suunaliselt (eksonukleaasidega). - lagundamine tuumas vahetult peale sünteesi. - endonukleaasne lagundamine - lõhutakse molekulisiseseid sidemeid . - nonstop mediated decay (3` 5`), organellis eksosoom. - nonsense mediated decay 6. Milliseid nukleotiidseid järjestusi lagundatakse nonsense mediated decay mehhanismiga? Selle mehhanismi kasutamisega lagundatakse: Enneaegsete stop-koodonitega mRNAd. Upstream ORF asub mRNA 5´UTR (mitte-transleeritavas) regioonis. Liiga pikk 3´UTR (RNA polümeraas on ülesünteesinud mRNA-d). mRNAd, kus kasutatakse korraga erinevates lugemisraamides valgusünteesi initsiaatorkoodoneid. NMD toimub enamasti enne, kui on katkenud mRNA füüsiline side tuumaga. Enneaegset stop-koodonit sisaldav mRNA molekul, mis on jõudnud tsütoplasmasse, pääseb suure tõenäosusega lagundamisest
nimetatakse aminoatsüül-tRNA'ks. Sideme tekke protsessi nim aminoatsüleerimiseks. tRNA'l on selline piirkond, mida kutsutakse antikoodoniks. tRNA antikoodon on võimeline paaduma mRNA's oleva koodoniga komplementaarsusprintsiibi alusel. Transporditaval aminohappel pole mingit rolli tRNA ja mRNA omavahelisel paardumisel. tRNA peab vastama korraga kahele tingimusele: tema küljes peab olema õige aminohappejääk ja rakkudes peavad olemas olema kõik võimalike koodonitega tRNA, et suvalisele (61) mRNAle oleks vaste. Kui tRNA'de külge pannakse aminohappeid, siis õige tRNA külge tuleb panna õige aminohappejääk. See protsess, kus aminohappe jääk liidetakse tRNA külge ei toimu iseenesest vaid ensüümide, katalüsaatorite võimaldamisel. Neid ensüüme nim aminoatsüül-tRNA- süntetaasideks. Nad sünteesivad erinevad erinevaid aminoatsüül-tRNA'sid. Rakkudes on 61 erinevat aminoatsüül-tRNA-süntetaasi, mis
Prol: 39s subühik 16s rRNA + 21 ribosomaalset valku /// 50s subühik 31 ribosomaalset valku + 5s rRNA + 23s rRNA = 70s ribosoom Eukal: 40s subühik 18s rRNA + 33 ribosomaalset valku /// 60s subühik 49 ribosomaalset valku + 5s rRNA + 5,8s rRNA + 28s rRNA = 80s ribosoom. 65. tRNA-de osalus translatsiooniprotsessis: tRNA laadimine aminohappega, tRNA seondumise saidid ribosoomis. Translatsioonil paarduvad tRNA molekulid mRNA molekulis asuvate koodonitega antikoodonite vahendusel. Laadimine aminohapetega AH seotakse tRNA molekuli 3' otsa OH külge AH karboksüülrühma kaudu. Eelnevalt aktiveeritakse AHd ATP energiaga- AMPiga seondunud AH: AH seotakse tRNA molekuliga moodustub aminoaatsüül-tRNA ja eraldub AMP. Iga spets aminoatsüül-tRNA-sünteaas tunneb ära teatud AHle vastavaid tRNA molekule tRNA seondumise saidid ribosoomis: · aminoatsüül-saiti e A saiti
Geneetiline informatsioon kandub põlvkonnast põlvkonda salvestatuna DNA nukleotiidses järjestuses. Transkriptsioon – geneetiline info kandub DNAlt RNAle. Translatsioon – RNAlt saadud info põhjal toimub valkude süntees. Geneetiline info liigub DNAlt RNAle ja RNAlt valkudesse. 56. RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA ja nende funktsioonid. tRNA – seovad aminohapped, mida ribosoomides seotakse valgu koostisesse; adapter translatsioonil, seostuvad mRNA koodonitega. rRNA – kuulub ribosoomide koostisesse; tähtis roll ribosoomide assambleerimisel. mRNA – sisaldab infot valgu sünteesiks; liigub tuumast ribosoomi, kust temalt loetakse info maha. snRNA – väiksed tuuma RNAd; kui on sünteesitud preRNA (kodeeritud ja mittekodeeritud alad), siis kodeeritud alad lõigatakse välja snRNA abil. 57. Mille poolest erineb transkriptsioni initsiatsioon replikatsiooni initsiatsioonist?
