Taimekud Rakkude paiknevus Kudede paiknevus taimes Taimerühmad Ülesanne e koes Algkude Väikesed, piiramatu *Tipmine meristeem varte, *õistaimedes jagunemisvõimega juurte ja pungade tippudes rakud, mis paiknevad (pikkuskasv), tihedalt üksteise *vahemeristeem varre kõrval. sõlmevahedes ja lehtede ning õieraagude alusel *külgmine meristeem õistaimede organites, kaheidulistes ka juhtkimpudes niine- ja puiduosa vahel (jämeduskasv) *haavameristeem vigastatud taimeos...
21.Kuidas liigitatakse juhtkimpe floeemi ja ksüleemi asetuse järgi? Kollateraalne, biokollateraalne, kontsentriline, radiaalne. 22.Missugused juhtkimbud on iseloomulikud kaheidulehelistele, missugused üheidulehelistele taimedele? Avatud juhtkimbud esinevad paljasseemnetaimedel ja kaheidulehelistel. kinnised juhtkimbud esinevad üheidulehelistel ja erandina mõnedel kaheidulehelistel. 23.Millise juhtkoe elemendi juurde kuuluvad koobaspoorid? Trahheiidide 24.Millised on sekretoorsed erituskoed? Piimasooned, idioblastid, mahutid ja käigud 25.Milles seisneb ekskretoorsete ja sekretoorsete erituskudede põhiline erinevus? Sekretoorsed erituskoed eritavad aineid, mis on taimele eluks vajalikud ja need jäävad taime sisse. Ekskretoorsed koed aga viivad taimest välja mittevajalikud ained ekskreedina (eritisena)
vaha, parkained (ainult lehtpuudel), sterool, vaik, tärpentin; · Tuhk (0,10,5%, vihmametsapuudel kuni 5%). 5. PUIDULIIGID 5.1. Okaspuit Arenguajaloo järgi on okaspuit vanem ning lihtsama rakulise ülesehitusega kui lehtpuit seal on vaid kahte liiki rakke: · Trahheiid: piklikud lõpus teravaks mineva otsaga rakud, mis on täidetud ainult õhu või veega (vt Joonis . Oksapuu tangentsiaallõige: trahheiidid ja nendes olevad koobaspoorid. Nende puidusubstantsi osakaal on 90100%. Läbi niinimetatud tühimike, täpsemalt membraaniavade, toimub veevahetus rakkude vahel. Radiaalsuunas hoolitsevad (koordumise suunas) puukiired (risttrahheiidid) veetranspordi eest. Nende puidusubstantsi osakaal on 412%; · Parenhüümrakk: enamasti ristküliku-kujulised rakud, mille ülesandeks on toitainete ja kasvuainete juhtimine, sealhulgas tärklise ja rasvade salvestamine
21.Mis kude on kambium? Missugustes elundites ta paikneb? Kuidas ta mõjutab nende elundite kasvu? Kambium on teisene meristeem, paikneb külgelundites ja põhjustab nende jämenemist. 22.Trahheed ja trahheiidid: a) mis kudede liigid and on? b) missugune on nende ehitus? c) kui kaua and võivad funktsioneerida ja mis põhjusel see lakkab? a) juhtkudede b) trahheed (sooned) on lülidest koosnevad torukesed, tarhheiidid on prosenhüümsed rakud, mille seintes on koobaspoorid. c) ühe aasta, sügisel, kui sõelplaadi poorid ummistuvad kalloosiga 23.Mis on floeem ja mis on ksüleem? Missugustest koe-elementidest and koosnevad? Floeem (niineosa)on juhtkoes asuv juhtkimbu osa, mis koosneb sõeltorudest, saaterakkudest, floeemipõhikoest ja niinekiududest. Ksüleem (puiduosa) on juhtkoes asuv juhtkimbu osa, kus on trahheiidid, trahheed, ksüleemi põhikude ja puidukiud. 24.Missuguses juhtkimbu osas liiguvad vesi ja mineraalained (toimub tõusev vool),
