pesadest napsatud linnupoegi ja -mune. Suuremate poegade noka vahele satuvad isegi sisalikud. Pesapoegade toitumist uurides võib kasutada viisi, mis vanalindude jaoks ei kõlba: kaelasidumismeetodit. See annab nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt väga häid tulemusi, ent seda on raske rakendada. Enamasti ei pääse pesale ligi. Ka ei kõlba seda võtet kasutada päris
toruke. Kookon on nüüd tihedas nahkjas kestas, täis vöö näärmete eritatud piimjat toitevedelikku, milles hakkavad arenema äsja viljastunud munad. Mõne nädala või kuuga saab lootest harjastega ussike. Vastsestaadiumi pole. Osa mune võib jäädagi arenemata, teistele loodetele toiduks. Kui noortel hakkab kookonis kitsas ja nälg peale tuleb, poevad nad kookoni otsast või seina lõhutud august välja laia maailma. Kindlat sigimisperioodi vihmaussidel pole. Kookoneid tehakse siis, kui muld on parajalt niiske ja mitte liiga külm, rohkem kevadel, vähem sügisel. Enamik vihmausse süüakse ära esimestel elunädalatel. Kellel õnnestub vanemaks elada, see saab mõne kuu pärast või hiljemalt järgmisel aastal suguküpseks ning hakkab ise sigima. Kui on õnne, elavad suuremad vihmaussid mitu aastat. SUGULASED Vihmaussid kuuluvad klassi Oligochaeta - väheharjasussid, võrreldes hulkharjasussidega
Siidist saab luksuslikke rõivaid, mis säilitavad oma vormi, langevad hästi jälgides figuuri. See on kõige hinnalisem looduslik kiud. 1.2.1 Siidiussist siidiniidini 1. Siidiliblikas muneb 400-600 muna, mis talvituvad 2. Munadest arenevad siidiussid, kes toituvad30-35 päeva mooruspuu lehtedest 3. Enne nukkumist eritavad siidiussid vedelikku, mis tardub ja millest nad enda ümber kookoni kerivad 4. Kui siidi tahetakse, siis leotatakse kookoneid kuumas vees. Kui röövik saab areneda, siis 10-15 päeva pärast rebib end kookonist välja uus liblikas. 5. Seejärel keritakse niit lahti. 6. Seejärel kedratakse mitu toorniiti kokku. 1.3 Taimsed kiud Taimseid kiude võib saada nii taimede vartest, lehtedest ja viljadest. Kõige rohkem kasutatakse maailmas taimsetest kiududest puuvilla kiudu. Meil kasvatatakse lina. Peale nende on veel tuntud kanep, sisal, ramjee, dzuut, kapok, jute jt. Eestis on
pleegitada tema madala poorsuse tõttu, kuid see ei vasta tõele. Muga siid omandab värvaine nagu iga teine siid. Antud siidi läige suureneb peale igat pesemist. Soovitatav on käsipesu. Erisiid Teatakse ka kui Endi ja Errandi siid. Erisiidi nimetatakse rahvakeeli ka vägivallatu siid, kuna siidi valmistamiseks kasutatakse vaid täielikult avanenud kookoneid ehk nukkudel lastakse areneda täiskasvanuteks. Eri siidi on nimetatud ka vaeste inimeste siidiks, kuna see ei ole nii kõrge hinnaga, kui teised siidid. Erisiid on erinevalt teistest siididest staapelkiud. Kangana on selle tekstuur jäme, peen ja tihe. See on
kreemjas. Puuvilla kiudude omadused: Niiskust imav, õhku läbilaskev. Hoiab hästi sooja (väike soojusjuhtivus). Hästi pestav, talub väga tulist vett. Talub triikimisel kõrget temperatuuri niiskelt 220*C. Põleb kiiresti, ereda leegiga. Jääk kerge hall tuhk, jääb hõõguma sädemetena. Paberi põlemise lõhn. Looduslik siid on kõige hinnalisem looduslik kiud. Siidiliblikaid kasvatati Kagu- Aasias juba 4000 a e. Kr. Siidi saadakse siidiliblika rööviku kookonitest. Kookoneid aurutatakse ja leotatakse kuumas vees ning seejärel keritakse niit lahti. tekstiilkiududena kasutatakse veel jõhvi ja udusulgi. Koosnevad peamiselt valkainest, nende põlemisel eraldub iseloomuliku karvade põlemise lõhna. Loodusliku siid omadused: hügieeniline, imab hästi niiskust, kortsub vähe, vee ja päikese mõjul tugevus väheneb, talub vaid õrna pesemist ja leiget vett, triikimisel ei talu kõrget temperatuuri kuni 150*C, raske õmmelda tema libeduse ja venivuse
annaabi.ee 