esimeses positsioonis C. Siiski toimub trüptofaani lülitamine tema koodonile (UGG) lähedase, stop-koodoni (UGA) kohal suurema sagedusega kui teiste stop-koodonite kohale aminohappe lülitumine. Sellist nähtust kus koodonit transleeritakse valesti tuntakse valelugemisemise (miscoding, misreading ingl.k.) nime all. Koodon- antikoodon paardumist kirjeldavad "koodilugemise reeglid", mis seavad vastavusse tRNA antikoodoneis sageli esinevad modifitseeritud nukleosiidid vastavate koodonitega. Näiteks ei paardu tio-uridiin millegagi peale adeniini, mitokondrites ja mükoplasmades aga suudab harilik U antikoodoni esimeses positsioonis dekodeerida kõiki nelja koodoniperekonna liiget st. olenemata koodoni kolmandast tähest nn. "neljane wobble". Koodilugemise reeglid on täpsemalt kirjeldatud peatüki lõpus antud viites (Osawa, et al., 1992). Sarnased aminohapped paiknevad kooditabelis lähestikku. See tähendab, et juhuslikud
Takistab kuidagi EF- G seondumise, mis peatab ka A-->P sait liikumise Spektinomütsiin võib blokeerida olulise liikumise ribosoomis. Seondub ribosoomi kaela piirkonda (väike subühik), translatsioon enam toimuda ei saa (jääb kinni). Valgu biosünteesi täpsus ja koodon-antikoodon interaktsioonid Valgusünteesi täpsus on mõjutatud kahe protsessi poolt. Esiteks peavad tRNA-d ribosoomis korrektselt sobituma neile vastavate mRNA koodonitega ja teiseks teguriks on tRNA korrektne aminoatsüleerimine. Korrektne aminoatsüleerimine sõltub otseselt aaRS suutlikusest ära tunda ja aminoatsüleerida õige tRNA. Vigade sagedus. DNA süntees: 1:10e8- 10e10. RNA süntees: 1:5000-10000. Valgusüntees 1:1000. DNA replikatsioonil on reparatsiooni süsteem. Pärast DNA sünteesi moodustub metüleeritud vorm ( vale nukleotiidi sisse lülitamisel lagundatakse mitte metüleeritud DNA.) See tõstab täpsust
P-saidis toimub aminohappe lisamine kasvavale polüpeptiidahelale. E-saiti (exit site) liigub tRNA, millelt aminohape on seotud polüpeptiidahelasse. Nende seondumissaitide põhiosa asub ribosoomi suures subühikus, samas kui mRNA on ribosoomi väikese subühiku koostises. Igale aminohappele vastab rakus üks kuni neli tRNA molekuli: tRNA molekulid sisaldavad nukleotiidide tripleteid – antikoodoneid Translatsioonil paarduvad tRNA molekulid mRNA molekulis asuvate koodonitega antikoodonite vahendusel 66. Võrrelge translatsiooni initsiatsiooni bakterites ja eukarüootses rakus. Eukarüootides on translatsiooni initsiatsioon võrreldes bakterites toimuvaga komplekssem ja seda eeskätt initsiatsioonifaktorite rohkuse tõttu. Üldiselt on initsiatsiooniprotsess aga sarnane, välja arvatud kaks erinevust: 1) Polüpeptiidahelasse esimesena lülitatava metioniini aminorühm ei ole blokeeritud formüülrühmaga. 2) Initsiatsioonikompleks moodustub mRNA 5´-otsaga
geneetilisele koodile, mille alusel vastab igale aminohappele kas üks või mitu koodonit. Koodonid koosnevad kolmest nukleotiidist (nukleotiidide tripletist). 64-st võimalikust nukleotiidide tripletist 61 kodeerivad aminohappeid ja 3 on signaaliks translatsiooni terminatsioonile. tRNA molekulid sisaldavad nukleotiidide tripleteid, mida nimetatakse antikoodoniteks. Translatsioonil paarduvad tRNA molekulid mRNA molekulis asuvate koodonitega antikoodonite vahendusel. Erinevad aminohapped seonduvad erinevate tRNA molekulidega. Igale aminohappele vastab rakus üks kuni neli erinevat tRNA molekuli. Aminohapped seotakse tRNA molekulide külge aminoatsüül-tRNA-süntetaaside abil. Iga mRNA molekul on samaaegselt transleeritav paljudel ribosoomidel polüribosoomil. Ribosoomide ehitus Ribosoomid koosnevad suurest ja väikesest alaosast e. subühikust. Ribosoomi alaosad eralduvad
geneetilisele koodile, mille alusel vastab igale aminohappele kas üks või mitu koodonit. Koodonid koosnevad kolmest nukleotiidist (nukleotiidide tripletist). 64-st võimalikust nukleotiidide tripletist 61 kodeerivad aminohappeid ja 3 on signaaliks translatsiooni terminatsioonile. tRNA molekulid sisaldavad nukleotiidide tripleteid, mida nimetatakse antikoodoniteks. Translatsioonil paarduvad tRNA molekulid mRNA molekulis asuvate koodonitega antikoodonite vahendusel. Erinevad aminohapped seonduvad erinevate tRNA molekulidega. Igale aminohappele vastab rakus üks kuni neli erinevat tRNA molekuli. Aminohapped seotakse tRNA molekulide külge aminoatsüül-tRNA-süntetaaside abil. Iga mRNA molekul on samaaegselt transleeritav paljudel ribosoomidel polüribosoomil. Ribosoomide ehitus Ribosoomid koosnevad suurest ja väikesest alaosast e. subühikust. Ribosoomi alaosad eralduvad
annaabi.ee 