20. Kuidas eristada puiduliike, näiteks: tamm – saar; kask – mustlepp, lehis – mänd; kuusk – mänd; kadakas – kuusk. Kuusel horisontaalsed ja männil vertikaalsed vaigukäigud. Oksakohtade erinevus. Kadakas on tugevam kui kuusk, kadakas on lülipuiduline. 21. Iseloomustada trahheiide ja libriformikiude. Kas nende rakkude seina ehituses on sarnasust? Trahheiid – on piklikud õõnsad rakud, mille radiaalseintes asuvad koobaspoorid. Tüve ristlõikes mood trahheiidid radiaalsuunalisi ridasid, mille ülesandeks on anda puule meh tuge ja olla toite lahuseid juhtivateks organiteks. Kevadpuidu rakud on õhukeste seintega ja nendes toimub toitelahuste tõusevvool. Sügispuidu rakkude mõõtmed on väiksemad ja rakuseinad paksemad. Libriformkiud - kujutavad endist tavaliselt terava otsaga, väikese luumeniga ja paksude seintega prosenhüümrakke, millede seintes on pilukujulised lihtpoorid
Vananev puit ei vaja enam vedelike transpordiks kogu tüve läbilõiget. Peale 30-40 aastat hakkab elutegevus keskmistest osades vähenema. Maltspuit muutub lülipuiduks. Vedelike ja toitainete transport lakkab, koobaspooride sulgurmembraanid sulguvad alatiseks. Seejärel tungivad raku seintesse ekstraktiivsed ained (tärpentin, vaigud, rasvad, aromaatsed ühendid) mis annavad lülipuidule tumedama värvuse. Lülipuidu tekkimisel lehtpuudes täidetakse sooned (juhttorud) ja koobaspoorid nn tüllirakkudega. (moodustub parenhüümrakkudest), tungib läbi pooride soontesse ja sulustab sooned osaliselt või täielikult. Teatud liikidel lülipuit puudub ja neid nimetatakse maltspuidulisteks, näiteks lepp, haab, kask, pöök, vaher. Lülipuit imab ja kaotab vett aeglasemalt kui maltspuit. Lülipuidu mahuline kuivamine on väiksem kui maltspuidul. Lülipuit on vastupidavam kahjuritele. Vaigukäigud on torutaolised käigud mille ülesandeks on juhtida ja säilitada vaike.
Horisontaalsed vaigukäigud on ligi kolm korda peenemad kui vertikaalsed. Puidupraenhüümi leidub okaspuidus väga vähe üksikrakkudena või ridadeea ja seda ei loeta okaspuidule iseloomulikuks osaks. Männis ja jugapuus pole puiduparenhüümi letiud. Puidu anatoomilise ehituse oluliseks komponendiks on rakuseina poorid. Okaspuidu trahheiidide sintes leidub koobaspoore ja lihtpoore. Traheiidide radiaalseintel paknevad koobaspoorid tagavad toitainete horisontaaltranspordi tangensiaalsuunas. Üldise arvamuse kohaselt põhjustab koobaspooride sulgumine lülipuidu tekke. Joonis moodle, puidu anatoomia, lk 3 14. Kirjeldage lehtpuidu mikroehitust ja peamisi rakutüüpe. Joonistage need. Esinevad soonlülid, astmelised perforatsioonid, soonte seintes seinapaksendid, tüllid, libriformikiud, säsikiired ja puiduparenhüümid. Libriformikiud täidavad
habrast kudet,mis koosneb esmastest rakkudest nim säsiks,taime kasvades hulka(angiospermid).Üldjoontes koosneb puitaine juht- ja tugikoest.Okaspuu areneb säsi tipus ladvapung.Kasvukohating,milles ladvavõrsed ja oksad puit koosneb 90..95 %(puidu põhimassist) trahheiididest,st pikkadest kitsastest kasvavad,määravad puu tüve sirguse,okste seisukorra ja esinemise rakkudest,mille seintes asuvad radiaalsuunalised koobaspoorid.Soonte järgi sageduse.Suurem osa puu aastasest juurdekasvust toim kevadel.Kasvuaja lõpul jaot lehtpuud 2-te rühma:1)hajulisoonelised 2)rõngassoonelised-kevadpuidu tekib säsi ülemises osas,juurdekasvu tipus uus pung,millest järg kevad uus sooned sügispuidu omadest märgatavalt suuremadMeie aladel levinud lehtpuu võrse.Puutüve jämeduskasv toim koore all kambiumis.Tüve ristlõikes on see puidu tihedus on 0,3...0,8 g/cm 3.Puidu mikroskoopiline ehitus-Rakuliigid-
turgor sulgrakkudes on väiksem kui kaasrakkudes. Kui õhupilude pindala on võrdne, siis transpiratsioon läbi suurema arvu väiksemate õhulõhede on väiksem kui läbi väiksema arvu suuremate õhulõhede. Vee liikumise kiirus väiksema diameetriga juhtsoontes on väiksem kui suurema diameetriga soontes. Vedelikusamba katkemise tõenäosus suurema diameeriga juhtsoontes on suurem kui väiksema diameetriga soontes. Koobaspoorid erinevad tavalistest pooridest selle poolest, et .......... Neil on peale primaar- ja sekundaarseina ja veel toor. Caspary triibud sisaldavad millist polümeerset ühendit? Suberiin Kus Caspary triibud paiknevad ja milline on nende tähtsus. Endodermi rakud on ümbritsetud nn. Caspary triipudega, mis kujutavad endast suberiini sisaldavat vöökujuliselt paksenenud piirkonda ümber endodermi rakkude. . Caspary triibud
teise pääseb vedelik läbi trahheiidikesta pooride. Lihtsamal juhul kujutavad poorid endast sulgkilega varustatud kanalit, ehituselt keerukamad on koobaspoorid. Trahheed (sooned) on trahheiididest täiuslikumad. need esinevad enamikul katteseemnetaimedel ning vähestel sõnajalg- ja paljas-seemnetaimedel. Trahhee rakkude otsmised rakukestad on kas kadunud, nii et moo-dustub
Tegemist on levinud puidurikkega „säsikordused“. On tavalised kase-, lepa- ja pirnipuidu pinnal. 10. Nimetage puidurakkude liigid ja kudede põhitüübid kasvavas puus. Okaspuidule iseloomulikuks elemendiks on trahheiidid (90-95%), mis jagunevad: Kevadtrahheiidid – õhukese seinaga ja tagavad toitainete transpordi (kõigis okaspuudes) Sügistrahheiidid – paksu seinaga ja annavad puule mehaanilise tugevuse (kõigis okaspuudes) Trahheiidide seintes on koobaspoorid, mis kevadpuidus on ümmargused ja suured, sügispuidus aga elliptilised ja väikesed. Okaspuu puit koosneb veel toitaineid salvestavatest parenhüümrakkudest. Neid leidub peamiselt säsikiirtes, aga ka vaigukäikude seintes, kus nad eritavad vaiku. Nende rakkude seinad on õhukesed ja varustatud paljude ümmarguste lihtpooridega, mille ülesandeks on ühendada parenhüümrakke teiste lähedalolevate rakkudega. Lehtpuidu iseloomulikuks elemendiks on sooned e trahheed ja puidukiud e libriform
vaigusisaldusega- 450-750 hiliskülmakindlad. Põhja-Ameerikas. seedermänd (Pinus cembra ssp. sibirica); Korea kg/m3. seedermänd (Pinus koraiensis); Puidu trahheiidides on Ranniksekvoia (Sequoia sempervirens); koobaspoorid. Vaigukäike Hiidsekvoia e mammutipuu (Sequoiadendron üldiselt pole. giganteum); Sugukonna 20 Puit on lülipuiduline, lõhnab perekonda eeterlike õlide tõttu, vähese kasvavad nii põhja- vaiguga. kui lõunapoolkeradel. Puit on pruunilülipuiduga, pehme, kuid tugev ja sitke,
..... kui läbi väiksema arvu suuremate õhulõhede (Kirjutage õige variant kas suurem või väiksem) 36. Vee liikumise kiirus väiksema diameetriga juhtsoontes on .....väiksem.......... kui suurema diameetriga soontes (Kirjutage õige variant kas suurem või väiksem) 37. Vedelikusamba katkemise tõenäosus suurema diameeriga juhtsoontes on .suurem.. kui väiksema diameetriga soontes (Kirjutage õige variant kas suurem või väiksem) 38. Koobaspoorid erinevad tavalistest pooridest selle poolest, et ..esineb toor e läätskile. Paiknevad trahheiidide seintes, trahheiidid on omavahel nende kaudu ühenduses. Pooride membraanidel puuduvad sekundaarsed paksendused ja neid läbivad omakorda peened poorid (5-170 nm). 39. Caspary triibud sisaldavad millist polümeerset ühendit? .suberiini.....Kus Caspary triibud paiknevad ja milline on nende tähtsus. endodermi rakud on ümbritsetud nn
läbilõiget. Peale 30...40. a vanust hakkab elutegevus tüve keskmistes osades vähenema: maltspuit muutub lülipuiduks. Vedelike ja toitainete edasitoimetamine katkeb, sest koobaspooride sulgurmembraanid sulguvad alatiseks. Seejärel tungivad raku seintesse sellised ekstraktiivained nagu tärpentin, vaigud, rasvad ja aromaatsed ühendid, mis annavad lülipuidule ka tumedama värvuse. Lülipuidu tekkimisel lehtpuudes täidetakse sooned (juhttorud) ja koobaspoorid nn tüllirakkudega. Tüll on kotitaoline kasvaja, mis moodustub soontele lähedal olevatest parenhüümrakkudest, tungib läbi pooride soontesse ja sulustab seejärel sooned osaliselt või täielikult. Teatud puuliikidel lülipuit puudub, neid nimetatakse maltspuidulisteks, näit lepp, haab, kask, pöök ja vaher. Lüli- ja maltspuidu vaheline võrdlus: · lülipuit imab ja kaotab vett aeglasemalt kui maltspuit; · lülipuidu mahuline kahanemine kuivades on väiksem kui maltspuidul;
Sügisel sõelplaadi poorid ummistuvad kalloosiga; Saaterakud esinevad peaaegu kõigil katteseemnetaimedel. Ksüleem Funktsiooniks on vee ja mineraalainete transport, varuainete säilitamine ja taime toestamine; Ksüleemis võivad esineda trahheiidid, trahheed, ksüleemi põhikude ja puidukiud; Trahheiidid esinevad enam-vähem kõikidel soontaimedel (eristatakse spiraal-, rõngas-, astrik- ja poortrahheiide); Trahheiidid – prosenhüümsed rakud, mille seintes on koobaspoorid; pikkus ca 1 mm Trahheed esinevad enamikul katteseemnetaimedel ning vähestel sõnajalg- ja paljas-seemnetaimedel. Trahheed – torud, mille külgseinad paksenevad, ristseintesse tekivad augud pikkus ca 10 cm Puidukiud esinevad vaid katteseemnetaimede puidus, okaspuudes neid pole. Juhtkimbud Floeem ja ksüleem ühes tugikoe, kambiumi ja põhikoe elementidega moodustavad juhtkimbu Võib jaotada: Kinniseks – juhtkimbus puudub kambium Avatud – floeemi ja ksüleemi vahel on
annaabi.ee 
